"Hundipoja surm" valgustab Kuperjanovi saatuse hämaraid seiku Trüki E-mail
21. veebruar 2011

SI-72

Isamaast hoolivate kodanike lugemisvara rikastamiseks on ilmunud kaks uut ajalooraamatut: Olev Tederi "Hundipoja surm" ja Kuperjanovi Seltsi väljaanne "Isamaa Ajaloovihik 2011".

Vabadussõja kangelase leitnant Julius Kuperjanovi võitluste lühiülevaade „Hundipoja surm“ võtab kokku Eesti Vabariigi 93-aastase ajaloo jooksul kogunenud sõjaajaloolaste uurimistööd ning teiste autorite arvamuslood. „Hundipoja surma“ sisuks on rääkimata lood ehk mustad laigud meie ajaloos. Autor analüüsib arvukatele arhiivimaterjalidele viidates:
1)    Miks on Kuperjanovi tegelikud kangelasteod nii lühikese aja jooksul rahva mälust kadunud?
2)    Kes siis ikkagi tulistas leitnant Kuperjanovit?
3)    Kes ja mis eesmärgil alustasid Kuperjanovi ohvitseriväärikuse alandamist ja isiku halvustamist?
4)    Kellele oli kasulik leitnant Kuperjanovi surm?
5)    Miks ja kes võltsis pärast leitnant Kuperjanovi surma tema dokumente?
6)    Kes ja miks saatis Paju lahingusse 600 hästikindlustatud enamlase vastu vaid 430 eesti ja soome sõjameest, kuigi hea tahtmise korral võinuks saata 3000 meest.
7)    Kas leitnant Kuperjanov ja teised Paju lahingus hukkunud 46 eestlast ja soomlast olid tõesti vaid rahaahnuse ohvrid?

Ajakirja formaadis "Isamaa Ajaloovihik 2011" käsitleb Eesti ajaloo tuliseid valupunkte - neid teemasid, millest üldiselt eelistatakse vaikida. Ei tohi unustada meie väikese Eesti ajalugu, sest kes ajalugu ei mäleta, elab tulevikuta.

Allikas: Olev Teder
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (28)
  • 21. 02. 2011 12:27:15 | Enn Oja

    Mitte Olev TEDERI, vaid Olev TEDRE! Jäägem ikka eestlasteks ning öelgem ei inglissilikule nimetavalise algkuju võimutsemisele. Kui mõnes teises keeles puuduvad võimalused mis on meil siis pole vaja maakeelesisest enesetappu ainult selleks et meie küüru märgataks.
    Samuti soovitan seda põhimõtet levitada ka laiemalt et selles solgiaugus säiliks ka midagi OMA.

  • 21. 02. 2011 13:03:08 | Margit-Mariann

    Kui kedagi peaks huvitama, siis mul on saadaval veel üks DVD J.Kuperjanovi rääkimata looga. Autor O. Teder.

  • 21. 02. 2011 13:03:43 | padakonn  - Autori nimest ja teosest endast

    Enn Ojal on täiesti õigus. Järgin sama põhimõtet ka ise.

    Mis aga trükisesse endasse puutub, siis on see väga vajalik. Paljudel eesti rahvuslastel (ka SI kommentaatoritel) on temalt veel kõvasti õppida.

    Edu Olev Tedrele samas vaimus jätkamiseks!

  • 21. 02. 2011 13:19:20 | Kalve

    Tõnu peaks alustama korrastamist iseendast ja esmalt oma nime eestlasele sobivalt nimetavasse käändesse paigutama. Oja, Koppel, Teder, Raun on nimetavas käändes, osastav on Oja, Koplit, Tetre, Rauna, sellal kui Kalvet on sõna Kalve osastav nagu Palve - Palvet, Valve - Valvet. Kui tema nimi oleks tüübilt sarnane sõnaga Velvet - Velveti, siis oleks tegu eestlasele häbi tegeva võõrvormiga.

  • 21. 02. 2011 13:27:12 | Kalve

    Originaalkuju Kalvet peaks viitama katalaani nimele. Lähim näide oleks muusik Juhan padakonn http://www.myspace.com/joanantoncalvet

  • 21. 02. 2011 13:50:15 | Margit-Mariann

    Tegelikult on see ilmselt vastavalt nimeraamatule tulnud nimest Kalev: Kalve.
    Ja vormi Kalve annab nimeraamat naisenimena.
    Muidugi võis keegi kanda nime Kalvar(t) või Kalver(t) ja kui priinimesid pandi, kadus r ära.

    Kalev on eesti sõnast kali: vägi, jõud, ramm. Kalev on seega "vägev, võimas".
    Murdeline vorm ka Kalep. Vanemad kujud Kalevan, Kalevi(ne). Üks teisendeid on Kalvi, ka nime naisvaste.

  • 21. 02. 2011 14:07:26 | Enn Oja

    1. klassis olid mul klassiõed Kõrvek ja Mervelt. Üldiselt on SO(O)SSOSS tüüp küllaltki laialt levinud: Kõlvart [kõlvartt], Sannik [sannikk], Solnask [solnask], Raudsik [rautsikk], Ansip [ansipp], Kurmet [kurmett] jne. Osa on murdelised lühendid, osa laenatud, osa eesti keele mitteoskaja antud jmt. Oluline on et nimi ei läheks vastuollu keele sisemise ülesehitusega ning poleks võõrtähti.

  • 21. 02. 2011 14:28:01 | Enn Oja

    Huvi pärast vaatasin kel pole seadusetutest riigikogulastest eestipärase häälikukoostisega nimi. Hääldusele mittevastavuse jätsin seekord arvestamata (nt Robert [roopertt], Rein [rejjn], aidma [ajjtma]).
    Robert Antropov
    Eldar Efendijev
    Igor Gräzin
    Valeri Korb
    Peeter Kreitzberg
    Aleksei Lotman
    Marko Mihkelson
    Sven Mikser
    Tatjana Muravjova
    Eiki Nestor
    Liisa-Ly Pakosta
    Georg Pelisaar
    Heljo Pikhof
    Nelli Privalova
    Nikolai Põdramägi
    Evelyn Sepp
    Ain Seppik
    Sven Sester
    Marek Strandberg
    Olga Sõtnik
    Toomas Trapido
    Ken-Marti Vaher
    Trivimi Velliste
    Vladimir Velman
    Kokku 24 101-st, neist 7 mittemeie tähtedega.
    Osa väljajäetutest on päritolult loomulikult võõrad aga häälikuliselt vastuvõetavad.

  • 21. 02. 2011 14:34:55 | Margit-Mariann

    Nimeraamatus on nimena Merve, Mervi.
    kõrve (kõrb)tähendab murdes laant. Ehk siis nimi Laanet, Laano, Laane, Laani murdes.
    On nimi Solak.
    Raudsik võib sisaldada nime Raudo, aga ka mitte. Ansipis on nimi sees.
    Kurmet, Kurmo, Kuro -on nimi.
    Sannik võib olla nt. Sannu või Sanno aga nimena on olnud ka Sango, Sangar. Meil on priinimi Sang. vaevalt ämbrisang. Ehk sanglepistik, parimal juhul. Kohanimi Sangaste....

  • 21. 02. 2011 14:48:22 | Kalevane

    Teder peab olema käänatud nagu linnunimi Tedre, Tetre, aga kui inimese nimi ongi juba Tedre või Tetre, kuidas siis käänatakse? Kuidas käänatakse omastava või osastava põhjal?

  • 21. 02. 2011 15:06:20 | Margit-Mariann

    Keeleteadlaste peenramaale trügimata, loogika põhjal, omastav ja osastav jääb samaks.
    Edasi nt. Tedre´le või Tetre´le.

  • 21. 02. 2011 15:11:50 | Mengele

    Teder Tedre Tetre Tedrele
    Tedre Tedre Tetre Tedrele
    Tetre Tetre Tetre Tetrele

  • 21. 02. 2011 15:21:14 | Enn Oja

    Margitil õigus. On nii
    Teder:Tedre:Tetre:Tedresse/Tetre kui ka
    Tedre:Tedre:Tetre:Tedresse/Tetre
    On küll arutatud (Emakeele seltsis eelmise sajandi algul ja EV ajal) ka sellist viisi kus Tedre võetakse aluseks iseseisva nimena, mitte Tedrest tulnuna:
    Tedre:Tedre:Tedret:Tedresse aga see loeti sobivaks vaid siis kui seost üldsõnaga on raske leida või kui on võimalik keeleline kahetitõlgendus, nt Kalle:Kalle:Kallet:Kallesse kuigi oleks võimalik ka Kalle:Kalde:Kallet:Kaldesse.
    Mälu järgi pakkus 30ndail EMuuk sellist eristusviisi:
    Teder:Tedre:Tetre:Tedresse/Tetre
    Tedre:Tedre':Tedre't:Tedre'sse.
    Tema pooldas just ' ja osalt on hiljemgi seda kasutatud, eriti ametlikes paberites nimetava näitamiseks.
    Ise olen ikkagi sel arvamusel et ametlik asjaajamine (sedagi ainult kirjas!) jäägu ametnike kasutada, rahvas kasutagu ikkagi üldsõnadele sobivat käänamist. Seega mitte Savisaar:Savisaari:Savisaarit:Savisaarisse/Savisaari vaid Savisaar:Savisaare:Savisaart:Savisaaresse/Savisaarde.

  • 21. 02. 2011 15:26:22 | Enn Oja

    Selgituseks veel et kanget ja käänduvat nimekäänamist on arutatud kümneid kordi, 3-4 korda on seda vahetatud (kord Teder:Tederi, kord Teder:Tedre). Pole täpset arvet pidanud kuid olen kõik Eesti keeled, Eesti kirjandused ja Keeled ja kirjandused läbi lugenud ja seal on esitatud ikka keelekorraldajate arutelusid ja otsuseid.
    Praegune on loomulikult jama. Püütakse kõigile meele järele olla aga võidutseb kasutuses ametkondlik nimetavaline kange. Mina olen vastu ning kus vähegi võimalik seda ka rõhutan.

  • 21. 02. 2011 15:30:30 | Enn Oja

    Meil niigi erandeid küllalt, nt
    Kirves:Kirve [kirves:k'irrve]
    aga
    Ilves:ILvese [ilves:ilvese] (mitte Ilves:Ilve [ilves:'illve])

  • 21. 02. 2011 16:21:06 | Kalevane

    Tõnul nimeks seega valesti käänatud Kalevit (Ennu kõnepruugis kalevitt), samamoodi nagu Paberit oleks Papret/Pabret. Kui sellest üks grammatiliselt korralik nimetav teha, tuleb Kalev. Tõnu on lihvimata teemant.

  • 21. 02. 2011 17:01:36 | Enn Oja

    Teemant ongi lihvimata, lihvitult oleks ta juba priljant. Nii et pole lihvimata teemanti ega lihvitud priljanti. Priljandi kohta võib küll väita et ta oli varem teemant kuid iga teemant pole veel tulevane priljant.

  • 21. 02. 2011 19:17:23 | Mari  - lihvitud teemant on BRILJANT

    Briljant kirjutatakse b-ga.

  • 21. 02. 2011 20:29:33 | Enn Oja

    Vaat kui kena kui keegi oskab maakale tema keelt õpetada. Sest mina loll arvasin et eestlane hääldab sõna alguses B asemel P.

  • 21. 02. 2011 21:03:17 | Juhan Julm  - Naljakas

    vaadata, kuidas vaieldakse mingi Tedre käänamise üle, samas ei tegele keegi esitatud küsimustega.
    Tedre film Kuperjanovist oli halb käsikiimlus.
    Kas raamat on natukenegi parem?

  • 21. 02. 2011 21:22:03 | mAIT

    EESTI ELU LEINAPÄEVAL Mees visati piletita sõidu eest rongist 21 kraadisesse pakasesse. 2 tundi hiljem sõitis teine rong tast üle.
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/tallinna-moskva-rongi-al la-jaanud-mees-hukkus.d?id=40784214&l=fplead

  • 21. 02. 2011 21:45:45 | Mait Raun

    Olen kuulnud, et põhimõtteks olla lahtistel puhkudel see, kuidas inimene ise soovib. Minugi sugulastest mõni on Rauni, mõni Rauna. Küsisin asjaosaliselt järele ja sain niisuguse vastuse

    Tere, Mait!
    Aitäh pöördumise eest!
    Olev Teder, Olev Tederi, Olev Tederit jne.
    Kääna ja vääna tegelikult kuda tahad!
    Head EW aastapäeva Sulle ja edu, tervist ja õnne!
    Olev

  • 21. 02. 2011 22:00:06 | Margit-Mariann

    Minul on olnud kokkupuuteid Teder ja Tedre nimelistega, et kui priinimi on Teder, siis kutsutakse Tedre. Ehk Tedre Juhan on Juhan Teder.
    Teadmatu inimene võib arvata, et Tedre ongi priinimi kui ta siinseid tavasid ei tea.

    Mehega juhtunu kohta - mille üle Te imestate? Tere Tulemast Eestisse!

    Ja ajaloolastelt pole sedagi, mis Tederil on. Tehke "käsikiimlusest" parem film.
    Mõtlev inimene saab aru, mis ja miks ning kellele Kuperjanov oma sära ja populaarsuse ning võitudega ette jäi ning kellele oli vaja ta surma ning kuperjanovlaste hajutamist ning isegi hävitamist.
    O. Tederilt on ka raamat "Kutsar" ning "Lugusid Julius Kuperjanovist."
    Kuperjanovi teene on: hoiti ära Eesti lõhestamine, mis tegi võimalikuks ka VS võidu. Õnnestus Kuperjanovi surma kiuste võita Valga, aga jõudis sellest veel kuulda ja öelda "Seda ma püüdsin!". Tartu oli kallis, Valk oli tähtis! Tartlased võlgnevad Tähtvere väljadel langenutele punaterrori lõpu.
    Viimaks haiglasse jõudnult (Pärast kuperjanovlaste tapmiseks pealesurutud Paju lahingut, kus surmapõlgurid keeldusid suremast))ütlesid eestlastest arstid: Te jäite hiljaks ja jätsid ta läbi vaatamata.
    Järeldused tehke ise!

  • 21. 02. 2011 22:09:30 | Margit-Mariann

    On olemas ka Kuperjanovi päevaraamat. See on päris kõnekas.

    Kuperjknov jäeti sihilikult eesti arstide poolt läbi vaatamata ja haavadesse surema. Ja ta suri. Laidoneri rõõmuks.

  • 21. 02. 2011 22:17:58 | Enn Oja

    Ei saa selle "oma sooviga" sugugi nõustuda. Nimi on keeleline üksus ning kui jutt on eesti keelest siis peab ka nimi olema eestilik nii vormilt kui ka sisult. Mõni on oma jaburdamisega jõudnud juba sinnani et isegi Chalice [säl'iss] on süütus ise kui võrrelda värdidega nagu Gyrcelea-Ithaca-Maria [kürk'eelea it'aaka mar'iia] ja Egerthylea-Rhe-Danoa-Ishtar [egert'üülea ree tan'oa ist'aar] (kui hääldustotrust vähegi maakalikumaks muuta).
    Neist ei paista mitte midagi muud kui VIHA kõige eestilikkuse vastu.

  • 21. 02. 2011 22:20:47 | Mait  - kas ta kannab viha eestiliku vastu???

    Olevilt vastuargument

    Ei tohiks jah käänata, sest näiteks on olemas ka Tedre - nimelisi inimesi ja see tekitab segadust. Samuti Kask ja Kase. Või Koppel ja Kopli. Need on erinevad inimesed ja põlvnevad eri peredest.

  • 21. 02. 2011 22:50:20 | Enn Oja

    Loe eestpoolt ka.
    Samamoodi on ligi sajandi kakelnud keelekorraldajad kohanimede omastavalise täiendiga. Ühed mõtlesid seda nimetada 'käändumatuks omadussõnaks', teised 'kohanime omastavaks vormiks', kolmandad täiesti omaette sõnaliigiks. Samuti on kakeldud selle suure või väikese algustähega kirjutamisnõude üle. Kas 'Rakvere raibe' või 'rakvere raibe'? Ühed nõuavad väikest algustähte sest see on taim mis pole ainult Rakveres ning tegemist on omaette mõistega, teised suurt sest langeb kokku kohanimega ning nii olevat ka ajuvaestel kergem kõiki kohanimesid ühtmoodi kirjutada. Samuti 'Saku õlu' ja 'saku õlu'. Erandiks jäeti vaid keeled, nt 'eesti keel', mitte 'Eesti keel' sest siin jõudis arusaam oma sünnitise tobedusest ka korraldajate endini.

    Niisiis üldjuhis: kui pole olemas tetre siis kasutage Tederit, kui on olemas padar siis kasutage Patra!

  • 22. 02. 2011 09:49:39 | Margit-Mariann

    Muide, soomlased jäid hiljaks. Kuperjanov tahtis nendega plaani pidada ja varavalges rünnata, kuid ta sunniti minema päeval ja väheste jõududega surma. Päevaraamatus on tema märkus kirjas. Ta teadis, et minema peab, Paju mõisat tagasi võtma, mis oli langenud taas venelaste kätte, sest soomusrongid istusid teistpool punaste õhatud silda ja juba varem oli neil keelatud minna Kuperjanovile appi. Vaene Soodla, kes oma meestega sinna mõisasse üksi jäi. Kuperjanov teadis, et need raisad tulevad tagasi, aga ta ei saanud mõisas olijate kaitseks midagi teha. Selle, et ta viib mehed sõna otseses mõttes surma, on ta päevaraamatusse kirja pannud. Laidoneri kurvastuseks Kuperjanovlased koos siiski appi jõudnud Põhja poegadega selle lahingu võitsid!
    Nagu ütles Ekström: me kas võidame või meid lömastatakse.
    Nad jäeti üksi vene hordide vastu!
    Milleks? et nad hävitada!
    Hakka või arvama, et Vabadussõda võideti Laidoneri kiuste.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.