Sõltumatu Infokeskus

On õige et Narvatagune ja Petserimaa on Rassiia võimu all kuid puudub õiguslik alus nõuda nende "tagastamist". Sest kohe tekib küsimus: kellele? Euroeesti (ENSV piirides) ei kuulu rahvahääletuse järel 01.05.2004.-st enam õiguslikult 1940.a anastatud Eesti vabariiki, küll on õiguslikult Eesti vabariik just need anastatud narvatagune ja Petserimaa.
Õiguskohtlased peaksid mõistuse koju kutsuma ning nõudma ülitotra tagastamise ehk euroorjastamise asemel neile aladele ehk Eesti vabariigile iseseisvuse taastamist ka de facto.

Kui Paet-Putin tahtsid teha uut piirilepingut ,et seadustada ENSV -ajal Stalini kehtestatud piir.Siis need, kes taotlevad Petserimaa ja Narva-taguse tagastamist väidavad,et piirileping on olemas .See kehtestati koos Tartu Rahu lepinguga.Lihtsalt tuleb piir panna õigesse paika.
Narva -taguse Venemaale linkimine omab ka strateegilist tähtsust.Praegusel kujul võib idanaaber soovikorral igal ajal terve Eesti jätta ilma elektrita.
Võite ka arvestada, millist summat kujutab endast 5% territooriumist maa hind.(Tulevikus maa hind ainult tõuseb).
Mõned arvavad, et Venemaa käitub pärast 5% loovutamist sõbralikumalt.Läti ,kes tegi uue piirilepingu Venemaa kasuks igatahes pole võitnud midagi. Ikka kestavad edasi nõudmised ja tänitamised.

Isand Oja ei anna endale nähtavasti aru, et 2003. aasta septembrireferendum oli õigustühine. Sellest siis talt ka ridamisi valeväiteid.

Kui eeldus on vale, kas saab siis järeldus olla õige?...

Kuhu see kõlbab, et Kanu oma isandat arvustab?

Oleksin Tõnuga meeleldi ühel meelel sest ka mulle meeldiks selline lahend enam. Ent sõltumata sellest et selle hääletuse (mitte küsitluse mida referendumina pakub välja Tõnu) korraldajad polnud võimul seaduslikult (nagu ka kõik senised ülemnõukogud ja riigikogud viimase 18 aasta vältel), otsustab 2/3 kehtivatest häältest. Muidugi polnud ka hääletajaskond seaduslik ent nende osa ei ületanud 1/6 mis oleks lubanud kahelda õigustatud rahva otsuses. Mis siis et rahvas oli loll ja otsus veel enam.
Muidugi viibisid siis meie maa-alal Rassiia väed nagu nad viibivad praegugi järelejäänud Eesti vabariigi maa-alal. Siin otsustas välisriiklik tunnustus, vastu meie siseriiklikku seaduslikkusele ja seaduslikkusele per se ehk iseenesest (loogika ja teksti järgi). AÜ, EL-i jt toorele jõule meie seaduslikkus vastu ei saa.

Haritlaste 17-kirja asjaosaliste repliigid referendumi sohiteost

Üks jaoskond pea seitsmesajast jäi vahele – oli võltsinud armetul kombel peaaegu tuhat häält... Pärast Tartus avastatud sohki langes eurootikute edu 66,9% pealt 66,8% peale. Kui oletada, et keskmine jaoskond tegi võltsinguid kolm korda väiksemas mahus kui vahelejäänu, isegi veel sellisel juhul tähendaks see, et iseseisvuslaste pool on saavutanud Eestis võidu. Mida inimeste sõnad ja visuaalne pilt ühiskonnas ka kinnitavad.

Riho Baumann: Murelikuks teeb detail: ligi nädalake varem kusagil tühjas pubis trehvasin kaht purjus jauramit, kelles ühte teadsin – ja teine, selgus, mingi reklaamifirma esindaja. Ja too toonitas, et tulemus on ette otsustatud – 67%! Nii et Keskuses on asjad manipuleeritavad, seega suutsime muutuse tekitada 0,2%. Ilmselt tekib manipuleering eel¬hääletuste talongide najalt... Ja ikkagi, Lääne-Virumaa 66,0%, Läänemaa 66,2%, Pärnumaa 66,7 (ilmselt oli 66,66%, aga bossi erisoov blokeeriti)... Ning Sloveenia – osales 66% valijaist. Keegi nende endi mees¬konnast toonitab, et satanistid on nüüd meilgi Eestis pukki saanud.

Mait Raun: Ei-häälte hulk kasvas Tartu 8. jaoskonnas ülelugemisel pea kaks ja pool korda – 353lt 776ni. Samas kahanes 423 võrra jah-häälte hulk. Erinevus oli kokku 846 häält. Kas on võimatu, et “inimliku eksituse” teinud inimene pidi näiteks ei-sedeleid kuhjast ära kaotama ja võtma nurgast lisakastist sama palju jah-sedeleid, aga tõstis arusaamatuse tõttu üksnes ei-sedelid ümber jah-kuhja. Või midagi muud säärast. Kas selle võltsingu vastu keegi midagi saab algatada? Kas on midagi sellist Eesti ajaloos varem olnud - sellises mahus, sest ei-häälte protsent tõusis 13-lt 29-ni...???

Kivisildnik: Kui selline sigadus on tõestatud, pole üldse mingeid probleeme.

Margus Lepa: See ongi see tehing, mida ma olen eelmistest kohalikest valimistest saadik jutlustanud, aga keegi pole aru saanud.

Simo Runnel: Raamatus “Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas” on kirjeldatud 1940. aasta Riigivolikogu valimisi ühes jaoskonnas, kus sedelite lisamise tulemusel saadi esimesel lugemisel osavõtuprotsen¬diks minu mälu järgi 115.

Priit Uring: Vähegi kriitikavõimeline inimene sai aru juba enne hääletuspäeva, et mäng käib ühte väravasse. Euroopa Liidu poolt oli kodanikest ametlikel andmetel tegelikult 42%, kas üldse saab siin rääkida enamuse võidust vähemuse üle?

Riho Baumann: Vastu ja erapooletuid hääleõiguslikke kodanikke oli isegi ametliku statistika järgi üle poole miljoni... Vaadates ETV filmi “Paragrahv 1 – eile nägin ma Eestimaad”, selgus, et kui filmileedi valis, oli talongil kaks poolt, aga eelvoorus, kui ma ise seda tegin, vaid üks (too “jah” ja “ei”)... Seega saab ebakvaliteetselt vormistatud talonge ju suvali¬selt juurde trükkida ning asendustrikiga juurde lisada kuhjadele... Nagu ka USA California valimiste eelvoorus protestiti sedelid (augustatavad, mis ilmselt võimaldavad võltsimist kergesti) ning lükati pool aastat edasi kogu rituaali. Ilmselt karmid kogemused USA eelmiste valimistega... Nii toimus ka 1940 – keegi ei uskunud. Aga ülelugemisel pole enam mõtet, kuna siis on talongid juba vahetatud! Eile oligi linna peal purjus turskeid jaurameid, kes vahetuskastidega sohki tegid ja oma tasu ruttu maha laristasid, kuna südametunnistus piinab...

Simo Runnel: Isiklikult suudan Ihaste häältelugejaid mõista. Olen sageli kinnitanud, et maailma kohta ei saa olla ühtegi kindlat objektiivset teadmist peale selle, et midagi on olemas. Seega võisid hääletajad näha ennast tegemas risti ühte lahtrisse, häältelugejatele aga võis tunduda, et rist on teises lahtris. Tõenäolisem näib siiski, et sellist asja tajuvad erinevad inimesed üldjuhul ühtemoodi.

Kristel Valk: Niisiis oli rahvahääletus pelgalt sümboolne akt. See valgustab ühtaegu euromeelsete kampaaniaaegseid "argumente" paratamatusest ja tegelike valikute puudumisest ning ka rahva hulgas levinud umbusku referendumi mõttekuse suhtes. Kõik näis olevat hoolikalt planeeritud ja korraldatud. Ja näib seda nüüdki. Südametunnistuse järgi me hääletasime. Ja eks tulemus anna tunnistust millestki, mida näitab kord aeg.

(mõttevahetus toimus septembris 2003 vahetult pärast euroreferendumit)

Ega euroreferendum ei tühistanud Tartu Rahu ja sellega kinnitatud piiri.Nüüd peab ka EL-i piir kulgema õigest paigast.See tähendab Petserimaa ja Narva-tagune kuuluvad EL-i?9Jq

Tõnul õigus, 16. aprillil 2003 kirjutasid president Rüütel ja välisminister Ojuland Kreekas alla ühinemislepingule Euroopa Liiduga, eirates sellega järsult põhiseadust, mille §123 sätestab, et “Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.”
Nende allkirjade tõttu asusid Eesti juba kevadest 2003 Euroopa Liidu haardes, ehkki rahvas ei olnud andnud põhiseaduse sellesuunalisele muutmisele oma nõusolekut.

Oja eksib rängalt, pidades referendumit estis kehtinud seadustele vastavaks.

Esiteks, tegemist polnud rahvaKÜSITLUSEGA ehk referendumiga, vaid rahvaHÄÄLETUSEGA ehk plebistsiidiga. Olen nõus et riigiti need mõisted osaliselt kattuvad ehk hääletust kutsutakse ka referendumiks ent see ei keela meil kahe mõiste vahel selgust luua eneste jaoks. Kõige lihtsam: ärge eputage võõrmõistetega millest te sageli sittagi ei taipa, kasutage omakeelseid, nt rahvaküsitlus (otsus ei ole täitmiseks kohustuslik) ja rahvahääletus (otsus on täitmiseks kohustuslik). Samuti eristage RAHVAküsitlust (osaleb kogu hääleõiguslik rahvas) ja küsitlust (osaleb mingi valik ehk osa rahvast, ka mittehääleõiguslik).
Ka pole ma kuskil väitnud, et seniste riigikogude ja nende poolt määratud ametnike seisund on olnud seaduslik, hoopis vastupidi.
Väidan vaid seda et õigusetusest ülem on rahva tahe ning selle said seadusetud sahkerdajad seadusetul rahvahääletusel selgelt kätte. Ning just seda otsust tunnistas ka välismaailm, selle otsuse tegemisviiside seadusetusest sõltumata. Seega, rahvahääletuse võisid küll korraldada seadusetud tegelased kuid otsus ise jäi ikkagi rahva teha. Tulemus pole vaieldav kui seadusetuks osutuvad hääled ei ületa poolt ületavat vahet, meie juhul 66-50=16% (~1/6). Enam kui kuuendikulist petmist pole suutnud keegi tõestada.
Tõnu sai eelmisel riigikogu valimisel 131 (torest) häält. Kui ta oleks suutnud tõestada et talt sahkerdati ära 2 häält siis ka tema 133 häält poleks lõpptulemust mõjutanud. Kui aga riigikokku valiti seadusetu valimisseaduse tõttu nt 20 vale liiget siis on loomulikult tegemist tulemuse mõjutamisega ning kehtetu on ka kogu valimine ise. Ja just selletõttu senised 5 riigikogu ka seadusetud ongi. Nagu ka nende tegevus. Kuid kui midagi otsustab rahvas siis tema otsus on seadusetusest ülem ning kehtiv. See on tõik mille vastu meie tunded ei saa.

131 (toorest) häält, st ringkonna ebavõrdsusest tingituna võrdsustamata.

a) see on väär väide, kuna ajupesu ja võltsingud a la 1940 ei ole adekvaatne rahva tahe

b) peale selle, mingi siinelava rahva tahe, või ka Eesti NSV järglusriigi (Savisaare poolt 1990 pandud nimega Eesti Vabariik) kodakondusega isikute tahe ei oleks Eesti Wabariigi kodanike tahe

Lisan, et ei püüdle diskussioonile, vaid lihtsalt kinnitan üle, et Eesti (NS)Vabariigi astumine 2003. aasta aprillis (juba hulk aega enne referendumit) ei mõjuta EW olemasolu või olematust ega määra ka seda, mida me EW kodanikena võime arvata Tartu rahust.

a) tundeline hinnang, mitte tõestus.
b) loe veelkord eelmist kommi tühistamise alusest.
Lisa: Eesti (NSV) liitus EL-iga 01.05.2004., mitte 2003.a. Eesti vabariik on loomulikult olemas ka õiguslikult, koosneb see EV Narvatagusest ja Petserimaast. Tartu rahust võib igaüks arvata MIDA TAHES.

Eesti (NSV) liitus EL-iga lepingu alusel 16.04.2003. Referendum pool aastat hiljem oli üksnes maitseroheline.

Maidul on midagi ajaarvamisega sassis. Leping peab ka jõustuma!
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/estonia/index_en.ht m
http://www.estonia.gov.uk/estonia_in_the_eu
http://estonia.eu/about-estonia/country/estonia-at-a-glance.html

Seda lepingut ei saanud vastavuses E (NS)V 1992. a põhiseadusega üldse sõlmida; sellise lepingu jõustamine, jõuga pealesurumine jne on siin taas vaid garneering.

Kirjanikuhärra ja härra O'y on juba piisavalt suured poisid, et mõista tõsiadja - siin ilmas on määravaks RAHA mitte aga õigus ja õiglus.

Et just oli Tartu rahu aastapäev ning kerkis esile palju eriarvamusi siis esitan siin enda nägemuse Tartu rahulepingust ja selle täitmisest.
Rahuleping koosneb 20 artiklist ja 3 lisaartiklist. Ka on mõne artikli sees mitu lisa.
Paljud artiklid ja sätted on olnud ühekordsed ning pärast täitmist kaotanud kehtivuse iseenesest. Ka võivad eksitada mõned sellised sätted mis koostati omavaheliste suhete korraldamiseks sõjajärgselt, st et mingit kavatsust aastakümneteks suhteid korraldada polnudki.
Vaatluse alla võtan seega ainult rikutud artiklid 2, 3, 5, 7 ja 12.

2: Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad. Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.
Siin on selgelt välja toodud erinevalt kindlatest tähtaegadest määramatu aeg - IGAVESEKS AJAKS. Midagi uut siin pole, teisele riigile mittekallaletungimisnõue oli ja on ka Rahvasteliidu ja ÜRO põhikirjas. Seda rikkus SSSR 1940.a.

3: Kirjeldis piirist.
Selle põhjal liidetakse Eesti vabariigiga nn Narvatagune (/Ingerimaa) ja Petserimaa. Mis tahes poolt või vastu põhjendus on tundeline, lepinguväline ning sätet ennast ei muuda (/tühista). Piir kaotaks õigusliku kehtivuse vaid piirilepingu ÕIGUSLIKU muutmise järel, seega mõlema lepinguosalise vabal tahtel. 1940.a taolist õiguslikku lepingumuutmist ei toimunud. 1992.a Narvataguses ja Petserimaal enam põhiseadust polnud (PS1938 kaotas kehtivuse 1940.a lõpul), ENSV osa (umbes 95% Eesti vabariigi maa-alast, veelgi ro...

1992.a Narvataguses ja Petserimaal enam põhiseadust polnud (PS1938 kaotas kehtivuse 1940.a lõpul), ENSV osa (umbes 95% Eesti vabariigi maa-alast, veelgi rohkem kodanikkonnast) võttis enda jaoks vastu uue põhiseaduse, 5% ala kodanikud jäid endiselt õigusliku põhiseaduseta. 2003.a hääletas 2/3 rahvast (/kodanikest) PS1992-järgses osas et liitutakse EL-iga, loobudes põhiseaduse alamaks tunnistamisega ka iseseisvusest. Jõustus rahva otsus 01.05.2004. Nüüd tuleb vastata küsimusele kas PS1992-järgne Eesti astus Eesti vabariigist 1940.a seisuga välja 1992.a koos uue põhiseaduse vastuvõtmisega või 2004.a teise riigiga liitudes? 1992.a otsustas 95% Eesti vabariigist oma elukorralduse üle veel ise, 2004.a-st enam mitte, seda nii õiguslikult kui ka tegelikult. 5% Eesti vabariigist säilitas vaid õigusliku iseseisvuse. Igavene sasipundar ehk paras pähkel. Kuid kas 95% Eestist poleks siis tohtinudki oma elu korraldamiseks uut põhiseadust vastu võtta? Oli ju PS1938 oma kehtivuse sätete mittetäitmise tõttu kaotanud 1940.a lõpul, nii 95% kui ka 5% Eesti vabariigi maa-ala suhtes. Ilmselt selline õigus 95% Eestist oli. Kas see uus PS tingis kohe ka Eesti vabariigi õigusliku lõhenemise? Ilmselt mitte. Säilitas ju ka PS1992-järgne Eesti vabariigi osa samasuguse riikliku iseseisvuse aluse, muudeti vaid elamiskorraldust. 2003.a rahvahääletus aga muutis just nimelt seda Eesti vabariigi riikliku ülesehituse alust - iseseisvust, seda kaotades. Et rahvahääletus ei laienenud 5%-le Eesti vabariigist siis nende õiguslik iseseisvus de facto Rassiia võimu all säilis. Selle põhjal ma järeldangi et 95% Eestist astus Eesti vabariigist välja 01.05.2004. Siit järeldub ka tõik et 1940.a seisuga Eesti vabariigi moodustavad täna õiguslikult ainult(!) Narvatagune ja Petserimaa. Mis puutub aga Tartu rahuga määratletud piiri siis see on õiguslikult endiselt olemas kuid maismaal Eesti vabariigi ja Rassiia vahel, Euroeestit ja Eesti vabariiki eraldab nn ENSV piir. Tartu rahu veepiir langeb tänase veepiiriga...

Tartu rahu veepiir langeb tänase veepiiriga valdavalt kokku ning see eraldab Euroeestit Rassiiast ja vaid osaliselt Euroeestit Eesti vabariigist. Veel niipalju et Euroeesti muretsegu oma ENSV piiri pärast, Tartu rahuga määratud piir on Eesti vabariigi asi. See ei keela meid aga Eesti vabariiki anastavalt Rassiialt nõuda meie naabervabariiki vabastada ning toetada ka Eesti vabariigi õigusi Tartu rahuga määratud piiri taastamiseks de facto.

5: Kui Eesti alaline neutraliteet rahvusvaheliselt tunnustatakse, siis kohustub Venemaa ka oma poolt seda neutraliteeti pidama ning selle neutraliteedi alalhoidmise tagamisest osa võtma.
Ka siin on aeg määramatult määratud - alaline. Teisisõnu tähendab see samasugust igavest erapooletuks jäämist nagu Rassiia pidi igaveseks ajaks loobuma Eesti vabariigi enda võimu alla heitmiskavadest. Kas 95%-ne Eesti vabariik jäi erapooletuks ehk ei liitunud sõjaliste liitudega? Ei. 29.03.2004.-st ehk juba enne EL-i astumist liitus 95% Eestist NATO-ga. Tõsi, see toimus tunduvalt hiljem teise lepingulise sõjalistest liitudest ja salakokkulepetest. Kuid põhimõtteliselt on ühed mustad mõlemad, puhtaks jääb olude tõttu vaid 5%-ne Eesti vabariik. Seega rikub ühe lepingulisena Tartu rahu seda sätet Rassiia, õiguslik Eesti vabariik pole seda sihilikult kunagi teinud. Kaugel see rikkumine siiski polnud sest arutlusel oli 1930ndatel ka Balti sõjalise liidu loomine. Lepingu säte kaotab kehtivuse ainult siis kui sellega on nõus kõik osalised. Et Eesti vabariik seda pole õiguslikult teinud, jääb selle sätte rikkumine Rassiia vastutusele ehk Rassiia peab tunnistama Eesti vabariigi erapooletust mis peab välistama Rassia veelkordse Eesti vabariigi anastamise. Euroeesti on niigi oma eraldumisega Eesti vabariigist lepinguväline.

7: Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
1. Igasuguste vägede viibimise oma pinnal ära keelama, peale Valitsuse omade ja nende sõprusriikide vägede, kellega ühel lepinguosalisel sõjaline konventsioon tehtud, kes aga teis...

7: Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
1. Igasuguste vägede viibimise oma pinnal ära keelama, peale Valitsuse omade ja nende sõprusriikide vägede, kellega ühel lepinguosalisel sõjaline konventsioon tehtud, kes aga teise lepinguosalisega tegelikult sõjajalal ei seisa; samuti oma territooriumi piirides ära keelama meeskonna kogumise ning mobiliseerimise seesuguste riikide, kui ka organisatsioonide ja rühmade väeridadesse, kes oma eesmärgiks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega.
...
4. a) Riikidele, kes teise poolega tegelikult sõjajalal seisavad, ja organisatsioonidele ning rühmadele, kes endile sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega eesmärgiks seavad, ära keelama oma sadamate kaudu ja territooriumi mööda kõige selle vedu, mida teisele lepinguosalisele kallaletungimiseks võidaks kasutada, nagu: niisuguste riikide, organisatsioonide ja rühmade sõjariistus jõud, sõjaline varandus, sõjatehnilised vahendid ning materjaalid, samuti suurtükiväe-, intendandi-, inseneri- ja õhusõidumaterjaalid.
b) Peale rahvusvahelises õiguses ettenähtud juhtumiste ära keelama igasuguste sõjalaevade, suurtüki- ja miinipaatide jne. läbilaskmise ja nende viibimise oma territoriaalvetes, kui nad niisuguste organisatsioonide või rühmade omad, kes oma ülesandeks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega, või riikide päralt, kes teise lepinguosalisega sõjajalal seisavad, ja kui nende eesmärgiks on teisele lepinguosalisele kallaletungimine, ning kui tähendatud otstarve teatavaks on saanud sellele lepinguosalisele, kellele need territoriaalveed ja sadamad kuuluvad.
5. Oma territooriumil mitte mingisuguste organisatsioonide ega rühmade moodustamist ega viibimist lubama, kes teise lepinguosalise kogu või osa territooriumi valitsuseks olla pretendeerivad, samuti ka mitte lubama nende organisatsioonide ja rühmade esituste ega ametlikkude isikute viibimist, kelle eesmärgiks on teise lepinguosalise Valitsuse kukutamine.
7.1. esimene lause andiski võimaluse Rassiial 1939...

7.1. esimene lause andiski võimaluse Rassiial 1939.a Eesti vabariigile peale sundida nn "vastastikuse abistamise lepingu". SSSR-i survele andsime ise järele ning riikidevahelise õiguse jaoks oli kõik määrustepärane. Kuni 1940.a-ni täitsid seda sätet mõlemad lepingulised (mälu järgi).
7.4.a) ja 7.4.b) ei täitnud Eesti vabariigi anastamisega SSSR.
7.5. esimene katse tundus olema 1924.a punamäss ent SSSR hoidus igaks juhuks ametlikult kõrvale. Kindlalt rikkus SSSR seda sätet 1940.a ehkki ettevalmistus algas juba mõni aasta varem.

12:
...
4. Venemaa Valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimase Valitsusele varandused, siia hulka arvatud raamatukogud, arhiivid, õppeabinõud, dokumendid ja muud asjad, mis on Tartu Ülikooli kui ka kõigi Eesti piirides praegu olevate või varemini olnud õppe-, teaduse-, valitsuse- ja seltskonna-asutuste päralt, niisama üleüldse kõik Eestist Venemaale välja viidud arhiivid, dokumendid ja teised asjad, mil on Eestile teadusline või ajalooline tähtsus, niipalju kui tähendatud asjad on praegu või satuvad edaspidi Venemaa Valitsuse, valitsuse- ja seltskonna-asutuste võimkonda.
12.4. oli kohustuslik ainult Rassiia suhtes kuid on tänaseni täitmata. Ka säte ise on nõrk sest ei määra mingit kindlat tähtaega nagu mitmes muus sättes on tähtajad isegi päevaliselt määratud.

Kokkuvõttes:
Tartu rahust kehtivad kummagi lepingulise (Eesti vabariigi ja Rassiia) jaoks need sätted mis on sätestatud ka üleilmselt (2. artikkel enesemääramisõigusest, 5. artikkel erapooletusest), samuti riikidevaheliste lepingute kohta (3. artikkel piirist). Artikkel 7 on ajas muutuv ning nagunii 5. artiklile alluv. Kehtib ka artikkel 12 oma nõudega tagastada Tartu ülikooli varad.
Artiklitest on 2, 3, 5 ja 7 Eesti vabariigi pädevuses, Tartu ülikooli varadest (art. 12) on huvitatud Euroeesti.

Olen tundnud isiklikult ja vestelnud, vaielnud ja pidanud poliitilist dispuuti: Kalju Ojaga, Kaino Ojaga, Aivar Ojaga, Peeter Ojaga....
Nüüd hakkab tunduma, et veel üks üle Ojade ajav tüüp on näitamas, et "avastamata geenius" on Eestis- Enn Oja!
Kui teeks õige pöördumise ja paluks kohtumist?
Minu andmeteks on Tallinn, Lehola 18 (omandis!), telefon 6706200, 57410480 ja sobib ka mõni "neutraalsem" koht. Koer nimelt ei lase kõiki enam hoovi.... Selleks tuleb Enn Ojal leida koht ja aeg. Huvi "geeniustega" kohtumiseks on alati ammendav, et leida selleks ka aega.
OOTAN ja olen põnevil!
kana

"Geenius" teatab ette et ta loobub oma vabal tahtel nii Valdo poolt annetatavast võõrsõnast koos jutumärkidega kui ka pidulikust vastuvõtust Toompeal.

Silusin piirikirjeldist (art 3) ning tähistasin riigiosad selgemalt.
Tartu rahu põhjal liidetakse Eesti vabariigiga nn Narvatagune ja Petserimaa. Järgnevalt kasutan lühendeid EV100 (iseseisev tervikriik de ivre ja de facto Eesti vabariik 1920-1944), EV95 (95% Eesti vabariigist Eesti NSV piirides), EV5 (5% Eesti vabariigist ehk Narvatagune+Petserimaa). Käsitlen maa-alasid de facto, de ivre seisund säilis tervikule kuni 2004.a-ni.
Mis tahes poolt või vastu põhjendus on tundeline, lepinguväline ning sätet ennast ei muuda (/tühista). Piir kaotaks õigusliku kehtivuse vaid piirilepingu ÕIGUSLIKU muutmise järel, seega mõlema lepinguosalise vabal tahtel. 1940.a taolist õiguslikku lepingumuutmist ei toimunud.
1992.a EV5-s enam põhiseadust polnud (PS1938 kaotas kehtivuse 1940.a lõpul), EV95 võttis enda jaoks vastu uue põhiseaduse, EV5 jäi endiselt õigusliku põhiseaduseta.
2003.a hääletas 2/3 EV95-st et liitutakse EL-iga, loobudes põhiseaduse alamaks tunnistamisega ka iseseisvusest. Jõustus EV95 rahva otsus 01.05.2004.
Nüüd tuleb vastata küsimusele kas EV95 astus EV100-st välja 1992.a koos uue põhiseaduse vastuvõtmisega või 2004.a teise riigiga (EL-iga) liitudes? 1992.a otsustas EV95 oma elukorralduse üle veel ise, 2004.a-st enam mitte, seda nii õiguslikult kui ka tegelikult. EV5 säilitas vaid õigusliku iseseisvuse. Igavene sasipundar ehk paras pähkel. Kuid kas EV95 poleks siis tohtinudki oma elu korraldamiseks uut põhiseadust vastu võtta? Oli ju PS1938 oma kehtivuse sätete mittetäitmise tõttu kaotanud 1940.a lõpul, nii EV95 kui ka EV5 suhtes. Ilmselt selline õigus EV95-l oli. Kas see uus PS tingis kohe ka EV100 õigusliku lõhenemise? Ilmselt mitte. Säilitas ju EV95 PS1992 järgi samasuguse riikliku iseseisvuse aluse, muudeti vaid elamiskorraldust. 2003.a rahvahääletus aga muutis just nimelt seda EV100 riikliku ülesehituse alust - iseseisvust, seda kaotades. Et rahvahääletus ei laienenud EV5-le siis nende õiguslik iseseisvus de facto Rassiia võimu all säilis. Selle p...

Selle põhjal ma järeldangi et EV95 astus EV100-st välja 01.05.2004. Siit järeldub ka tõik et 1940.a seisuga Eesti vabariigi moodustab täna õiguslikult ainult(!) EV5.
Mis puutub aga Tartu rahuga määratletud piiri siis see on õiguslikult endiselt olemas kuid maismaal EV5 ja Rassiia vahel, EV95 (ehk Euroeestit) ja EV5 (Eesti vabariiki 1940.a seisuga de ivre) eraldab nn ENSV piir.
Tartu rahu veepiir langeb tänase veepiiriga valdavalt kokku ning see eraldab EV95 Rassiiast ja vaid osaliselt EV95 EV5-st (Narva lahel ligi 10 miili, Narva jõel ja Narva merel, Peipsi järvel Vasknarva all umbes 2 miili ja Lüübnitsa ja Kulkna saare vahel umbes 8 miili).
Veel tuletub ülaltoodust niipalju et EV95 ehk Euroeesti muretsegu oma ENSV piiri pärast, Tartu rahuga määratud piir on EV5 ehk Eesti vabariigi asi. See ei keela meid aga Eesti vabariiki anastavalt Rassiialt nõuda meie naabervabariiki vabastada ning toetada ka Eesti vabariigi õigusi Tartu rahuga määratud piiri taastamiseks de facto.

de ivre [te juure]/[de juure]. Täpsustasin sest Vanas-Roomas polnud U ja J tähte, neid asendasid V ja I.

Ja küsimus ka Euroeesti ja Eesti vabariigi suurusliku suhte kohta. Nägin telekast et endiselt levitatakse suhet 94,8:5,2. Ehk toob keegi välja selle suhte aluse, st mitu km² kumbki moodustab? Ning mille alusel need andmed on saadud?

Tartu rahuga kinnitatud riigipiirist pidi olema säilinud Peipsi järvel ainult 15 km.
Millel on olemas 1920.a. sõlmitud ,rahvusvaheliselt tunnustatud ja tänaseni kehtiv piirileping Venemaaga.

16.apr.2003.a.käisid Rüütel ja Oiuland ATEENAS kirjutamas alla ühinemislepingule EL-iga.
Rahva käest luba küsiti alles 14. sept.2003.a.
Sellepärast PIDIGI olema vastus JAH.