Sõltumatu Infokeskus

Lisan siia ka sellise mõtte et kaotsi lähevad ka need ääled mis anti teerulli alla jäävatele. Neid koguneb 101 seast ikkagi 50 või vähem ja nende äälte kasutegur on samasugune 0 nagu oleks olnud üksiku korral.
Erinevus rullitavate ja väljajäetute vahel on vaid selles et rullitavad saavad ka nn lohutustasu, üksikud lakkugu näppe ja maksku rullimise eest ise osamakse.
Kui ükskõiksetele lisada üksikutele, väetitele ja rullitavatele annetatud ääled siis jääb järele napp veerand kel mäe otsas üldse mingi mõtteline osa olemas.

Minu meelest jõllitatakse liialt palju tetaile aga terviklik pilt jääb ähmaseks. Fakt on, et üksikkandidaat, kui ta ka oleks mingi ime läbi Riigikokku pääsenud - temast poleks tolkugi kasu olnud. Sellistest õksiküritajatest sõidetakse otsuste langetamisel teerulliga lihtsalt üle. Temokrattid saaksid aga kelkida, kui õiglane on süsteem, sest teie nn. esindaja on Riigikogus aga näe, enamus otsustas siiski teisiti.
Seega, otsuste kujundamise, peatamise või tegemise osas on üksikkandidaadi võimalused olemat(t)ud.
Kui huviks on tõesti praeguse poliitilise kursi muutmine, siis saab seda teha vaid tugeva partei näol, kes suudaks:
1. Võita valijate südamed
2. välja käia 101 kandidaati
3. suudab rahastada oma kampaaniat
4. suudab ohjeldada liikmeskonda.
Hetkel on reformikommunistide, isamaalitsikute, kesikute ja zortside eelis just nende kommunistlik minevik, sest NLKP on neile õpetanud parteilist distsipliini, mis rahvuslaste seas on täiesti olematu.

Niipalju kui mina näinud/lugenud, leian, et rahvuslaste suurim vaenlane on rahvuslased ise, kes ei kõhkle hetkekski oma aatekaaslasele seljatagant jalaga virutada või muul moel alatult kraesse karata.

Vahest aga ongi nii, et kui pööningul midagi pole siis hakkab inimene just rahvuslaseks?

Ü. Vooglaid esineb siin aina valgetes kinnastes intellektuaalina, kelle viljatutest fantaseerimistest ei muutu midagi. Eesti rahvuse väljasuremine ei peatu pelgalt tsivilisatsiooni üldnormide esitamisest. Kui inimene ei julge haigusele diagnoosi panna, mis ravist siis saab juttu olla. Ü. Vooglaiu intellektuaalitsemine ajab iiveldama, et hakka või oksele ...

Ahmad ei eksi meie euroliiduvabariiki silmas pidades ent eksib põhimõtteliselt. Sest mis peaks olema riigikogu eesmärk? Aga see et mingi tõenäosusega iga liige väljendaks umbes 9000 ääletamisõigusliku vaateid. Selge see et kust tahes see 9000 võtta siis enamikus küsimustes ollakse lahkarvamusel kas 8000:1000 või 4501:4499, rääkimata mitme valiku juhust. Kuid nagu arvuteaduses teada, need vastuolud ulga kasvades tasanduvad nagu täringut pildudes kipub keskmine ikka 3 ja 4 vahele koonduma või kulli ja kirja visates poole lähedale.
Iva aga selles et üksik esindab oma 9000-päälist karja täpsemalt kui 1-2 võimuri alla koondatud 30-line kari. Võib isegi väita et 101 juhuslikult valitut esindaks üsna tõeselt rahvast ning talutavuse piires asendaks isegi rahvaküsitlust. 51:50 otsus just veenev poleks aga 67:34 ning enam juba üsnagi.
Milline on aga see esindatus 2 erakonna korral? Sisuliselt ostustavad seal 2-5 tegelinskit, ülejäänud peavad silmas pidama tegevjuhi pastaka värvi. Vabalt võib toimida vastuolu et 28 ääletab enda arvamuse vastaselt ainult seetõttu et 2 seda neilt nõuavad. Sest 'tänu kellele te kuradi raisad siia meepoti manu saite'?

Eskimine on inimlik ja arutlusest suennib tõde. Pean tunnistama, et ma pole temokratt ja pean temokrattiat absurdiks. Juba see rahvaesindajate valimine on juba absurd, sest valimisel ei hinnata mitte inimese kompetentsust või valitava partei poliitikat vaid seda kui hästi õuks või teine kandidaat valijale meelde on jäänud läbi eelneva reklaami.
Lisaks veel on Estonja selline pisike konnatiik (eestlaste oma väljend), kus valitakse ka onupojapoliitika alusel. Näiteks õks daam andis oma hääle zortsidele ainuõksi see pärast, et valimissedeli lõpus oli õepoja naise vend. (Veri on paksem kui vesi).
Kokkuvõtlikult: temokrattlus on jama. Valimine on tsirkus ja valija on lihtsalt loll =)
Mina leian, et Eestile on odavam KUNN, kes hangib endale targad nõuandjad. eestlasel ka siis nagu lihtsam - vihkavad vaid kunni... praegu vihatakse kõiki poliitikuid kuid kuna neid on nii palju, siis viha lahjeneb lõpuks nii ära, et kõige muu kõrval see lihtsalt ununeb.

Allahu akbar!

Kunniga ei panegi sa palju mööda. 7 aastat tagasi tegin valitsusele ka sihukese ettepaneku:

Kuulutada Eesistuja ametikohale oksjon

De facto kehtiva Põhiseaduse §79 järgi valib Eesistuja (e võõrapäraselt: Presidendi) Riigikogu või Riigikogu poliitilise impotentsuse korral valimiskogu.
Viimasel ajal on avaldatud ka mõtet lubada segase taustaga asutiste asemel Eesistujat valida rahval otse.
Ent sõltumata kehtivast või kavandatavatest seisukohtadest ei lahene Eesistuja ametikohaga seotud 2 peaprobleemi – 1) Eesistuja kohustised ja õigused koos õiguslik-poliitilise pädevusega ja 2) mõttetud kulud "muumia" ülalpidamisele.

1) Eesistuja üldpädevuse määrab PS §78. Selle järgi on Eesistuja ebamäärase õigusliku seisundiga valdavalt esindusvolitustega ametnik, kelle vahendusel püütakse kopeerida Skandinaavia riikide võltsmonarhistlikku riigikorda, monarhi nimetusega seostamata.
PS sisaldab Eesistujaga seotult ka mitut mõistusevastast §§, millistest naeruväärseim on PS §78 19), mille järgi Eesistuja vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust. Sisuliselt tähendab see seda, et õiguslikult võhikule ametnikule antakse kohtust suurem õigus, õigus tühistada riigi seadusandlusest lähtuva ainsa õigusemõistva asutise – kohtu otsus, mis võrdub õigusega oma äranägemist mööda kasutada ning levitada õigusetust.

2) Kui palju on Eesistuja ametkonnale mõttetult rahva raha kulutatud, näitavad ilmekalt andmed 2003.a ja kavandatavast 2004.a riigieelarvest:
2003.a – 40.399 milj kr,
2004.a – 41.345 milj kr.
Ehkki need ~40 miljonit moodustavad riigieelarvest vaid näiliselt tühise tuhandiku, ei õigusta mingi õiguslik-poliitilise "muumia" sisutühi esitlemine põhimõttel "ka meil on selline tegelane olemas" igalt maksumaksjalt aastas keskmiselt 60kr röövimist.
Probleemi süvendab samuti seni ebapädevate ning brežnevismi põdevate eneseimetlejate LMere ja ARüütli ametisolek.
Kuna ...

Kuna järgmise korrapärase Eesistuja valimiseni on jäänud ligi 3 aastat, siis oleks Riigikogul piisavalt aega ise või rahvahääletusel vastavat korda ning Põhiseadust muuta.

Ettepanek

Kuidas muuta seni väga kulukaks osutunud Eesistuja ametkond kasutoovaks, oleks üheks lahendiks korraldada Eesistuja ametikohale oksjon.
Maailmas on piisavalt inimesi, kes sõltuvalt oludest mitte kunagi ei saa tõusta tinglikule troonile ning oma edevuse rahuldamise eest on valmis maksma miljoneid ja isegi miljardeid, ning mitte ainult kroone. Üheks selliseks edevuse rahuldamise kohaks võiks olla ka Eesti Eesistuja ametikoht koos juurdekuuluva õukonnaga.
Et laiendada Eesistuja ametikohale rahakate pürgijate ringi ning nii tõstes ka kauba hinda tuleks teha järgmised põhilised muudatused Põhiseaduses:
1) Pidada võimalikuks ametinimetuse muutmist, mis vastaks rohkem edevusele, nt eesistuja asemel kuningas, keiser, tsaar, imperaator, khaan, šahh, padišahh, emiir, vmt.
2) Lubada Eesistujaks pürgida ka sünnilt mitte Eesti kodanikul ning oksjoni võitjal riikkondsuse kohest omandamist. See säte välistaks praktiliselt meie oma kerjustõusikute ja muidu poliitiliste eputiste läbilöögivõimaluse.
3) Et uus Eesistuja ei saaks igaks juhuks sekkuda riigiellu ning samas saaks rohkem nautida oma ametikohta, tuleks tema kohustusi ja õigusi kärpida miinimumini. Mõeldav oleks talle vaid otsustusõigusetu esindusõiguse lubamine (õigus suruda omasuguste kätt). Ning alati on kergem midagi lisaks lubada kui hiljem keelata.
4) Et Eesistuja ametkond ei kulutaks enam rahva raha, peab Eesistuja oma õukonda ning tõlke ise ülal pidama. Oksjonist laekunud tulu kantakse riigieelarvesse.
5) Et kuldvasikas lüpsaks võjmalikult tootlikult, tuleks arukalt määrata ka Eesistuja ametiaeg. Sest liiga lühike aeg (nt 1-2 aastat) võib majanduslikult osutuda isegi kahjulikumaks kui pikem.

Käesolev ettepanek pole mõeldud naljana. Sest kui rahvas oli mammonat jahtides kõhklemata valmis mõne miljardi...

Käesolev ettepanek pole mõeldud naljana. Sest kui rahvas oli mammonat jahtides kõhklemata valmis mõne miljardi odava krooni eest maha müüma riigielu isekorraldamise, on ta veelgi kindlamalt valmis vahetama ühe sisutühja ametikoha miljardite väärtuslikumate ühikute vastu. Me ei pea olema isegi õnnistatud erilise fantaasiaga, et ette näha meie majanduse tulevikku, kui Eesistujaks saaks nt isik nimega Alii Abdullaah ibn-..... as-Sauud!

Saab ka lihtsamalt,kui kaisime seal ekskursioonil,siis sisekujundus oli oksest hullem,kui proovisin seal sooklas syya siis sook oli oksest parem aga mitte palju.
Missugused inimesed suudavad niisugust jubedalt haisvat ja oudselt vastiku maitsega sooki syya ?
Mida siis veel tahta,kui nii lihtsate asjadega hakkama ei saada ?Nende palkade juures !Ei saa normaalset sooklat teha ?Mida nad siis saavad teha ?OK sisekujunduse andestame,mingil fifil ilmselt anti see teha,aga riik !Tule Taevas Appi !

Enn Oja! Minu lugupidamine ja toetus teie ettepanekule. (see ei ole mõeldud naljana)

Allahu akbar!

Hüüdja hääl kõrbes!
Toompäälased sülitavad sellele, sest kodanikega ei räägita juba ammu.

Kõrvalt vaadates intellektuaalitseda on tore ja asjakohane aga keda või mida toetas seekord Ülo Vooglaid ja kuidas ta aitas kaasa eestimeelsete jõudude kampaaniale ehk siis vabadele ja sõltumatutele isemõtlevatele kandidaatidele?

Varro Vooglaid toetas üksikkandidaate ja Martin Helmet. vt. www.syndikaat.ee
Mida tegi Ülo?

VÕIMUERAKONNAD PAKKUSID VÄGEVAID TEADUSLUBADUSI

Kui Suurbritannia parlamendi liige soovib enne geneetiliselt muundatud putukate kohta käiva seaduse vastuvõtmist endale selgeks teha, milles on asi, ei pea ta minema metsa putukaid koguma või kusagilt mõne putukateadlase välja nuuskima. Tal piisab pöörduda parlamendi teaduse ja tehnoloogia talitusse ja sealt saadetakse kohe neljaleheküljeline tekst. Selles seletatakse lihtsalt ja kujundlikult putukate muundamise strateegiaid, põhjusi, miks seda teha tahetakse. Visandatakse tehnika tulud ja ohud, viidatakse olemasolevatele seadustele, kirjeldatakse olukorda euroliidus ning sedagi, kuidas tavainimesed asjasse on suhtunud ja kuidas nad edasipidi suhtuda võivad.
Millal jõuab Eesti sinnamaale, et teadusteave saab niisama loomulikuks asjaks nagu seda on praegused valimisdebattide tõsieluseriaalid?
Esimese kolme kõige olulisema valimisteema sekka erakondade juhid teadust muidugi ei pakkunud ja seda ei juhtu kunagi ning pole vaja ka. Kuid servapidi on see ikkagi sattunud EPLi küsitluses mullu 2. detsembril Mart Laari ja Sven Mikseri suhu ning seda IRLi puhul tasuta kõrghariduse ning sotsiaaldemokraatide puhul tudengite õppetoetuse näol. Lugedes erakondade programme, ei usu oma silmi. Siin on võrreldes eelmiste valimistega teaduse osakaal ja asjalikkus lahtimurdmist vajalike pähklite leidmisel kasvanud tublisti. Kõige põhjalikumad lubadused andis IRL, seejärel Reformierakond, nii põhjalikud, et siinkohal saab neist kirjutada vaid põgusalt. Keskerakonnal oli asi üldisem (suurendame vahendeid jne), rohelistel tavaline rohejutuke, sotsdemokraatidel ainus konkreetsus doktorantide toetuse kahekordistamine.
Et IRL pakkus probleemide taha ka lahendusi, teeb rõõmu – tähendab, minister ei töötanud need aastad asjata. Toodi näha, et ka kriisiaastatel on Eesti suutnud tõsta hariduse ja teaduse eelarvemahtu, teaduse rahastamine on praegu 1,42%. Võrdluseks nõndapalju, et hetkel uudistemoodsas Tuneesias on see arv islamimaade suurim, ol...

Võrdluseks nõndapalju, et hetkel uudistemoodsas Tuneesias on see arv islamimaade suurim, olles umbes 1%, maailma keskmine aastal 2007 oli 1,7%. Nii et kelkida ei ole veel eriti millegagi.
IRL lubas, et teaduse ja hariduse osakaal tõuseb riigieelarves pidevalt. Oli ka praktiline tee välja pakkuda: raha jagamiseks ühtse Eesti Teadusagentuuri loomine. Oli isegi juttu teaduse populariseerimisest, IT-Akadeemiast, AHHAA-keskusest ja ERM-ist.
Nii IRL kui Reformierakond lubasid, et tõstavad teaduse rahastamise taseme kolme protsendini SKT-st. Ohhoo, see juba on midagi. Andke andeks, aga sihukese arvuga maadlevad praegu Rootsi ja Soome! Vandenõuteoreetik minus pistab: kas mitte ei ole selle sisse vargsi arvestatud ka ELi pool tulev raha, mida aga arvatavalt jääb aasta-aastalt pisemaks.
Kui ei muud, siis vähemasti on need kaks erakonda maailmas ringi käies ka midagi meelde jätnud. Euroopa Liidul ei jää muud üle, kui kõigi hädade ja õnnetuste kiuste teadust ja arendust üha enam edendada. Muidu jääme kindla peale maailma tagahooviks. Viie aasta eest oli jutt võistlusest USA teadusega, aga viie aasta pärast tuleb tõsine tegu Hiina ja Indiaga.
Isegi Iirimaa ei ole vähendamas eraldisi teadus- ja arendustegevusele. Prantsusmaa plaanib hiiglaslikku teadusparkide konglomeraati Pariisi lähistel. Obama ei anna alla ega nõustu teaduskulutuste suurenemist oma ametiajal vähendama.
Kas need lubadused on teaduslikud, kes seda teab. Lisan siiski ühe värvijoone. 14. veebruaril toimunud ja Eesti teadusajakirjanike seltsi algatatud teadusdebatil tõi Jaak Aaviksoo ühe probleemina esile, et teadusele on antud raha küll, aga tulemusi ei ole. Ta pidas silmas majanduslikke tulemusi. Eesti tööstuse huvi teaduse vastu on pea olematu. Mida riik saaks selle olematuse tulevikuks kehastamiseks teha, seda ta ei ütelnud. Küll aga on Aaviksoo puhul esile tuua üks vaata et siiani enneolematu asi – teadust saab edendada mistahes valdkonna läbi, riigikaitse sealhulgas ja vaata et esirinnas. Küberkaitsekes...

Küberkaitsekeskus on väga tugev teadussõna.
Kuid mis on teaduse tulemus? Kas pelgalt rahamajanduslik? Või midagi laiemat? Akadeemik Endel Lippmaa on korduvalt rõhutanud, et Eesti vajab tippteadust, et meil oleks teave. Ka akadeemik Tarmo Soomere sõnab, et teadus on Eestile erakordselt oluline selleks, et meil oleks side maailmas olemas oleva teadmisega.
Ses mõttes kahtlemata aitaks tasuta või muudmoodi õiglane kõrgharidus edendada teadust. Pole kindel, kas just seeläbi mõned muidu avastamata teadusanded ellu ärkavad, kuid ühiskonna teadmine teaduse osast nüüdisühiskonnas tõuseks. See peaks mu meelest olema ka koolihariduse üks ja oluline eesmärk. Et inimene tajuks, mis ikkagi meie Eestit aitab, mis on eesmine: kas maksusüsteem, kokkuhoid, emapalk või haritult nutikas rahvas.
Ühe meediaväljaande kunagise reklaamlausega: ära koba pimeduses! Tutvu sellega, mis on maailmas tehtud. Nii näiteks on täiesti mõistetamatu vaidlus Eesti kõrgkoolide taseme, nii teadusliku kui õpetusliku üle. Sel sajandil on kogu Euroopas käimas tark diskussioon kõrgkoolide mcdonaldistumise üle ja selle üle, kuidas kiirtoiduga sarnaselt on võtmas võimust kiirteadus – millele vastukaaluks püütakse leida võimalusi aeglase teaduse taasjuurutamiseks.
Kiirtoiduga võib ju võidelda, ja ka kapsaid ja porgandeid võib hakata kasvatama oma või mõne tuttava aialapil, ent sellega kogu rahvast, saati siis maailma ära ei toida. Kunagine superstaar Piilupart Donald on küll lahtunud, ent McDonalds on tulnud ja jääb, tahame seda või mitte. Ja nõnda on ka teadusega. Einsteinid, Diracid ja Curie’d on lahtunud, kiirteadus on tulnud, et jääda. Seda enam ei ole ükski partei, kellel puudub selge ja konkreetne nägemust teaduse osast homses Eestis tõsiselt võetav. Võibolla siis kunagi jõutakse ka sinnamaale, et teadus võetakse üheks valimisdebati teemaks.
Tiit Kändler, MTÜ TeadusTeave

Oksendamisest on küll kõige vähem kasu.
Minge parem ravile.
Ü.V.analüüs on põhjalik ja vajalik.Tahaks, et mitmed teised lisaksid ka oma mõtteid ning järeldusi.Vigadest saab õppida.

Mõningaid vastuseid Ülo Vooglaiu küsimustele.

K: 1. Milline osa elanikkonnast on Eestis kujunenud oludest, olukorrast ja situatsioonist nii palju informeeritud, et saab kaasa mõelda ja võib sõna sekka öelda?
V: Praegu kehtivas esindusdemokraatias ei olegi elanike kaasa mõtlemine ja sõna sekka ütlemine eesmärk omaette.

K:2. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud selleks, et saada aru Eestis kujunenud olude, olukorra ja situatsiooni põhjustest ning seostest?

V: Esindusdemokraatias ei oma see nn. "osa" mingit tähtsust. Valitakse 101 rahvaesindajat, kelle tööülesandeks on aru saada Eestis kujunenud olude, olukorra ja situatsiooni lahendamiseks. Kas sina Ülo oskad keevitada, php programmeerimist, kirjutada muusikat, maalida pilte ja juhtida lennukit ning anda vastuseid miks, kuidas, mismoodi ja mille pärast asjad just selliselt toimivad?

K: 3. Milline osa Eesti elanikkonnast adub riigis kujunenud majanduslikku, õiguslikku, poliitilist, kultuurilist, sotsiaalset, ökoloogilist, energeetilist, ideoloogilist jms olukorda ja nende tegureid?

V: Keegi, ei adu (eskimatult) riigis kujunenud majanduslikku, õiguslikku, poliitilist, kultuurilist, sotsiaalset, ökoloogilist, energeetilist, ideoloogilist jms olukorda. Isegi mitte sina Ülokene!
Igal alal on (loodetavasti) oma spetsialist.

K: 4. Milline osa Eesti elanikkonnast oskab näha ühiskonnas kujunenud probleeme ?

V: Probleem on suhteline mõiste. Sinule on ehk probleem, et Siim Kallas on Brüsselis, Siimule ja tema lähedastele on see aga lausa Taevalik õnnistus. Seega ei saa sellele küsimusele üheselt vastata.

K: 6. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et koostada prognoose (näha ette lähemas ja kaugemas tulevikus tõenäoliselt kujunevaid pingeid?

V: Inimene on ekslik, seega MITTE KEEGI, ka küllalt haritud, informeeritud ja kogenud inimene, ei suuda ilmeksimatult koostada prognoose, et ette näha tulevikus....

K: 7. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et koostada enam ja vähem optimistlikke stsenaariume ning osalema strateegiate loomises?

V: Nüüd hakkab sinu küsimuste jada juba demagoogiaks muutuma. Juba mõiste enam vähem optimistlik on paras hülgemöla. Praegune valitsus ajab ju enam vähem optimistlikku poliitikat. Rahvas on rahul ja väljendas oma rahulolu selgelt valimistel hääletades reformierakonna poolt.

K: 8. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et seada sihte ja eesmärke ning analüüsida teiste seatud sihte ning eesmärke ?

V: Küsin vastu, kui suur osa eesti elanikonnast on luuletajad, kirjanikud ja lauljad (loomeinimesed), et viia Eesti maailma kultuurrahvaste hulka?

K: 9. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et valida oma ja teiste seatud sihtidel püsimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid ja orienteeruda vahendite süsteemis?

V: Nüüd hakkab mulle tunduma, et sa Ülo oled üks vastik eneseimetlejast vanamees... Vastus aga sinu küsimusele on – see ei oma tähtsust esindusdemokraatia puhul ja see hetkel on kehtiv.

K: 10. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et osaleda tegutsemise printsiipide süsteemi loomises ja saada aru mingite poliitiliste jõudude tegutsemise printsiipidest?

V: ei oma tähtsust eindustemokraatia puhul.

K: 11. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et luua kriteeriumite süsteeme inimeste, gruppide, organisatsioonide, institutsioonide, tegevuste, tulemuste, keskkonna jms hindamiseks?

V: V: ei oma tähtsust eindustemokraatia puhul.

K: 12. Milline osa Eesti elanikkonnast on riigist, kultuurist, ühiskonnast, perekonnast, tööst, elust võõrdunud – kaotanud usu ja usalduse, lootuse kunagi veel midagi rahuldavat näha ja kogeda?

V: Kui suur osa Eesti elanikkonnast on ise põhjustanud võõrdumise ühiskonnast läbi alkoholi ja narkootika kuritarvitamise? Kui suur osa Eesti elanikkonnast on võõrdunud riigist, kultuurist, ühiskonnast, perekonnast, tööst, elus tervislikel põhjustel? Kui suur osa Eesti elanikkonnast on nn. Kaasa sündinud kriminaalse talendiga? Palju arvutamist, et jõuda TÕENI.

K: 13. Millisele osale Eesti elanikkonnast on riik võõrandunud – muutunud justkui selliseks vaenulikuks jõuks, kellega koostöö pole võimalik?

V: Igas süsteemis, olenemata kui hea või halb ta on, on omad ”võõrandunud”. Inimese ja inimese vahel tehakse vahet isegi Taevariigis. Kas süüdistame seepärast Peetrust inimeste ebavõrdses kohtlemises?

K: 14. Milline osa Eesti elanikkonnast tunneb end probleemses ja milline osa absurdses situatsioonis, millest rahuldavat väljapääsu ei paista olevat?

V: Probleemne ja absurdne situatsioon on väga lai mõiste ja haarab enda alla väga laia spektri kõikvõimalikke muresid. Samas, Jumal andis inimesele otsustusvõime. Kõik pole seda võimet rakendanud ja nii on paratamatult üks osa alkoholismi, narkootika, kuritegevuse, pangavõla, lootusetu armastuse vmt. küüsi langenud. Maised mured, probleemid, katsumused on osa meie argipäevast. Kui inimesel pole probleeme, siis tekitab ta need endale ise.

K:15. Milline osa Eesti elanikkonnast tunneb end valikusituatsioonis (saab sisuliselt aru probleemist, selle tähtsusest ja hea lahenduse tähtsusest, näeb alternatiive ja usub, et võib alternatiive lisada, on veendunud, et võib arvata ja käituda oma parima äratundmise järgi, kartmata seetõttu mingit ahistamist) ja milline osa sundsituatsioonis, kus peab käituma ette antud korras, sest valikuvabadust kas pole või see on vaid mänguline?

V: Julgem osa Eesti elanikkonnast. Enamus käitub aga ühiskonnas kehtivatest eetilistest ja seaduslikest normidest, nagu sinagi Ülo. Ma ei mäleta, et sind annaks seostada mässumeele, revolutsioonide, provokatsioonide vms. Seega oled ise lambatall aga küsimusi esitad kui verejanune hunt.

Tark mees,aga piiblitödedest ei tea midagi.arenguruumin veel on.

Se on kreka k raamat, tõesti loll, kes pole raamatut lugenud