Sõltumatu Infokeskus

Valimiskomisjoni selline otsus tuleks nüüd anda kohtu lahendada.

Hr Henn Põlluaas!
Ühinege meiega!
EV ei saa meid keelata pöördumast nii ÜRO poole kui ka teiste suurriikide ja organisatsioonide poole küsimusega ... kas nnE hääletamine on üldtunnustatud igati turvaline hääletamisviis või ei ole seda mitte!
Henn Leetna
EIP kandidaat

Mis puudutab mittelegitiimsust, siis see algab nn.valijatest. Ma küsiksin, mitu diviisi vene okupante käis valimas?

OLEW AIT
EIP

Riigikogu valimise viis oli jaotatud erinevatesse liikidesse, oli eelääletamine, eeääletamine, välisääletamine, tavaääletamine. Eeääletamisel oli kindel aeg ning seda ei saa kuidagi segi ajada tavaääletusega siin ega välismaal. Selles asjas annab kohus sibulatele vaieldamatu õiguse.
Mis puutub tähtaega siis pärast esimesi appiõikeid nimekirjadega oiatasin et 'tegutseda tuleb KOHE', mitte omme ega üleomme. Aga tegutseti uimaselt nagu pärast valimist 4 aasta jooksul.
Kurb kui ei mõisteta maakeelse sõna KOHE tähendust. Ehk saadakse nüüd vähemalt aru mida tähendab ütlus 'omad vitsad peksavad'?

Enn, mis võiksid saavutada kaks Hennu, kui nad pöörduvad ÜRO, Euroopa inimõiguste kohtu jne poole?

Heameelega oleksin abiks ametliku arupärimise koostamisel.

Võin ainult oletada.
Kõigepäält tuleb põhjalikult uurida oma sääduseid, milliseid mõisteid on kasutatud ja millises järjekorras on säädused vastu võetud. Samuti seda kas mõni säädus on teise alluvuses, kas selgitab või vastandab.
Kui sel viisil vastuolusid ei leita siis pole ka midagi loota. Nagu ka siis kui on kasutatud ebamääraseid mõisteid, neid saab tõlgendada vabalt ning näiline säädusterikkuja üldjuhul süüdi ei jää.
Kui aga kõik ka tundub olevat säädusterikkuja vastane siis tulevad arvesse juba tunded. Kõigepäält arutletava asja seos varasemate taoliste juhtudega. Kui sääl on umbluu õigeks mõistetud siis võidakse sama võtet kasutada ka siin. Päälegi tuleb arvestada et ka kohtunikud on inimesed, nii ekslikud kui ka tundelised. Nad võivad asja üldse mitte jagada ent nende ebamäärane tõlgendus (/otsus) on kohustav.
Ma ei tea kõnesolevaid sätteid üksipulgi, seepärast ei oska ka midagi ennustada. Igatahes kui parim otsus ka tuleb valimiskomisjoni süüdimõistev siis mitte midagi vormiliselt ei muutu. Tehakse n-ö märkus et tulevikus vead ei korduks ja kõik läheb vanaviisi edasi. Näen otsust 99% just sellisena, sedagi parimal juhul. Kindlasti mõjutaks see aga sibulapoisse ning kui mugulat ei vahetatagi välja siis päälsed visataks prügikasti küll. Kasvõi silmakirjaks.

Vahel on soodsast kohtuotsusest kasulikum isegi asjaga kaasaskäiv kõmu. Kui see on esitatud veenvalt, võib see mõjutada vajalikke ringkongi alateadvuslikult ning muutused tehakse isegi ebateadlikult.

See on Taara tahe. Tarvi Martens mängib pilli kuulsas taarausu ansamblis Raud Ants, mida juhib üks Maavalla Koja usujuhte Madis Arukask
Emajõe koja juhatusse kuuluvad: varem rahvaravi ravimtaimede andmekogule aluse pannud ja praegu talunikuna tegutsev Toomas Sildvee, rahvaluuleteadlane Madis Arukask ning tõlkija Anna-Liisa Lutsar.

Vaatasin veelkord üle RK valimise sääduse kaebuste osa. Oluline on siin:

§ 70. Jaoskonnakomisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord
(1) Kui üksikisik, kandidaat või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile.

(2) Kaebus tuleb esitada maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest.

Jutt on jaoskonnakomisjoni TOIMINGUST, seega ääletaja ääletamise päävast. Sellest tuleb siis edasi arvestada 3 pääva.
Kui aja sisse ei mahtutud ent ikkagi edasi kaevates järgmine aste ei aruta enam esimese kaebuse SISU, vaid TÄHTAJA ÜLETAMIST. Sisu, et midagi ka rikuti, enam otsustajat ei uvita.
Sisu üle arutatakse AINULT siis kui kõik on enne olnud tähtaja piires ja ageja pole ikka otsusega rahul.
Sellistele pisiasjadele mängivad kaitsjad ka tõsiste kuritegude korral ning pisimgi uurija viga võib kohtuasja ummikusse ajada ning ilmselge mõrtsukas naeratab rahulolevalt telekast oma ohvrile või ohvrite lähedastele vastu.
Kääsoleval juhul on tegu valimise sääduse kas mitte läbilugemine või lohakas läbilugemine.

Kui sm. Sibula väitel on tegu kahe eraldiseisva valimisega ehk e-valimisega ja tavavalimisega, siis kas meil saab sellest tulenevalt olema kaks valitsust ja kaks riigikogu? Või koguni kolm, sest eelhääletus oli ka?

Jutt pole 2 erinevast valimisest vaid 2 erinevast ääletuse liigist. Tavaääletus ja eeääletus ääletamisel omavahel ei põimu, liidetakse vaid tulemused. Lisaks veel niipalju et tavaääletus kui ilisem võimaldas tühistada eeääletuse ning oli nii eeääletuse suhtes ülem. Tavaääletada sai vaid 1 korra.
Tegemist oli nagu 2 lehma lüpsmisega. Lüpsti kumbagi lehma eraldi, pärast valati piim kokku.

Miks sa nii kirjutad? Nii ei räägi ju mitte keegi peale sinu. On olemas ka normeeritud kirjakeel, kui sa ei tea. Pmst võib inimeste kiiksud jätta puutumata, kuna need teatud määrani rikastavad ühiskonda, aga samas mul kulub seda lalinat kirjakeelde ümberlugedes lisaaega - milleks peab seda aega mõttetult kulutama? Tegelikult on isegi kõigil nurkadel-nulkadel oma selge pruuk. Üks normeerimise ülesandeid on ka kallakuid ja veidrusi (logopeedilisi, psüühilisi jne) taandada.

Saan sust aru sest oled end tervenisti ettenähtud karpi mahutanud.
Tean suurepäraselt milliseid mittemaakeelseid totrusi keeleklikk meile ette kirjutab. Muide, samamoodi nagu võimuklikk Toompääl kuidas elada ning selle eest maksta. Kui ma ei pea aga pugema või lolli mängima siis seda võimalust ka kasutan.
H- kadus meie kõnest juba keskajal, seda kinnitavad ka varasemad keelekirjeldajad. Puudus väga vähe et juba 100 aastat tagasi oleks h- kirjast kaotatud ent ka siis leidus mõni nimekas eputis kellele meeldis maakeelt ääldada tojtsilikult. Mälu järgi oli Veelman (/Faehlmann) üks kes isegi raamatuis h- ei tarvitanud, mõned veel. Teatakse suurepäraselt et h- kasutati ja kasutatakse võro keeles, maakeeles vaid paaris murrakus, sedagi rootslaste mõjul. Osa peenutsejaid tuli h- kaitseks välja leiutisega et nii saavat vältida samakujulisi erineva tähendusega sõnu (nt ind - hind, aru - haru). Ei eita et päälesunnil on edu olnud, osa ülipüüdlikest isegi püüavad seda h- vägisi ääldada, samas kinnitades et see on nende tavaääldus ning ilma oleks tegemist ränga keeleveaga. Ent püüa palju tahes, sattudes avalikkuse pilgu alt oma loomulikku keskkonda unustatakse teesklus ning ääldatakse nagu eestlane on juba sadu aastaid ääldanud. Seega mina olen selles mõttes teisitimõtleja.
Samuti mainin siin et maakeeles pole enam paaristäisäälikuid äe ja öe. Neist on saanud äälduse lihtsustumise tõttu ää ja öö. Vaid mõned püüdlikud veel äetavad ja öetavad. Alati on üleminekud vanalt uuele ja muutused rasked sest eeskätt on vastu vanameelsed kes oiavad kramplikult kinni vanast sest nad ei taha kuidagi akata uuesti õppima, pigem käigu teised nende võltsäälduse järgi. Oiatavateks "eeskujudeks" on vranssee, ingliss, elinikii ning meiegi liigume oma elavast keelest eemalduvatena samas suunas aga kliki surve on selline et vastse keelesääduse järgi saad teisitimõtlemise eest karistada, ülekantult mõne aasta vähemalt, nagu kenas SSSR-is.
Või kolmas näide komast. Ei oska öelda kes ja mi...

Või kolmas näide komast. Ei oska öelda kes ja miks kehtestas maakeeles nõudeks et 'et' ees peab alati olema koma ning me ei pea õppima mitte koma ja etti eraldi vaid et omaette sidesõnaks on koguni 'koma-tühik-et'. Põhinõue peaks siiski olema selline et kui lause esmasel lugemisel ei kannata lause mõistmine siis pole mingit koma vaja. Ei komaterrorile!
Täielik jaburdis on üldnõue et nimelühendi järel peab alati olema punkt. Mille poolest on M. Raun (punkt-tühik) etem kui MRaun? Meil ometi ei alga ükski nimi 2 suurtähega, nt MAit RAun.
Samuti oleme lahti öölnud eestlaslikust pöördumisest ja kirjeldamisest eesnimede järgi. Ka siin võiks valitseda esivanemate õpetus et kui mõni tegelane just teisega sassi ei lähe (on nt teada eelnevast sisust) siis tuleks kasutada just eesnime. Ka see oleks üks eestluse juurde naasmise osa.
Erinevatel lehtedel mängitakse küll suuri eestlasi aga ei põrkuta tagasi maakeele solkimisest kui vähegi on võimalust. Samuti ei taheta tunnistada teisitimõtlemist oma keele loomuliku kirja järgimissoovis.
Jäägu igaühele vabadus ametlikust sunnist oolimata nii teisiti mõelda kui ka kirjutada. Pole siin ka liigne meenutada sedagi et iga kolmas sõna meie kirjas ei vasta ääldusele (selles lauses nt tervelt 5: líigne, mejje, ej, vassta, 'ääldusele). Me ei märgi ju tooni ega tunnista e+i paaristäisääliku võimatust.

Pole ühtegi avaldust ega vastust näinud.. seega raske öelda, mille üle vaieldi..

Küll aga on kaks eraldi asja hääletamine ja riigikogu valimised

Riigikogu valmised on üks aga hääletamisi on mitu.

§ 68. Kaebuse mõiste
Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav käesoleva seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiskomisjoni toiming.

§ 72. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine
(1) Kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule.

(2) Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Minu teada on sinu nimi vaid 1 täht, seda on ka mingi vene klassik ära märkinud, miks sa siis kirjutad 3-ga? Aga mis mul kobiseda, sest kuna ma ei soovi määgida "ääletaja ääletamise päävast", siis sinu järgi olen võõramaalane... Millele püüdsin viidata, oli see, et tabasin end tõdemuselt, et isegi mõistliku sisu korral ei viitsi su pikemaid lugusid alati lugeda, kuna kasutad oma erikeelt, mis neelab minult lisaaega ja on seega minu eluaja tarvitamine. Aga vahest sa ei kirjuta teistele lugemiseks, vaid muul põhjusel.

Kui mulle Kävas kirjutati 1. klassi tunnistust siis tegi seda kindlasti mingi russ sest mu eesnimi oli kirjutatud Єn. Russipäraselt olin Эн, alles iljem mujal pandi n lisaks.
Aga selles tähelugemises sul õigus, käis kunagi pääst läbi ka mõte et Norgesse jõudes oleksin nime muutnud ning sellest oleks saanud N Å (å - oja). Kena oleks siis olnud mu nime "lühendada": N. Å.

Aga ära lase end eidutada, eks äälda endiselt püüdlikult nimelt nii nagu eestlasele mittekohane ning kirjuta nii et kiri ääldusele võimalikult ei vastaks. Edasi NLKP ainuõigete suuniste valguses!

Poleks olnud teisitimõtlemist meie keelekirjeldajate seas kirjutaks me täna kooti kirjas ning Ajnrihh Staalimoodi (/Heinrich Stahl[hajnrihh štaal]). Sellele oled kunagi mõelnud?
On meie õnn et eestlased ise oma kirjaviisi ei korraldanud, oleksime täna igivanas sopaunnikus nagu pritid ja vransseed. Just Ornung (/Hornung) ja Arvitson (/Arwidsson) olid need kes ei kuulunud "erakondadesse" ning mõtlesid vabalt. Ent ajalugu lausa irvitab meie üle sest kui võõramaalased tegid meie ääks ülimalt palju, olid just meie omad "valgustajad" need kes tõid sisse võõrtähed ja akkasid rahvast lollitama võõrnimede algkirjavärdidega. Tänagi kasutatakse vahenduskeeltena inglissit ja vransseed lausa segamini ning ainult vähesed asjauvilised võivad aimata et j pole mitte [ts]/[dž], vaid /[ž]. Muidugi võib vastu väita et ega meie kartulisaak sellest suurene ega vähene aga milleks siis üldse mingid põhimõtted? Las igaüks lööb litsi nagu talle rahas kasulikum.
Räägin seda selleks et vaadata elule avaramalt, mitte keerata oma mõistust lukku ning siis võti lootusetult kaotada. Mis on sellise suletud mõtlemisega inimese väärtus?

Ei tea millest see kriips tuli. Vist mingi klahvide salaühend sest paaris kohas küll kirja õiendasin.

Ahhaa, kirjutasin sääl /[ž].

Selge, ei saagi seda nii esitada. Kirjutasin / ja siis selle kriipsualuse aga sel oli kindel käsk kriipsutada. Loodan et seekord läheb läbi. Õpin kuni elan!

Uvitav, ikkagi ei lähe nurksulud läbi. Tõin näite: nurksulgudes s, siis / ja nurksulgudes ž.

Nüüd õnnestus.

Vanad nimed olidki ühesilbilised. Õpetaja kirjutas ühe vana nime tõenäolise teisendi õieti En. Sellest ka Heno, Eno, Enno.
Aga tegelikult vana eesti nimi Han, An, v.o. ka Ain.
Samast nimest pärineb perenimi Anniko, Hani (Han´i), Haan, Anja, v.o ka Ant, Annok, Annus.
Ja üks n on seepärast, et seda hääldati peenelt. Ehk siis ei lähe sarnaselt Johannese teisenditega hääldades kolmandasse vältesse.
Lõunapool võidi ka öelda Än. ja kirjutati En.
Ehk kõik Hannod ja Annod pole Johannesed ja kõik Hennud Heinrich´id.
Soomlastel on nimi Antti.

Nt. priinimi: Anupõld. (An´u põld)
Külanimi Änniste. (vn. nimi Enni. 1726.)
Peremeeste nimed. Enniste Niggo ja Enniste Tõnno.
(Enn´i´ste)

Ja näide nimede kirjapildi kohta:
Külanimi Saunja on kirjutatud 1537 Sawnisz. (Mis iganes...)

Mastaapse valimispettuse oht.
/Õhtuleht 15.03, vaid paberkandjal/

Ando Leps, õigusteaduse doktor,
Riigikogu VIII ja IX koosseisu liige

Riigikogu valimise seaduse § 44 sätestab võimaluse hääletada elektrooniliselt Vabariigi
Valimiskomisjoni (VVK) veebilehel, kusjuures tingimus on lihtne ja täpne – valija
hääletab ise. Peale samas paragrahvis toodud elektroonilise hääletamise protseduuride
teostamist, saab valija veebilehel teate hääle vastuvõtmise kohta. Kõik oleks nagu korras.
Kuid sama paragrahvi p. 6 kohaselt on valijal õigus oma elektrooniliselt antud häält ka
muuta, mis tekitab palju segadust. Miks siis „tavahääletamise” korras ei ole niisugust
võimalust ette nähtud? Kuid arvatavasti on just sellel sättel väga kaalukas osa tahtliku
valimispettuse toimepanemise korral. Järelikult Eestis toimuvad valimised ei ole ühetaolised ning salajased ja ei vasta seega põhiseadusele.

E-hääletamise puudused

Esiteks. Kas elektrooniline hääletamine on ikka turvaline? Oluliseim on siin arvatavasti
e-hääletamise ründamisviis, mida VVK ei ole võimeline tuvastama. Just
sellel põhjusel kuulutati ebaõnnestunuks USA kaitseministeeriumi SERVE-nimeline
elektroonilise hääletamise süsteem. E-hääletuse turvalisuse probleemidele juhivad
tähelepanu ka 2008. aastal USA juhtivad arvutiteadlased. Samuti juhib turvalisuse
probleemidele tähelepanu 2010. aasta sügisel Oxfordi peetud konverentsi jaoks
valminud Barbara Simons´i ettekanne, milles peetakse otsesõnu ebaturvaliseks Eesti e-
hääletamise süsteemi! Kas siis ka vana õiguskultuuriga riigid nagu
Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt on nii primitiivsed, et nad ainult „paberi peal”
valivad?
Kuid VVK eesotsas „eluaegse riigikogu kantselei juhataja“ Heiki Sibulaga ega e-hääletamise projektijuht Tarvi Martens ei pidanud ohtusid oluliseks. Seepärast on
TÜ üliõpilane Paavo Pihelgas saatnud 5. märtsil VVK ametliku kaebuse, milles ta
argumenteeritult palub VVK kaaluda elektrooniliselt antud häälte tühistamist.

7. märtsil
sai ta oma kaebusele Sibulalt võrdlemisi sisutühja vastuse. Miks VVK esimehe vastus oli sisutühi? Võib arvata, et tegelikult see kaebus näitas kätte e-hääletamise kitsaskohad ja lauspettuse võimalused. 8. märtsil P. Pihelgas saatis uue kaebuse VVKle, millise viimane saadab Riigikohtule lahendamiseks, mis aga Riigikohtu pressisekretäri ütluse kohaselt ei olnud möödunud reedel veel Riigikohtusse laekunud.
Riigikohus peab 7me tööpäeva jooksul lahendama nimetatud kaebuse.
Kui väga lühidalt võtta kokku Pihelgase kaebuse sisu, siis selgub, et suhteliselt
keskpäraste IT võimetega noormehel oli väga lühikese aja ja väikese vaevaga võimalik
kirjutada pahavara, mis blokeerib e-hääletamisel teatud (pahavara loojale või tellijale vastunäidistatud) riigikogu liikmekandidaadi poolt hääletamise ja kuvab hääletaja ekraanile
valeteate e-hääletuse eduka toimimise kohta, kuid suunab hääle edasi hoopis teise kandidaadi kontole..
„Pealtnägija“ saates esines Pihelgas enesekindlalt ja kaitses oma seisukohti argumenteeritult.
Samal ajal e-hääletuse projektijuht
Martens saate jooksul ainult naeratas, kuid siiski möönis e-hääletusesüsteemi turvalisuse puudulikkust. Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas VVK sai tellida sellist ebakindlat e-hääletussüsteemi Riigikogu valimiste läbiviimiseks?
Või tellitigi see kindla tagamõttega?

Milleks oli vaja reklaamipausi?

Teiseks. Riigikogu valimistulemused, mis avaldati 7. märtsil valimisringkondades
häälte ülelugemisel, erinevad 6. märtsi hilisõhtul avaldatud valimistulemustest 0,6% ehk 6939 inimese võrra. See 0,6% moodustab tervikust ehk 100% küll suhteliselt väikese suuruse, kuid selle najal on võimalus leida Riigikogu valimistel käinute arv. Isegi vähe kooliskäinutele on see arv üllatav –6939:0,006 on võrdne 1 156 500 inimesega?

Kolmandaks. Delfi korraldatud Facebooki hääletamisel, millest võttis osa 42 717
inimest, ja ühe inimese poolt mitmekordne hääletamine oli välistatud, oli kardinaalselt
erinev nendest tulemustest mida pakkusi...

Kolmandaks. Delfi korraldatud Facebooki hääletamisel, millest võttis osa 42 717
inimest, ja ühe inimese poolt mitmekordne hääletamine oli välistatud, oli kardinaalselt
erinev nendest tulemustest mida pakkusid välja kõikvõimalikud ennustajad. Toon
sellekohased protsendid: IRL – 18,1, Reformierakond – 18,1, Eestimaa Rohelised –
3,8, Eesti Keskerakond – 27, SDE 15,3, Rahvaliit – 5,8, mõni teine erakond – 1,9 ja
üksikkandidaat – 4,9.

Neljandaks. Millegipärast tekib tunne, et seda e-hääletamise 1,5 tunnist „reklaamipausi”
võis olla vaja „häälte uue tasakaalu” tekitamiseks, et tellija saaks just sellise tulemuse,
mida ta soovis, kuna valimistulemused pidid ju näitama mingisugustki sisemist loogikat.
Arusaamatust tekitas ka VVK juhi väide, et selle 1,5 tunnise „reklaamipausi”
ajal sisestati andmeid käsitsi?

Viiendaks. Enim e-hääli said A. Ansip – 5935, U. Paet – 3942, K. Pentus – 3827,
praktiliselt tundmatu K. Kallas – 3017, M. Laar – 2979, T. Rõivas – 2754, J. Parts
– 2501, E. Savisaar – 2240, S. Mikser – 1878 ja K-M. Vaher – 1791. Kui vaadata e-
hääletuse ja tavahääletuse toetuse erinevust, siis tulemused on valitsuserakondadele Reformierakonna ja IRLi kasuks, vastavalt +17,7% ja +14,5% ning Keskerakonna kahjuks
(-47,5%). Samas on SDE puhul esinevus minimaalne (+3,4%).

Millise otsuse teeb Riigikohus TÜ üliõpilase Pihelgase kaebuse alusel,
mis puudutab lähitulevikus ülioluliselt Eesti riigi arenguid, selgub peagi Rioigikohtu sellekohasest otsusest.
**************

kirjutasin kommentaarides:
Nagu ütles klassik Baskin: mul pole kahtlusi, kuid kõhklused jäävad (või oli see vastupidi?)

Elektrooniline black ei juhtunud mitte teist, vaid kolmandat korda - esimene oli üle-üle-eelmiste RK valimiste ajal). Miks võltsijad pidevalt süsteemile alla jäävad?

Meil on hääletamine muudetud nii segaseks, et tekib kahtlus, kas see on teatud isikute huvides.
Hääletamine peaks toimuma ühel päeval ja sedelitega.

"Kõhklusi ei ole, aga kahtlused on" - klassik Baskin.

sain viimati Taaralinnas ehmatava elamuse osaliseks. Kui arstid jooma hakkavad on midagi mäda. Õhtul bussile minnes ja oma kotti tarides, olles jõudnud Ülikooli raamatukoguni, kukkus minu taga üks keskeas naine libedal pikali. Ta oli päris tugevalt jokkis. Ma vaatasin tagasi, et kas ta ikka saab püsti või pean abi välja helistama. Ta vaatas mind ja kõlas karje: Ma saan ise püsti. Paar luud läks, aga mis siis. SEE EI OLE JU TEIE MURE. TE OLETE JU EESTLANE!"
See lõikas luuni. Ma suutsin öelda, et olen eestlane küll, aga mitte see, kes kaaskodaniku abitult tänavale lumme jätab ja palusin tal proovida jalgu liigutada, et saada teada, kas on põrutus või hullem jama. Noh, läks õnneks! Ta üritas mul aidata kotti tarida, aga ma ei olnud ellest eriti vaimustuses, sest võimalus, et me lendame mõlemad libedal pikali ja arvestades mu tervisekindlustuse olematust, siis ma eelistasin ühes tükis bussile jõuda. aga selgus, et tegu oli arstiga ja et kuna ta abikaasa oli paar nädalat tsüklis, ei pidanud naine enam vastu ja otsustas end masendusest täis juua. Ta tunnistas, et on proovinud mitu korda endalt elu võtta. Hääl olevat selle pärast käre. Kokkuvõttes: õudus.
Ma mõtlesin, et mis konditsioonis see vaeseke esmaspäeval tööle inimesi ravima läheb?
aga iva pole selles. Iva on selles karjes: See ei ole teie mure! Te olete ju eestlane!"

Eestlane on vist alati olnud enesekeskne ja kade. Ulatuslikumaid kirjalikke ülestähendusi teame vaid viimase 3 sajandi kohta kuid küllap oli üks 13. sajandil tappasaamise põhjus samuti eraldi oma naha oidmine. Osa allus ristile vabatahtlikult ja osa mitte, see viimane löödi maha. Lausa ime et kunagi on kokku saadud tuhatkond kaikameest.
Kui mõelda vaid koolioonete ehitamisele 2-3 sajandit tagasi siis ega ilma mõisnike algatuseta oleks midagi välja tulnud.

Olen N-uga nõus. Minagi olen märganud eestlaste juures väiklast kadedust mis mõjub üiskonnas piduriklotsina. Samuti olen ma uviga lugenud eestlaste ajalugu ja seda nagu polegi... On mingi rahvusromantine eneseupitamine nagu valitsenuks õiglus ja vabadus muinas Eestis. Jama, seltsimehed, jama! Täpselt nagu praegu asus üks osa eestlasi kärmelt oma uusi valitsejaid teenima ja sulandusid russide, toitside või tanskide sisse. Täna näidatakse Kuressaare linnust ja kiid seletab, et tegemist on eesti aridektuurimälestisega... Milles väljendub siis eestlaste osa? Kivide tassimises ja mördi segamises? Ei seltsimehed, eesti kultuurikiht on nii imeõukene, et seda kraapides ei jää palju järgi. Seega, kui tulevastele põlvedele taetakse midagi edasi pärandada, siis on viimane aeg oma kultuuritagala kindlustamiseks ja eesti kultuuri kaitseks.
Allahu akbar!

Tappasaamise põhjus: lahinguväljalt jalgalaskmine ja plagamise käigus end lambapäiselt maha tappa laskmine; võitluseta alistumine, lollis lootuses, et siis ei tehta midagi, saab kaubelda, reetmine jne.
Kuressaare linnust ehitasid loomulikult eestlased sakslastele. Ja pidid selle lõpuni ehitama pärast saarlaste ülestõusu mahasurumist.
Eestlased ehitasid hästi aeglaselt.
Ja vastab tõele, et mis päeval ehitati, see öösel lõhuti.
Alistunud mandri-eestlased sunniti sakslaste teenistusse ja nad osalesid saarlaste vastasel sõjakäigul.
Ainus maalinn, mis jäi Saaremaal vallutamata oli alistumatu Valjala (Valjo linn).

Venda Sõelsepalt Fantasmagooria Valjala vallil:
Istun Valjala maalinna vallil.
Istun ja mõtlen: oh, küll olnuks kallis

asi tollal üksainumas vintki.
Muidugi -- vaja veel läinuks seal mindki...
-Nõnda kui panen siit vallilt paar põmmu -
võõrkeelsest needmisest taevas on tõmmu,

kabuhirm õõtsutab piikideroogu,
kadakanõmmed on hooste all loogus.

Sääretipp, viimane, päästa ja varja,
lehvivaid tutte ja raudmeeste karja!

Ei tema päästa, ja vindiga käes
maalt ajan välja kõik võõrad väed...

--Tea´p kas ka mõni tol ajal hallil
istus ja unistas nõnda siin vallil...

(1964)

Margit, sinu kiindumus oma rahva ajaloo vastu on austust äratav.

Kui koolidest kõnelda, siis suur surve tuli vennastekoguduse misjonäridelt ehk hernhuutlastelt. Kelle lugejad ka talupoegadele haridust andma hakkasid. Mitmed ärksamad talupojad olid vennastekoguduse lugejad ning hiljem ka kooliõpetajad. Mõisnikele käis veliste populaarsus närvidele ja soovist kontrollida õpetatavat, hakkasid nad ka koole rajama. Ega siinne kirik ei vaadanud veliste tegevusele just kõige paremini, sest haritud talupoeg polnud mõisniku huvides.
Näiteks Hallistes õpetasid lapsi isa ja poeg, köster Lippartid. 1806-1817 pidas Nahksepa Tiidu-Märdi alatares kooli köster Saul Saurich. Seda kutsuti "Halli-Papa kool". Anasloogiline kool tekkis Uue-Karistes ja Vana-Karistes (Maru). Vana-Kariste hernhuutlaste palvemaja -kool valmis 1818 ja Uue-Kariste palvemaja-kool 1820. Kosksilla kool tegutseb tänini ja edukalt.
Nüüdseks hävinud Araku kooliga Kaarli vallas on ise lugu. Vennastekoguduse Viljandi ringkonna hoolekandja oli Thüringist pärit Chr. Kessler. Kes oli laia silmaringiga ja võttis koolide rajamise ja kooliõpetajate ettevalmistamise oma südameasjaks. 1820 asus ta elama Uue-Karistesse, mille omanikuks oli ta kutsuja, krahv Fersen. Idee ehitada Kaarli valda palvemaja tuli talupoegadelt (Salaku Jaak, Kitsi Viilup, Rabi Jaan), kuid Halliste kirikuõpetaja Berg suutis Õisu mõisa omanikku A.v. Sieversi ümber veenda, et too majaehituse loa tühistas. majmaterjal läks mõisarehe ehituseks. Kuid mõisaomanik suri ja noor Sievers ning uus kirikuõpetaja Schneider andsid loa. Urite talu peremees Hendrik Urt valis kohaks kruusamäe seljandiku läbi küla kulgeva tee lähedale, Iiresoo oja paremale kaldale vastu Araku Andrese talu, olles öelnud: "Siia ehitame hoone, milles meile õiget jumalasõna kuulutatakse ja kus meie lastele kirjatarkust õpetatakse." Esimene Araku koolmeister oli Kessleri man õppinud Mats Laarmann (Salaku Jaagu vend, Laane-Peetri talu rahvas võttis endale nimeks Klarmann ("tark, selge peaga mees", mis hiljem Laarmanniks muundus...

Araku kooli enam ei ole. On mälestuskivi, vare ja kunagises kooliaias veel kevadeti õide puhkevad lilled. Park on rägas.
1813 läks Vana-Kariste talupoeg P.Jürgenson Tartu ülikooli teoloogiat õppima.
Kirikuõpetaja Ernst M. Schneider rajas Hallistesse omal algatusel neli kooli. Kirjutas külakoolidele õpikuid. Lugemikus "Veike külvimees" avaldatud luuletus "Kord raius üks vanamees jämedat puud" on saanud rahvalauluks.
Geograafia ehk maateaduse õpikule "Veike geograafia" joonistas noor August Kitzberg neli kaarti.