"Euroopa stabiilsusmehhanism" toob Eesti alale eraõigusliku fondi võimu Trüki E-mail
03. veebruar 2012

SI-20

2012. aasta juulis on kavas jõustada Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). ESM näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, esialgse kapitaliga 700 miljardit eurot, millest Eesti osa moodustab 1,3 miljardit. Eesti Klubi prsident Mati Väärtnõu vaatleb seda Eestit ähvardavat auklikku taskut lähemalt.

Tekst: Mati Väärtnõu

Lepingu kohaselt võib ESM-i juhatus vajadusel muuta fondi maksimaalkapitali ja seega muuta artikkel 8-s nimetatud limiiti (artikkel 10 p 1). Kõik ESM-i liikmed on pöördumatult ja tingimusteta kohustatud maksma raha juurde seitsme päeva jooksul, kui nõudmine esitatakse (lepingu artikkel 9, punkt 3).

Sellisele eraõiguslikul alusel moodustatavale üksusele tahetakse anda praktiliselt täielik kontroll ESM-iga liitunud riikide üle, sh kohtuõigus. Ilma et see üksus ise alluks üldse mingisugusele kontrollile või vastutusele.

Artikkel 27 annab ESM-le täieliku immuniteedi ja salastatuse nii kohtuinstantside kui ka riikide ja isegi Euroopa Liidu parlamendi otsuste eest. Samas on ESM-l endal seaduslik õigus olla kohtus menetlusosaliseks. Artikkel 30 p 1 annab ESM-is töötavatele isikutele ja nende dokumentidele ka kohtuliku puutumatuse.

Kuigi artikli 4 p 3 kohaselt otsuse vastuvõtmiseks vastastikusel kokkuleppel on vaja hääletamisel osalevate liikmete ühehäälset heakskiitu, siis tegelikkuses ei vastuta artikli 5 p 1 kohaselt liikmesriigi poolt määratud hääleõiguslik juhatajate nõukogu liige millegagi oma otsuse eest ESM-ga liitunud riigi ees. Artikli 29 p 1 järgi on ta ka pärast ametikohustuste lõppemist ametisaladuse hoidmise kohustusega seotud.

Artikli 4 p 2 kohaselt piisab otsuse vastuvõtmiseks, kui esindatud on 2/3 hääleõiguslikest liikmetest, kellele omakorda kuulub kokku 2/3 hääleõigusest. Ainult vastastikust kokkulepet nõudvad otsused eeldavad hääletamisel osalevate riikide ühehäälset heakskiitu, nagu eelnevalt viidatud. Aga kui riigi esindaja mingil põhjusel hääletamisele ei jõua või on mingil viisil mõjutatav, siis ei ole liikmesriigil mingit võimalust vastuvõetud otsust mitte täita.

I-le täpi paneb artikkel 4 p 6, mis sätestab, et ESMi liikme hääleõigus vastab ESMi lubatud aktsiakapitalis liikmele eraldatud aktsiate arvule. See tähendab, et sisuliselt ei mängi Eesti hääled rolli.

Allikas: Mati Väärtnõu
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (8)
  • 03. 02. 2012 10:52:52 | Ville

    Ma tänan huvitava ja aktuaalse materjali eest (raha nõudmine Eestilt). - Kuigi põhimõtteliselt olid poliitilised suundumused E- Liidus mulle selged varemgi, on detailid ju kasulikud.

    Lugupidamisega: Ville Oengo (see perekonnanimi alates 01.11.2011.).

  • 03. 02. 2012 12:03:15 | Ilmar

    Päris jube dokument, hirm tuleb peale. Üldsegi ei tahaks selle dokumendi jõudmist siia põhjamaale. Kardan veel, et koos selle "Euroopa stabiilsusmehhanismiga" koos, saabuvad siia ka viimast toetavad "jõumehhanismid"... sellised eraõiguslikud ja ülepea suurte, piiramatute, kontrollimatute volitustega. Tuleb nagu majandusinkvisitsioon. Ja kõik nende tulevased patud/kuriteod on juba ette andeks antud! Kardan, et momendil toimiv ilmalik-demokraatlik ladrament jääb selle monstrumi ees ikka kole jõuetuks.

    Seda "stabiilsustonti" saab ennetada erakorraliste valimistega, aga siis juba sellistega, mis annaksid võimu ja volituse igasaguste "stabiilsusinkvisitsioonide vastu!"

  • 03. 02. 2012 12:38:38 | Sepp

    Kõik muu võib ju isegi olla, kuid see, et "kui riigi esindaja mingil põhjusel hääletamisele ei jõua või on mingil viisil mõjutatav, siis ei ole liikmesriigil mingit võimalust vastuvõetud otsust mitte täita" on küll pehmelt öeldes meelevaldne tõlgendus. Kui leping näeb ette ühehäälset otsust ja kui üks liige ei osale hääletusel või ei hääleta poolt, siis sellist otsust ei sünnigi.

  • 03. 02. 2012 14:30:41 | Ilmar

    Võimalik, et see nii ongi. Aga siiski oleks parem meile ja kõigile teistele, siin Euroopas, et kaoks igasugunegi põhjus ning vajadus sääraste "majandusinkvisitsiooniliste" dokumentide järele!

    Meie endi ja naabrite lähiajalugu tunneb ja kirjeldab vägagai hästi seda kogemust, kus polnud kahtlustki, et keegi julgeks mitte hääletada või veel vähem - vastu hääletada!

  • 03. 02. 2012 15:04:06 | Ahti

    Hitler on tüüpiline näide. Kõik hääletasid aplodeerides, jäset tõstes suurima innuga poolt. Mine sa tea.
    Saksamaa jätkab oma joont praegugi ja Ligi hääletab poolt, sest mine sa tea.

  • 03. 02. 2012 18:38:23 | Ahmed

    Jaa jaa..Unzip on tüüpiline näide Eesti oludes, kõik tahavad tema poliitikat sest keegi (peale 9 kutselise meeleavaldaja) ei protesteeri tänase allakäigupoliitika vastu. Seega lasub eesti rahval kollektiivne süü.

  • 07. 02. 2012 18:10:00 | Mati Väärtnõu  - Kommenteerijale "Sepp" vastuseks

    Nagu allpool olevatest lepingupunktidest nähtub ei ole ka ühehäälse otsuse puhul ette nähtud, et kohal on 100% hääleõiguslikest liikmetest.

    2. Juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu otsused võetakse vastu vastastikusel kokkuleppel, kvalifitseeritud või lihthäälteenamusega, nagu on sätestatud käesolevas lepingus. Kõigi otsuste puhul peab kohal olema 2/3 hääleõiguslikest liikmetest, kellele kuulub kokku vähemalt 2/3 hääleõigusest.

    3. Otsuse vastuvõtmiseks vastastikusel kokkuleppel on vaja hääletamisel osalevate liikmete ühehäälset heakskiitu. Hääletamisest hoidumine ei takista vastastikusel kokkuleppel tehtavate otsuste vastuvõtmist.

  • 26. 03. 2012 14:01:16 | admin

    Kui siin olnud ja kustutamist leidnud ingl k kiri oli sihipärane ja oluline, siis postitaja pangu ka eestikeelne seletus, millega tegu.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.