Pühapäeval toimub Paides kõnekoosolek "Kuidas edasi, Eesti?" Trüki E-mail
05. oktoober 2011

SI-295

Pühapäeval, 9. oktoobril kell 11 toimub Paide Kultuurikeskuses (Pärnu tn 18) kõnekoosolek "Kuidas edasi, Eesti?". Pärast temaatilisi sõnavõtte arutatakse koos, mis saab meie rahvast siin riigis edasi ja kuidas tulemuslikult ühiselt edasi minna.

"Igapäevaselt näeme üha enam seda, et riik on elamas oma elu eraldi riigi kodanikest. Meid on vaja ainult selleks, et me kõik kinni maksaks. See, millised on kodanike soovid või millist elu nad elama peavad, ei huvita suurt kedagi," selgitab kõnekoosoleku kokkukutsuja Mati Väärtnõu.

Väärtnõu hinnangul sai riigi ignorantsus kinnituse veelkord alles paar päeva tagasi, kui Riigikogu otsustas osaleda Euroopa Stabilisatsioonifondis, ent praktiliselt puudusid eelnevalt arutelud selle üle, mida võib 2 miljardi euro suuruse kohustuse võtmine endaga kaasa tuua.

"Kardame, et asjaosalised ka ise ei tea, mis hakkab juhtuma siis, kui võetud kohustus tuleb täita. Seda koormat peavad aga reaalselt kandma hakkama need kodanikud, keda täna võimulolijad jätsid otsustusprotsessist kõrvale," märgib Väärtnõu.

Mati Väärtnõu, kes on E-erakonna rajaja ning kandideeris Rahvaliidu nimekirjas ka viimastel Riigikogu valimistel, kutsub kõiki häid inimesi pühapäeval Paidesse.

"Meil, kellega võimulolijad ei arvesta, ei ole enam teist teed kui oma tühised erimeelsused kõrvale jätta ning koguneda selleks, et koos teha end nähtavaks ja panna valitsust rahvaga arvestama!" leiab Väärnõu.

Allikas: E-erakonna Algatusgrupp
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , 56282878
Kommentaar (105)
  • OLEW AIT

    Musta huumorina ütleksin, et EESTI on juba kolme riigi hulgas, et mitte öelda esimene riik vähemalt eurotsoonis. Saksamaa ja kindlasti Soome nõuab mingeid Kreeka poolseid garantiisid või lubadusi. Meie kärbseseene mekkijad eesotsas jürgen ligiga on nõus mitte mingite lubaduste andmise vajadusega kiirkorras EESTI RIIGI ja RAHVUSE vastaselt raha välja käima.
    OLEW AIT
    EIP
    ETEE
    PK

  • Margit-Mariann  - Mati Väärtnõu, Delfis:

    Kui nüüd see info paika peab, mis alles eile õnnestus teatud seltskonnas kuulata, siis on küll halvasti. Nimelt väideti argumenteeritult, et praegu toimuv on mitte juhuslik, vaid ammu EL poolt kokku lepitud nn klastripoliitika, mille alusel tehti ka Eestile määratlus alates taasiseseisvumisest. Selle poliitika sisu on see, et piirkonniti on kokku lepitud, milleks see piirkond võiks olla EL piires vajalik/kasulik. Eestile jäi IT sektori eelisarendamine ja sealt ka Lennart Meri poolt välja käidud Eesti Nokia otsimise plaan. Põllumajandussektor on EL-s niigi ületootev sektor ja seetõttu ka tõmmati Eestis selle kriips peale kui mittevajalik. Teisalt viidatud poliitika põhineb (võib ütleda, et ka kogu EL poliitika) põhineb kodanikuriigil, mitte rahvusriigil st rahvustel ei ole selles poliitikas kohta ning seetõttu ei ole ka kohta sellisel arusaamal nagu rahvuse ellujäämine, vaid tähtis on struktuur, mida täidavad kodanikud ja kodanikud liiguvad EL piires. Kui eestlastele ei sobi enam Eesti kolivad minema ja asemele tulevad uued kodanikud, kellele siin sobib. Arvestada tuleb seda, et Eesti põhiline maavara on puhas vesi ja ka muld, mis on minemas hinda vastavalt sellele, kuidas ülemaailmne soojenemine ja ka ülerahvastatus oma lõivu võtavad....

    Nüüd eelneva info valguses Ligi ütelust analüüsides: "parem on see laen anda kui lihtsalt vastu hakata", on pilt teine. Kuna algusest peale on sihiks EL olnud, siis on ka algusest peale tehtud kõike seda, mis on EL poolt ette kirjutatud. Me teame kõik näiteks, kuidas tehti EL liitumisega hääletamise eel EL rahade eest tohutut ajupesu EL positiivsest mõjust Eestile. Ja seetõttu ei ole tänases arengus midagi juhuslikku, vaid rahvuspoliitika ongi määratud väljasuremisele. Eesti küla kui rahvuspoliitika üks oluline nurgakivi samuti: veerevatel kividel sammalt ju ei kasva. Ehk need inimesed, kes liiguvad küladest linnadesse ja sealt edasi ongi juba EL mõistes kui identideeditud assimilieeritud uude süsteemi. Senised Eesti ...

  • Margit-Mariann  - Mati Väärtnõu, Delfis

    Senised Eesti valitsused on teadnud täpselt kuhu nad peavad välja jõudma. Seda teab ka Ligi ja võtab seda enesestmõistetava paratamatusena.

    Küsimus on ainult selles, kas meie esivanemad võitlesid Eestimaa eest ainult sellepärast, et me täna sellest maalapist vabatahtlikult loobuksime?! Kas selline valitsus, kes on loobunud seismast oma rahvuse huvide eest on Eesti rahva valitsus või reeturid Eesti rahva suhtes?! Kas me peamegi nüüd leppima sellega, et meid on juba ära määratletud?! Ma arvan, et ei pea! Elu planeedil nimega Maa on niikaua täisväärtulik kui siin elavad erinevad rahvused oma kultuuri ja elulaadiga. Nii on kogu floora ja faunaga- mitmekesisus määrab arengutaseme, mitte hall ühtlane mass!

    Mis on lahendus? Sellele hullusele vastu seista saab ainult ühte moodi: tuleb luua vasturinne, mis ühendab inimesi, kes määratlevad end rahvusena, mitte lihtsalt kodanikena. Selles rinde tugevus saab seisnema selles, et erinevad rahvused on seal külg külja kõrval ja võitlevad rahvustundeta ühtlase halli massi tekkimise vastu.

  • Margit-Mariann

    Mati Väärtnõule lisaksin niipalju, et mulluses ühes ajakirja Rahvuslik Kontakt numbris kirjutati, et Eesti täielik lõimumine ELiga ongi olnud Eesti välispoliitika eesmärk.....
    Mõelge siit ise (kuigi isemõtlemine on pea keelatud tegu!) edasi!

    Tänases Delfis ka Mart Helme:
    Euroopa majandust ei päästa enam ükski abipakett.

  • Margit-Mariann  - Mart Helme:

    Vaevalt jõudis riigikogu anda oma nõusoleku Euroopa stabiilsusfondis osalemiseks, kui Euroopa Komisjoni president Jose Barroso ning mitu „sõltumatut“ majandusanalüütikut teatasid, et euro, Euroopa Liidu ja Euroopa majanduse päästmiseks läheb tegelikult vaja kokku kaks triljonit (!) eurot.
    Võrdluseks: kogu maailma SKP kokku on umbes 25 triljonit.
    Eestlase jätab see kõik muidugi külmaks. On meil siis valikuid? Me ei saa ju üksi jääda! See on järjekordne valik ida ja lääne vahel. Parem maksta praegu, kui elada lõputus kriisis või hoopis kokku kukkunud majanduse tingimustes. Kui me nüüd ei maksa, läheb mitteosalemine meile tulevikus veel rohkem maksma…

    Kõik see on pehmelt öeldes ajupesu ja propaganda, sest praeguseks peaks igale kriitiliselt mõtlevale inimesele selge olema, et eurot, Euroopa Liitu ja Euroopa majandust ei päästa enam ükski abipakett. Ning seda põhjusel, et Euroopa (mitte üksnes Euroopa Liit) on oma allakäigul jõudnud surmaeelsesse agooniasse. Spekulatiivse korporatsioonikapitalismi ja laenurahal õilmitsenud heaoluühiskonna krahh, mida korrumpeerunud poliitikud ikka veel vältida püüavad, on vaid asja üks külg (ehkki just seda saavad inimesed oma nahal kõigepealt ja kõige valusamalt tunda).
    Samal ajal on Euroopa agoonia ka poliitiline, administratiivne ja (ning see on kõige tähtsam!) moraalne.
    See kriis on poliitiline, kuna olukord tänapäeva Euroopas, mida Euroopa Komisjoni näol juhivad rahvaste poolt mitte valitud ja seega mitte kellegi ees vastutavad tegelased, kes samal ajal kontrollimatult valdavad hiigelvõimu ja ressursse, on kõike muud kui demokraatlik. See võim kasutab kõige jõhkramal kombel ajupesu ja teerullitaktikat, et oma tahtmist saada. Olgu siinkohal viimaseks näiteks kasvõi EFSF-i üleeuroopaline läbisurumine.
    Ent demokraatia järele ei lõhna ammu enam ka riikide sisepoliitikad, kus juba rutiinselt väänatakse seadusandlust, riikide põhiseadused kaasa arvatud, ja kus täiesti jultunult ning karistamatult saavad tegutseda niisugused t...

  • Margit-Mariann  - Mart Helme, II:

    Ent demokraatia järele ei lõhna ammu enam ka riikide sisepoliitikad, kus juba rutiinselt väänatakse seadusandlust, riikide põhiseadused kaasa arvatud, ja kus täiesti jultunult ning karistamatult saavad tegutseda niisugused tüübid nagu Berlusconi. Eesti põhiseaduse rikkumistest ja pisikestest jokk-skeemidest pole kõige selle taustal muidugi mõtet rääkidagi, ehkki nad oma olemuselt on sama tülgastavad.
    Administratiivne on Euroopa kriis seetõttu, et viimase paari aastakümnega on poliitikud ja bürokraadid usurpeerinud kodanikelt valdkonna valdkonna järel, muutes kodanike omaalgatuse miljonite arulagedate ettekirjutustega võimatuks või siis ülaltpoolt antavate finantssüstidega juhitavaks-reguleeritavaks. Üha enam on kodanik selle kõige juures seatud valiku ette: vabadus (süsteemi vastu võitlemine) või turvalisus (leppimine ja kohandumine).
    Mass valib, teadagi, loodetava turvalisuse, mille ta ise oma maksudega eelnevalt kinni on maksnud. Ja on tänulik, kui saab näpuotsaga raha küla kiigeplatsi või seltsimaja remontimiseks, andmata endale aru, et tegelikud poliitilised vabadused on ta selle tehinguga tema raha üle otsustavatele poliitikutele ja tippbürokraatidele ära andnud.
    Ja siin jõuamegi Euroopa allakäigu kõige olulisema põhjuseni. Selleks on moraalne ja vaimne vaakum, mis materialistlikus-konsumeristlikus Euroopas valitseb. Selleks on relativism, millega tõlgendatakse kõige igipõlisemaid väärtusi ja institutsioone. Selleks on ideaalide ja identiteetide järjekindel hävitamine. Moraalse kompassi puudumisest tuleneb väärikuse defitsiit ja samast tuleneb ka julguse puudumine oma tõdede kaitsmiseks.
    Kui maalida taustaks veel siiani heaoluühiskondades elanud noorte lõbus ja keskeani kestev lapsepõlv ning lähema aastakümne jooksul aset leidev kriitilise massi eurooplaste kollektiivne pensioneerumine, seejärel aga massiline hinge heitmine, saamegi pildi Euroopast, mille hetkeseisundit pole võimalik kirjeldada muuna kui agooniana.
    Ent nagu öeldud, eestlast see kõik ei ...

  • Margit-Mariann  - Mart Helme, III

    Ent nagu öeldud, eestlast see kõik ei loksuta. Eestlane on harjunud, et temalt kooritakse seitse nahka ja ta lohutab ennast sellega, et ega siis rohkem ikka ei tohi. Pealegi lubati peale seitsmenda naha võtmist mold uuesti lobi täis kallata. Alateadlikult lepib eestlane aga sellegagi, et pärast seismenda naha koorimist kooritakse uuesti seitse nahka ja et lobi ikkagi ei tule. Mis siis, et lubati.
    Aga mida me teha saame? On meil siis valikuid? Me ei saa ju üksi jääda! See on järjekordne valik ida ja lääne vahel! Parem maksta praegu kui elada lõputus kriisis või hoopis kokku kukkunud majanduse tingimustes! Kui me nüüd ei maksa, läheb mittemaksmine meile tulevikus veel rohkem maksma…
    Inimesed, kas te tõesti usute seda demagoogiat? Olge siis vähemalt nii väärikad, et lubate endale juba peaaegu keelatuks kuulutatud iseseisvat mõtlemist!
    Euroopa Liit ei toonud meile julgeolekut ja jõukust. Euro tõstis meie hindu ega taganud stabiilsust, investeeringuid või heaolu. EFSF-is osalemine ei päästa Euroopat ega Eestit.
    Ees on karmid ajad. Pange kartul maha ja ostke kuur küttepuid täis. Kuni euro veel üleüldse midagi maksab.

  • Ilmar Randmaa

    Kes nägi viimati demokraatiat, milline ta välja näeb? Kus ta ennast peidab ja miks ta meile kätte ei anna? Riik on demokraatlik, aga viimane on riigis kaotsi lüinud! Unustage palun see demokraatia! See on nagu Püha Graal, mida otsitakse, aga kuidagi ei leita! Poliitilise süsteemi nimi on lihtsalt demokraatia. Mitte mingil juhul ei tähenda see seda, et süsteem siis demokraatlik oleks. Rahvuslastel on raske valimisi võita, kuna nad otsivad vidinat, mida reaalses elus pole olemas. Indiviidi lõimumine läbi liberaalse relativismi demokraatlikku süsteemi... annab tulemuseks, varem v. hiljem, kommunismi. See on eesmärk ja ühtlasi ka diagnoos!

    Mis ravib?

  • Ilmar

    ... nagu nähtamatu vabadusvärav, mis hävitab vabal tahtel viimased takistused orjusele!

    See sobiks DEMOKRAATIA definitsiooniks!

  • Margit-Mariann  - 15.10 - üleilmne meeleavalduspäev toob rahva tänav

    Postimehe arhiivi tsenseeritud artikkel üleilmsest meeleavalduspäevast:

    Suhtluskanalid levitavad internetis teadet, mis kuulutab 15. oktoobri ülemaailmseks meeleavaldamise päevaks ja Eestis kavatseb sel puhul riigivõimu vastu meelt avaldama minna ka siinne Rahvuslik Liikumine.

    Facebookis teatab grupp Occupy-Tallinn-Estonia, et 15. oktoobril tulevad inimesed kogu maailmas tänavatele ja väljakutele ja Eestis tehakse seda järgmise nädala laupäeva keskpäeval Tallinnas Vabaduse väljakul, kirjutas Õhtuleht.

    Kuigi eilse õhtu seisuga Eestis ametlikult ühtegi kõnekoosolekut registreeritud ei olnud, kinnitab Eesti Rahvusliku Liikumise juht Aivar Koitla, et nemad kavatsevad võimaluse ära kasutada ja kavandatavat show-laadset meeleavaldust.

    «Valitsus ja riigikogu langetavad otsuseid ilma debatte pidamata - meie rahvuslik jätkusuutlikkuse kestmine seatakse niimoodi kahtluse alla,» selgitas Koitla.

    Politsei sõnul võib avalikke kõnekoosolekuid, kus ei kasutata helivõimendust ja muid sääraseid abivahendeid, registreerida kuni kaks tundi enne koosoleku algust.

  • Ilmar Randmaa

    Teate... Eoroliit ei kuku kokku! Sest lihtsalt ei saa kokku kukkuda! Hea küsimus... miks? Aga sellepärast, kallid lugejad, et Euroliit koosneb prügist, mis on järele jäänud rahvusriikidest! Jaa... see on praht-prügi, mis on jäänud järele rahvusriikidest ja nüüd see vedeleb lageda taeva all! Praht ei toimi, ei kaana, ei tööta. Mis siis teha? Lihtne - TULEB TAASTADA RAHVUSRIIK! Ei midagi keerulist! Oma riiki taastades... kaob automaatselt see BRÜSSELI PRÜGILA! Teeme siis ära! Ja teeme kiiresti. Muidu tulevad Putini traktorid seda sitta lükkama!

    15 oktoober, loodan väga, et tuleb prahivalitsust, prahiriigikogu veenev ja vapustav meeleavaldus. Oleks lausa rahvuslik tölplus seda meeleavaldust kodust, kardinate tagant, piiludes jälgida!

    Valitsus, otsustajad, süüdlased... las jäävad prügimäele.

  • Ilmar

    EURO - Euroopa Utiliseeritud Riikide Osaühik

  • Ilmar Randmaa

    Ja mitte ühtegi kommentaari? Te isegi ei sõima!?
    Palun kustuda kõik minu kommentaarid siin SI`s!!! Pliis!

  • Ahmed Rannaküla

    Ilmar, ōiget juttu ajad. Ma olen täheldanud tõika, et kui keegi ei targuta või ei sõima, siis on õige jutt. Margitmuidugi põeb mingit verbaalset kõhu lahtisust ja see kleebib mujalt leitud väljalõikeid igal sobival ja sobimatul kujul kuhu ainult hing ihaldab - nigu tita, kes on avastanud mähkmest kaka ja seda vaimustusega enda ümber määrib. Aga las laps mängip, peamine, et laps ei nuta.

    Ah ja, Ilmar, kuidas rahvusriiki taastada? Kõiki huvitab vaid raha ja rahvuslased tavatsevad Est Onias olema vägagi vaesed. Pole raha, siis ei liiguta keegi lillegi - ainult hämavad interneti avarustes.. Seegi rohkem enesereklaamiks, et ära ei unustata.

    P.s. Kuhu Kanu Tõlvet on kadunud?

  • Margit-Mariann  - Ülenurmel arutatakse rukkikasvatuse üle

    Kui mujal maailmas on rukkikasvatus vähenenud kaks korda, siis Eestis ligi neli korda, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup.

    Ta rääkis Ülenurmel põllumajandusmuuseumis täna toimuval rahvusvahelisel rukkikonverentsil "More Attention to Rye" ("Rohkem tähelepanu rukkile"), et rukis on Eestis jäänud teiste teraviljakultuuride kõrval teenimatult tahaplaanile. "Seepärast on oluline rukkile kui pika ajaloolise ja kultuurilise traditsiooniga teraviljale rohkem tähelepanu pöörata," märkis Oopkaup, vahendas ERRi uudisteportaal.

    Konverentsil arutatakse rukkikasvatuse väljavaateid Eestis ja räägitakse viljakasvatusest laiemalt, samuti on kavas heaks kiita ühisdeklaratsioon. Ühtlasi antakse sõnum rukki aretajale ja kasvatajale, põllumehele ja riigile võimalusel suurendada rukki külvipinda ja tähtsustada rukist kui tervislikku toiduainet ning väärtustada Eestis krahv Bergi poolt aretatud rukkisorti "Sangaste".

    Rukis on Eesti olulisim leivavili, mida Eesti põllumajandusmuuseum koostöös põllumajandusministeeriumi ja Eesti Leivaliiduga on püüdnud populariseerida üleriigiliste leivaprogrammidega. Lisaks arutletakse konverentsil teemadel rukis kui toiduaine, rukki tervislikkus, rukki aretamine ja säilitamine ning tootmine ja turundamine.

    Ülenurmel toimuval konverenstil osaleb ligi 30 väliskülalist ning esindajad Eestist rukki kasvatamise, aretamise ning säilitamisega seotud asutustest.

    Kas pärandit hoidev ja talude eest võitlev Põllumeeste Kogu on kohal?
    Muide, Ülenurme laadal sai Sangaste rukkist pruulitud õlut. Sangaste rukis on pikk ja tugev nagu oli selle aretaja krahv Berg.

  • Mait

    Mida siin targutada. Kui tahetakse isiklikke reageringuid, siis nt mind ajas 2003 naerma, kui urovastaste hulgas üsna laialt seletati, et e-liit = eliit ja seega EL on "eliidiprojekt"... (Ehk siis väljavalitutele, parimaile, hapu viinamari.) Sellal kui mina tajusin seda saastana.

    1988 ilmusid lääne-välismaalased Eestisse meie vastu huvi tundma, seni tundus, et nad on vabad ja õnnelikud ja targad, kuna saavad hea hariduse, silmaringi. Pärast seda imelikku kogemust olen järjepidevalt kirjutanud, et Euroliit on jama, ja tundnud, et see pole eestlaste vääriline koht. (Kui eestlased on eestlaste-väärilised.)

  • Mait

    Kanu Tõlvet on V.aldo P.addari poolt kenasti Põllumeeste Kogu liikmeks vastu võetud. Enam ei toonita ta, et Leito avas tema silmad. Muide, tema silmad olla avanenud seoses pronkssõduriga, euroreferendumil oli ta veel tubli jah-mees, Isamaaliidu liige ja nende "valimisurniaktivist".

  • Ilmar

    Eliidiprojekt... oleks siis vähemalt eliit! Sotsialist-utopistid oma kadedus-kiivusega kõige selle vastu, millest nad haistavad pärisväärtusi. Ja mitte, et nad nende väärtuste vastu oleksid vaid, et need on endiselt "valedes kätes" ja veel kõigile kättesaadavad. Ei saa siis vaba rahvast endast sõltuvusse suruda! Ei saa allutada, ei saa terroriseerida. Ja see ajab utopist-sotsialiste raevu. Nende meelest ei saa ja pole võimalik, et enamus keda pole initsialiseeritud valgustatusega, suudab iseseisvalt otsustada, vastutada ja luua! See ei sobitu kuidagi nende judaistlik(k)u maailmavaatega!
    Utoopia "uus maailmakord" baseerub kogu oma ulatuses puhtalt usul ühest Jumalast ja Tema väljavalitud rahvast! Ei enamat, ei vähem. Majandusega pole siin ammugi mitte mingit pistmist ega seost. Kas või siin samas - kõik on kõigile võlgu ja pangad... annavad endiselt lahkelt võlgu!? Pole probleemi, ikka saab laenu anda! Süvendatakse täiesti häbitult võlga ja sellega kaasaskäivat võlaorjust! Ja meie Brüsseli "eliidil", on siin kupeldaja roll, kes siis oma direktiivide-seadustega annab omapoolse panuse üleüldise võlaorjuse süvendamisesse. Absurd.
    Ei olnud see diktatuur, türannia ega fashism, mis neile bürokraatidele võimu andis. See oli meie ihaldatud demokraatia, oma valvevalede, oma piirideta relativismiga. Ilma näo ja kujuta.
    Paides hakatakse jälle demokraatiat otsima. Terve kõnekoosolek, et määratleda demokraatia väliseid, suht-koht meelevaldseid, piir- ja tunnusjooni. Naeruväärne. Tulemust ei ole ju raske ennustada - valitakse kahtlane juhatus, selline hall, kes siis kohe hakkavad siblima, neile usaldatud võimupositsioone demagoogiaga kinnitama, sõlmima kahtlaseid kompromisse ja valgustkartvaid tehinguid.
    Ja asi sumbub taas, nagu see Respublika populism natuke aega tagasi.
    Kallid lugejad! Inimestel on huvi oma riigi vastu ainult siis, kui nende riik atraktiivne! Siis on riik pandav! Momendil paneb riik meid, andunid maksumaksjaid! Mõelge sellele.

  • Margit-Mariann

    Kui kadeduse tõttu minult kõrghariduse pärast elatisallikad ära võetakse, siis pole mina süüdi. Rahvuslastel on siin "riigis" esiteks ohtralt vaba aega. Või on teave ebamugav?
    Lurjustel on selle-eest töökohad ja roojale rajatud elud....

  • Ahmed

    Tänud selgituse eest Mait. Tunneme siis koos rõõmu Kanu üle kes kanaga nüüd pesa on pununud, annaks vaid Jumal, et neid tibusid ei tuleks nii palju, sest Kanulgi nüüd kõrgharidus ja seega võib ta Margiti kombel teiste kadeduse tõttu elatisallikast ilma ja vaene kana oma haiguspensioniga ei suuda ehk kogu seda kanakarja ülal pidada ja ega see koputaja palk suurt asi vist pole... Okupatsiooni ajal vähemalt polnud, aga eks kana teab seda ise. Muide huvitav, et kana on nagu poliitilise zoopargi lemmikloom. Nõuka ajal pani kitse nüüd mängib mäkra, keerab siga ja seda kõike kana vormis. Mega mees, iganaise unistus... Või kuidas, Margit?

  • Margit-Mariann

    Ahmed, viinamarjad on vist väga hapud ja kana võib koos oma kanakarjaga kukele kerida...

  • Margit-Mariann  - kintsukaapimine võõrvallutajate ees jätkub!

    Kaitseministeerium teeb seda, mida Molodoja Gvardija ütleb!

    Filtri tee sõjaväekalmistul (kusjuures tahvlil on jutt siiski Kaitseväekalmistust!) asuv pronkssõdur sai uue infotahvli, kust on ära võetud lause "2007. aasta aprillis toodi siia Tõnismäelt monument 1944. aasta 22. septembril Tallinna okupeerinud Nõukogude armee võitlejatele".

    Tänavu kevadel lõhkusid vandaalid kalmistu ajalugu tutvustanud infotahvlid, kus oli kirjas, et pronkssõdur oli pühendatud Tallinna okupeerinud Nõukogude armee võitlejatele. Nüüdseks on see lause eemaldatud ning selle asemel on kirjas: "2007. aastal paigutati Kaitseväe kalmistule 1947. aastal Tõnismäele püstitatud monument 1944. aasta sügisel Tallinna vallutamisel surma saanud punaarmeelastele. Samal aastal maeti Tõnismäelt siia ümber 1944. aasta sügisel Tallinnas ja selle ümbruses langenud Nõukogude sõdurid."
    Moskvas Eesti saatkonna juures toimus 4. aprillil meeleavaldus seoses pronkssõduri juurde pandud infotahvliga, mis ei meeldinud Vene noorteorganisatsioonile Molodaja Gvardija. Samal päeval kõrvaldas kaitseministeerium infotahvlid, sest need olid vandalismiaktis viga saanud.

    IRW!

  • Ahmed

    Infotahvli teksti muudatus on järeleandmine terrorismile. Milliseid signaale see ühiskonnale annab? Kas tõesti saab läbi terrori oma tahet? Paistab, et saab (vähemalt Est Onias) tehakse isegi ajalookohaseid korrektuure.

  • Enn Oja

    Iseloomustavad omadussõnad külvavad segadust juba selletõttu et nad onn ebamäärased ning neid ka kasutatakse tundeliselt vigaselt. Vankadele on kõik mittevankad vassistid ehki vassism õitses ainult Itaalias. Tojtslandis oli natsism mis täpsämalt oli isegi 'töölispartei' (natsjonaalsotsjalistisse tojtse arbajdapartaj), SSSR-is võimutses kommunism. Ned 3 liikumist olid piltlikult poolvennad keda liitis isa nimega RIIK. Üksikinime pidi alati teenima nn riigi uve, riiki valitses üksainus erakond ehk võimurite jõuk.
    Eesti alal vassiste pold, meil võimutsesid kommunistid ja natsid. Et aga 2. ilmasõda pold mitte nende erakondadevahel sis tuleks kasutada oopis tollaste riikide nimesid.
    Veel on omaette küsimus kas kasutada või mitte tundelisi innanguid 'vabastas', 'vallutas', 'anastas' jmt. Siin on selge et selle otsustaks iga ala ise, mejjejuhul sis Euroeesti. Et aga mejje alal elavad koos vastastikuste tunnete esindajad ning mejje kui taldulakkuv rahvas loobume omast ning oma õigusest liiga kergesti sis olemegi olukorras kus me laseme endaüle irvitada ka käputäjjäl anastajatel.
    Tuleks loobuda käsitlusest et Eesti võitles kellegi POOLEL, me olime sunnitud osalema anastajate omavahelises sõjas.
    1939-1940 Eesti vabariigi loal ning SSSR-i nõudmisel asuvad Eestis SSSR-i ründevägi.
    1940-1941 Eesti vabariik ebasääduslikult SSSR-is.
    1941-1944 Eesti vabariik ebasääduslikult Tojtslandi võimuall (ei kuulund Tojtslantti!).
    1944-2011 Eesti vabariik ebasääduslikult SSSR-is.
    1991-2004 Eesti vabariigi ENSV osa jätkab iseseisvana de facto.
    2004-2011 Eesti vabariigi ENSV osa pärast 2003.a rahvaäälätusega Eesti vabariigist eraldumist de facto sääduslikult (de ivre rahvaäälätus rahvaäälätuse säädusele mittevastava küsimusetõttu sääduslik pold) EL-is.
    Et 1940-1991 SSSR ja 1941-1944 Tojtslant oma ründevääga olid Eestis ebasääduslikult sis tuleb neid sell ajal vaadata kui anastajaid. Küll aga 1939-1940 Eestisviibind SSSR-i ründevägä tuleb vaadata kui siin sääduslikult viibinuid.
    K...

  • Enn Oja

    Kui aga Iraagis või Ahvanistaanis akatakkse samuti püstitama igasugusid mälästistahvleid ja -sambaid sis nendel on vajjeldamatu õigus nimetada Eestit kui anastajariigiks mitte kui Ahvanistaani ahvaanidest vabastajateks!

  • õjjend

    Et 1940-1941, 1944-1991 SSSR ja 1941-1944 Tojtslant oma ründevääga olid Eestis ebasääduslikult sis tuleb neid sell ajal vaadata kui anastajaid. Küll aga 1939-1940 Eestisviibind SSSR-i ründevägä tuleb vaadata kui siin sääduslikult viibinuid.

  • Ahmed

    Kõige lihtsam on selgitada asja sellega, et vabastaja läheb peale vabastamist minema, okupant jääb aga oma sõjaväe ja nukuvalitsusest administratsiooniga riiki edasi ka peale vabastamist. Lihtne nagu vene vilt.

  • Margit-Mariann

    Sõda käib eestlaste vahel, ja süüdistame Venemaad!

  • Margit-Mariann  - Mahavaikitud Porkuni lahingu aastapäeva tähistamis

    Porkuni lahingu 67. aastapäeva tähistamine:

    21. septembril 2011 tähistatakse Porkuni lahingu 67. aastapäeva:

    kell 13.15 mälestusteenistus Loksa vennashaual
    kell 14.00 mälestusteenistus Vistla kalmistul

    Tamsalu kultuurimajas
    kell 15.30-16.00 sõdurisupp sõjaveteranidele

    kell 16.00-16.25 Virumaa kirjandusauhinna üleandmine Tiit Aleksejevile Porkuni lahingut kajastava raamatu "Leegionärid" eest

    kell 16.30-18.30 "Leegionärid" -Tiit Aleksejevi raamatu ettelugemine Eesti Draamateatri näitlejate poolt
    Esimene leegionär - Tiit Sukk
    Teine leegionär - Lauri Lagle
    Kolmas leegionär - Kristo Viiding
    Maia Karu - Ester Pajusoo
    Suur Einar - Guido Kangur
    Saksa ohvitser, vene ohvitser, tõlk - Margus Kasterpalu
    (Sõjaveteranidele, kooliõpilastele etendus tasuta, teistele 1 € )

    Info:
    Tamsalu Kultuurimaja
    Tiia Uudeberg mob 5647 0855; tiia.uudeberg@tamsalu.ee

  • Margit-Mariann  - "Leegionäridest" kirjanduse ja keele ajaveebilt

    Ajaloolane Tiit Aleksejev sai hiljuti Euroopa kirjanduspreemia, see tähendab loodetavasti sedagi, et tema loomingut, eesti kirjandust, tõlgitakse ka Euroopa keeltesse. Olen eelmisi romaane „Valge kuningriik” (2006) ja „Palveränd” (2008) tutvustades kinnitanud, et olen ka ajalookirjanduse suur huviline, seega sobib Aleksejevi looming minu kirjandusliku maitsega igati. Tema väljendusstiil ja keel nagunii. Näidend „Leegionärid”, ärge peljake žanrit, see ei häiri sedapuhku üldse, kõneleb meestest, kelle saatus märgistati 1944. aasta septembrikuu päevil. Kes langesid, kes jäid invaliidideks, kes põlu alla. Kellele anti aega... Autor selgitab järelsõnas ajendeid, miks ta on kirjutanud „Leegionärid”. Põhjused, miks lugu topelt korda läheb, on sarnased kirjaniku sõnastatule - keegi on suguvõsas 21. septembril 1944 Porkuni lahingus osalenud.
    Tiit Aleksejev edastab belletristika kaudu üht meie ajaloo keerulist sõnumit rahulikult, inimliku mõistmise ja taktitundega. Meie n.-ö. ajaloolist mälu avavad põhiliselt neli meest: kolm langenut, üks sõjast puutumatu. Tekst mahub viiekümnele leheküljele, öeldes draamavormis võib-olla rohkem, kui mõni tuhandeleheküljeline monograafia. Rahvaraamatukogud, ärge unustage seda oma lugejatele soovitamast - koolipoisist vanurini! Kuulakem kõigepealt, mida arvab üks vana mees, sõjast puutumatu siis, toimunust näidendi viimases stseenis: „SUUR-EINAR: Andrei kohta öeldi, et noor mees, kogu elu jäi tal elamata... et mida ta kõike oleks võinud korda saata... no ma ei tea... muidugi olen ma temast kauem elanud, aga kas see on mõni asi, millega kiidelda... kilpkonn elab saja aastaseks... ja krokodill saja viiekümneseks... kas neid peab siis kuidagi kadestama või?... Ja kui ma nüüd omaenda elu peale tagasi mõtlen... Mida mina siis nii erilist korda olen saatnud?... Kõik need järved, mida me kaevasime, on kinni kasvanud... neid ei olnudki lõpuks kellelegi vaja... naisega oleme võõraks jäänud... poegadega samuti... neist ei saa ma üldse aru... ega ma...

  • Margit-Mariann  -  näidendist "Leegionärid" kirjanduse ja keele aj

    ega ma neid väga tihti ei näegi... kaks või kolm korda aastas... Noorem õpib usuteaduskonnas... vanem poiss elab üldse välismaal... pildistab seal ajakirjadele sildu ja sambaid... kõiki neid betoonist jurakaid... ütles mulle: isa, tule Pariisi, näitan sulle Eiffeli torni! (Ägestub.) Kurat, ma võin ise Lasnamäel tornkraana otsa ronida ja sealt alla vaadata, mul pole mingit Eiffeli torni vaja! Ja vaevalt seal Pariisis on midagi sellist, mida ma näinud ei ole! (Rahuneda püüdes.) Ja teinekord tundub mulle, et see, mis mu elus üldse olemas oli... mis seniajani kestab... oligi mu vend... Ja mida vanemaks ma saan... seda lähedasemaks ta mulle muutub... ei lähe päevagi mööda, mil ma tema peale ei mõtleks... Et kuidas ta seal küll oli... ja mida ta tundis... kui ta üldse midagi tundis... Ja teinekord ma mõtlen, et kuidas ma ise tema asemel... (Paus.) Einoh, nemad olid ikka kõvad poisid... mina oleksin kindla peale vedelaks löönud... (Paus.) Ja siis ma mõtlen, et kas sellel Leegioni asjal üldse mingit tähendust oli... ehk veidi oli ka. Võib-olla need mehed võtsid mingit häbi vähemaks... sedasama orjapilku, millest too kagebiit rääkis... kuigi ega me seda kellelegi teisele selgeks ei tee, ainult endale... Aga mõned asjad tulebki enda teada jätta, ei ole mõtet neist laia ilma ette pasundama minna... (Paus.) Ma olen teinekord üritanud poistega sellest kõigest rääkida... vanem poiss ütleb, et teda ajalugu ei huvita... et miks see maa peab kogu aeg ühte jalga pidi minevikus olema nagu kukk sõnnikuhunnikus... (Paus.) Ja noorem poiss on mulle öelnud: ära otsi seda valu. Ära kisu teda üles. Surnud tuleb vabaks lasta, võib-olla nad seda meilt ootavadki. Võib-olla siis sa leiad, mida sa nii väga otsid. (Trotslikult.) Aga kust tema seda teab, mida mina otsin!... Ma ei tea seda isegi! (Paus. Resigneerunult.) Aga võib-olla teab ka, tema on jumalamees, mitte mina... Mina olen maaparandaja. (Seisab mõnda aega.)”
    Nõnda kui piinab Ene Mihkelsoni romaanide tegelasi mäletamisvalu ja mingi v...

  • Margit-Mariann  - näidendist "Leegionärid" kirjanduse ja keele aja

    Nõnda kui piinab Ene Mihkelsoni romaanide tegelasi mäletamisvalu ja mingi vaimne jõuetus kõike toimunut mõista, jutustavad Aleksejevi mehedki kohati talumatult keerulistest valikutest, mida aeg oli nende ette seadnud. Kes olid leegionärid Euroopa ajaloos ning kes meie mineviku seisukohalt, ja millise dilemma või vandega nad silmitsi pidid seisma, võiks iga lugeja juba ise avastada. Mida vähem seletussõnu, ümberjutustamist, seda enam pakub tekst ise. Vähemalt „Leegionäridest” kõneldes küll. Teemal võõras munder eesti mehe seljas, on kirjutatud palju ridu, ja küllap kirjutatakse edaspidigi, sest ajalugu liigub ikka veel elavate väsinud ajusoppides. Iga väiksemgi ohe või õhkõrn puudutus äratab meeled ja lööb need pingesse kui terastraadid. Nende meeste hinged ei leia vist kunagi igavest rahu, see ongi üks nende valiku tagajärgi. Kuid toona ei osatud nõnda mõelda, ja praegu ei suudeta tõega leppida.

    http: kirjandusjakeel.blogspot.com
    rubriik Eesti Kirjandus

  • Ilmar

    Eesti ajaloos on üks kummaline ajalooperiood, mille mõistmisel-tõlgendamisel on meil oht sujuvalt kraavi panna. See ajavahemik hõlmab 41-44. Targemad nimetavad seda perioodi Saksamaa okupatsiooniks.
    39-40 anti vabatahtlikult oma vabadus käest. Muututi kommarite riigiorjadeks. Siis nendeks, kes oma tööpanusega, otse v. kaudselt toetasid kommunismi ja selle vägivaldset levimist vabasse maailmas. Fakt on see, et ajavahemikus 39-41 ei olnud siin Eestis tahet ega jõudu oma iseseisvuse taastamiseks ning selle kaitsmiseks.
    Sakslased ei okupeerinud Eestit. Sest viimast riigina, lihtsalt polnud. Okupeeriti territoorium, millel müttasid kommarite riigiorjad, kes olid minetanud soovi oma riigi taastamiseks. Väide, et lääneorientatsiooniga eesti rahvuslastel oli küll soov ja tahtmine iseseisvuda, võib pidada... kaugel tervest mõistusest. Käis sõda, surmavaenlaste titaanlik heitlus... ning mingid kohalikud rahvusidealistid tahaksid taastada riiklikku iseseisvust, lääne demokraatia parimate traditsioonidega!? Rumalus ju! Isegi lapsed ei usuks sellist juttu!
    Eesti oli ajutiselt vabastatud, aga sõjast ning sotsiaalsest shokist tingitult ei olnud võimeline kandma vastutust ega tahet toimimaks rahvusriigina. Saksa okupatsiooni siin Eestis ei olnud. Oli sõda, rinne ja tagala.

  • Ahmed

    Hästi kirjutatud Ilmar! Kahjuks ei saa sellest aru enamus estonetseid ja kui seda ei mõista estonetsid, miks peaks sellest aru saama välismaalased.

  • Margit-Mariann  - mahavaikitud eeposte eestindaja Rein Sepp

    Eeposte eestindaja 90. sünniaastapäeval kõneldi:

    Alar Maas. Rein Sepp ja Eesti.

    Lauri Pilter. Rein Sepa algupärase luule geopsüühilisi ühendusjooni Thomas Hardy lüürikaga.

    Mart Kuldkepp. Vanapõhja kirjanduse tõlkeloost ja selle tähendusest eesti kultuurile.

    Tarmo Kulmar. Skandinaavia jumalatepere: võrdlusjooni muu maailmaga.

    Vladimir Sazonov. Lohe tapmisest hetiidi mütoloogias (müüt Tešubist ja Illujankast) ja mütoloogilistest paralleelidest teiste indoeuroopa rahvastega.

    Peeter Espak. Traagiline eeposekangelane – pärit muistsest Sumerist 2000 eKr.

    Tiit Aleksejev. Tafuuride kuningas, Jeruusalemma vabastaja.

    Ja et on loodud ja tegutseb Rein Sepa Sõprade Seltsing - sellest ei tohi ka eestlased teada?

  • Mait

    Saksamaa okupeeris Eesti Vabariiki.

    Nimelt kirjutas Saksamaa 23. augustil 1939 koos ühe teise riigiga alla Eesti Vabariigi likvideerimise kokkuleppele. See teine riik pidi tegelema likvideerimisega (kooskõlastatud kuritegu tõendab seegi seik, et ta tõmbas omad joped jalust ära, st "repatrieeris" baltisakslased). Kui Saksamaa hiljem ühise plaani alusel likvideeritu omastas, siis on see sama, kui kaks röövlit lepivad kokku röövi tööjaotuses ja tegevuspiirides, ent pööravad tülli ning üks röövel omastab pärast teise saagi.

    See ei muuda röövsaagi ülelööjat heauskseks.

  • Enn Oja

    Ilmari arutlus Eesti olematusest 1941-1944 ei pea vett.
    1) Vabastamist tuleb vaadelda kui TEGEVUST ja OLEKUT. Tojtslantt ei mõeltki Eestit vabastada, ta vaid võttis Eesti üle oma võimualla ehk anastas ise. Mingit Eesti vabariigi jätkamist ka de facto Tojtslandi võimuall ei toimund ehki aega võimu üleandmiseks oli piisavalt.
    2) Eesti kui iseseisev riik de ivre onn old olemas
    1. ENSV alal 1918-2004
    2. Petserimaal ja Narvataguses 1920-2011-.... De facto on Eesti old iseseisev
    1. ENSV alal 1918-1940, 1991-2003
    2. Petserimaal ja Narvataguses 1920-1940.

    Ehk tagurpidi:
    ENSV ala onn old
    de facto:
    1. SSSR-i liiduvabariik 1940-1941, 1944-1991
    2. Tojtslandi all (aga mitte ametliku riigi osana) 1941-1944
    3. EL-i liiduvabariik 2004-2011-...
    de ivre:
    EL-i liiduvabariik 2004-2011-...

    Petserimaa ja Narvatagune onn old
    de facto:
    1. SSSR-i/Rassiia koosseisus 1940-1941, 1944-2011-...
    2. Tojtslandi all 1941-1944
    de ivre:
    mitte kellegi all!

    Nii puudub igasugune alus väita nagu 1941-1944 pold Eestit ültse olemas. Oli, ja päälägi täjjäõigusliku vabariigina de ivre. Ta oli vaid anastatud Tojtslandi ründeväpoolt. See vägi aga ei tungind koos Itaalia ja Nipponiga kallale teistele riikidele mitte selleks et vaesed eestlased SSSR-i võimualt vabastada. Ei taha alvasti öölda aga sellest võiks ka täjjs pääga arusaada.

    Samuti ei saa lihtsalt ääst pääst kupatada rahvas Marsile ja siis väita et riiki poltki olemas. Rahvas on just riigi koosstisosa nagu temaalune maa-ala. Et osa rahvast küüditatti ja osa küüditas end ise ei muuda riigi olemust. Kui rahvas oma maa-alal oli kellegi teise võimuall sis oli seda ka kogu riik.

  • Ilmar

    Just nimelt, Saksamaa kirjutas alla... ! Huvitav, miks? Igav oli või? Polnud midagi muud tarka teha? Ja veel kellega!... oma surmavaenlasega? Tundub, et siin lõppeb terve mõistus ja... edaspidi jätkub lollidemaa.

    Saksamaal polnud valikut. Kogu demokraatlik lääs oli pööranud Saksamaale selja. Ka pätsivalitsus, läks kaasa rahvusvahelise kaubandusembargoga. Kaubavahetust Saksamaaga peeti inetuks, ebasoovitavaks ja isegi keelatuks. Meie ajalooõpikutes pole sellest majandusembargost kriipsugi. Ei mainita. Pole piuksugi, sest see on tabuteema.

    Ainult üks riik julges oma "abistava" käe sirutada. Ja see riik oli paraku kommunistlik "tööliste ja nende eitede paradiis".
    Tõsi - esitati mõned tingimused. Üks neist puudutas Eesti liitmist "paradiisiga". Saksamaal Eestist kahju ei hakanud - reetis rahvusluse, siis kebigu sinna kuhu kuulub, vastavalt oma sümpaatiatele!

    Eesti tegi oma valiku juba 33el. Sealt lõppes riik, kadus soov riigist hoolida, minetati igasugune tahe ja... unistus. See asendus poliitilise pragmatismiga. Viimane viis omakorda 39a aasta valikuni. Asi nüüd Saksamaal hoolida riigist ja rahvast, kes endast ei hooli! Ja see puudutas eranditult kõiki Saksamaa tolleaegseid naaberriike.

    Kummaline, et nendest sõjaeelsetest sündmustest ei taheta rääkida. Mäletate veel seda õhulaev "Hindenburgi"? Telliti USAst heeliumit,... aga ei müüdud! Miks?

    Ma ei kindel, ei tea, kumb on hullem - kas ise reeta oma rahvusriik v. mõned teised riigid jaotavad, jagavad sinu riiki ja rahvast. Ilmselt põhjus enne, tagajärg pärast.

  • Ahmed

    Oletame, et Mait muudab oma nime (põhjusest olenemata) Jüriks ja mina sellele Jürile (teenimatult) pasunasse annan, siis järelikult sai kolki Jüri, mitte Mait (Maidu emale jääb Mait muidugi Maiduks ka siis kui ta oma nime Jüriks muudab - emade värk, teadagi). Juhul kui mind seejärel Jüri tümitamises süüdi mõistetakse siis seisab paberites, et ma kolkisin Jüri, mitte aga Maitu (kuigi paljud teda just Maiduna tunnevad). Seega, Saksamaa okupeeris küll NSV Liidu ida-alasid sh. Eesti NSV-d, kuid mitte Eesti Vabariiki.

  • Ahmed

    Toetan Ilmari mõttekäiku. Muide, Saksamaa pakkus Eestile sõjalist koostööd, millest Eesti keeldus.

  • Ahmed

    Kas keegi oskaks öelda kui palju eestlasi või ENSV elanikke hukkus aastatel 1960-1980:
    A) tulesurmades?
    B) uppumissurmades?
    C) liiklusõnnetustes?
    D) kuritegevuse tagajärjel?

    Kui palju inimesi jätsid ENSV aastatel 1960-1980?

    Kui palju inimesi olid kodutud ENSV-s aastatel 1960-1980?

    Kui palju inimesi olid narkomaanid ENSV-s aastatel 1960-1980?

    Kui palju inimesi oli töötuid ENSV-s aastatel 1960-1980?

  • Ilmar

    Tänud Ahmed! Muuseas, tuli meelde, miks jäävad Euroopas inimesed kurdiks, kui me neile oma ajaloost räägime? Rumalad nad ju ei ole! Milles siis asi?
    Väga lihtne vastus - me saame demokraatiast valesti aru! Sest demokraatia ei pea oma vaenlaseks kommunismi. Vaadake, kuidas meie demokraatlikult valitud valitsus surub-lükkab meie ärimehi koostööle hiina kommaritega! Puhas pragmatism! Ei imesta, kui hiinlane neelab vihapisaraid, nähes eesti ärimeest hiina seltsimeestega koostöölepingut allkirjastamas. Mis see siis on? Ikka reetmine, mis muu?

  • Ilmar

    Homme siis Paides suur kõnekoosolek. Arutatakse kuidas edasi, kuidas paremini. Jah, see on hea, igati positiivne ja loomulikult palavalt tervitatav ning muidu hea. Aga milleks see kõik?
    Kas me hakkame kaotama usku demokraatiasse? On vaja veidi kõpitseda seda, lisada värskust, värvida litsiks?
    Kolumnist Jakko Väli kirjutas 6 okt. Õhtulehte oma arvamusloo hirmust. Hirmust oma riigi ees. Olen ilmselt naiivitar, aga... no kuda saab demokraatlikus riigis hirm tekkida? Ei, kõik mis Jakko Väli kirjutas - oli puhas tõde! Küsimus on selles, et... ma ei mõista seda.

    Ilmselt jõutakse Paide kõnekoosolekul ühele ja ainuõigele tulemuseni - lepitakse omavahel kokku, kuidas kasvava hirmuga elada ja kuidas sellega paremini kohaneda. Et siis uue kvaliteediga edasi minna. Vist selle "põliseestlusega"?
    Ise eelistaksin tõsieestlust v. sisulist eestlust, mis oleks... hirmuvaba!

  • Mait

    Fakt on, et Saksamaa ei käsitanud 1941 Eesti Vabariiki iseseisva riigina, ja oli varem aluse pannud selle okupeerimisele Venemaa poolt. Saksamaa nahka pugemine ja tema silmade abil maailma vaatamine ehk emotsionaalsed põhjendused ei maksa midagi. See, kui raske südamega ta seda tegi, pole oluline, kuna on fakt, et Eesti iseseisvuse taastamist ei toimunud. See polnud sakslasest okupandi arvates mõeldavgi - selliste pürgimuste eest karistati, kuna EW oli "põlisel saksa alal" pelk eksitus ja ajaloo veider grimass.

    Mu arust oleks mõistlik vaadata maailmale Eesti poolelt ja võimalikult minimaalselt arvestada "ülemaailmse raske olukorraga, mis kohe kuidagi ei lubanud eestlasi arvestada".

  • Margit-Mariann

    Ilmar, põliseestlus ongi sisuline ehk sisuline eestlus, hirmuvaba! Seda kõnekoosolekul osalejad luua tahavadki, et oma riigist ei oleks vaid kest ega vorm, vaid sellel oleks sisu, et see oleks meie riik. Rahvas ei adu seda praegust olekut oma riigina. Miks?
    Küsimus on julguses olla hirmuvaba ehk sisemiselt vaba.
    Aga isegi su kommentaarides paistab julgusetus, hirm ja argpükslus ning alistumisfilosoofia ehk poliitiline pragmatism välja.
    Saksamaa ja Venemaa ehk kaks kiskjat jagasid omavahel Euroopat. Kogu lugu. Kokkuvõttes kaotasid mõlemad, sest Vene unistus luua saksa kätega piirideta impeerium ei teostunud (Vene abi polnud omakasupüüdmatu!). Kuigi üks agressor pälvis plaanitult "vabastaja" oreooli. Täpselt nii nagu Saksamaa tuli siia näiliselt "vabastajana". Või hiljem omakorda punavägi. Aga ega olukord pole muutunud. Saksamaa püüab taastada impeeriumit (EL) ja Venemaa kolmandat Roomat(Euraasia liit).
    Ja ühest lepingust veel, mille sõlmis veidi pärast MRP-d omakorda Churchill, kes nimetas Balti riike Vene Balti mere sadamateks....ja kes omakorda müüs Soome ja Baltimaad ja isegi osa Rootsist Venele.
    Eestlaste orientatsioon Inglismaale, Vabadussõja aegsele liitlasele osutus reeturluse tõttu fiaskoks....

  • Ilmar

    Hästi Mati! Lepime selle faktiga. Pole hullu!
    Vaatame siis asja Eesti poolelt. Esimene asi, mis mulle silma hakkab ongi puhas Eesti poliitiline mahetoode nimega Karel Rüütli! Endine Rahvaliidu pealik. Valiti demokraatlikult... ja tegi kohe vehkat. Nüüd istub sotside rammusa toidu peal. See ongi etalon, näidis või lihtsalt tubli mees. Ärge rääkige siin mulle, et teda valisid idioodid!

    Häda selles siin ongi, et valijateks on täiesti terve mõistusega, elutargad ja kahe jalaga maas eesti valijad. Vabandan, juhe läks kokku...

  • Margit-Mariann  - Delfi komm: ajaloost ja müütidest....

    Vene ajaloolane Mark Solonin on öelnud, et vene ajalooarhiivid on täna isegi uurijatele suletud. Ajaloolastel tuleb leppida selle piskuga, mis pööranguaastatel avanes ja muude kaudsete andmetega.
    Ei taha tänasedki vene võimud, et nende rahvas tõde teada saaks.
    Ega varjata pole vaja ainult meisse puutuvat, veel hirmsamad veretööd on venemaal korda saadetud omaenda rahva kallal.
    Lugege Solonini raamatuid, neid on ka eesti keelde pandud. Seal on rohkem infot, kui meie ajaloolastel. Ta analüüsib sündmusi teadaolevate dokumentide alusel ja püüab objektiivselt aru saada tegelikkusest.
    Näiteks jõuab ta järeldusele, et 1941 nõukogude armee põgenes seetõttu, et võitlustahe puudus. Arvult ja relvastuselt oldi pealetungijast üle. Balti taevas ületas nõukogude lennuvägi 1941 saksa oma 7 kordselt, tehniline mahajäämus polnud märkimisväärne. Ei tahetud midagi niiväga patriootlikult Stalini suure asja eest sõdida, kui tagantjärele uutele põlvkondadele jutlustatud. Pööre saavutati Stalingradi all surmapataljonidega ja USA abil.
    Ise pole sõjaaegne, aga mäletan lapsepõlvest 1960-il veel elus jalutuid sõjainvaliide, kes kuullaagritel puualusel end puuklotsidega lükates edasi lohistasid- ei hoolinud neist võimud. Oli naljalaulgi: zisid-gazid sõja võitsid, studebakrid muidu sõitsid... Veel 1950-il olla nõukogude väes USA konserve söödud. Sealt ka venelaste armumine tushonkasse (sealihakonservi).
    Muidugi mäletavad veel meie inimesed aegu- kõik pole manalas. Minu vanemad, vanavanemad on rääkinud, kuidas kardeti sissetulnud nõukogulasi- need varastasid, röövisid, vägistasid, tapsid. Sakslasi ei kardetud, need ei teinud hirmutegusid elanikkonna kallal. Eriti koledad olnud pilusilmsed. Venelastel polnud käekelli- kellade pärast löödi inimesi maha. Isegi Georg Otsalt olla kell röövitud.

    Vene ajaloolane Suvorov õige nimega Rezun mõisteti tagaselja surma selle eest, et tuli välja plaaniga "GROZA"- mis olevat nõukogudel olnud euroopa, saksamaa ründamiseks. Algus olla kavandat...

  • Margit-Mariann  - ajaloost ja müütidest....

    Vene ajaloolane Suvorov õige nimega Rezun mõisteti tagaselja surma selle eest, et tuli välja plaaniga "GROZA"- mis olevat nõukogudel olnud euroopa, saksamaa ründamiseks. Algus olla kavandatud juuli kuusse 1941- sakslased ennetasid paar nädalat. Kuna sakslaste jõud olid tunduvalt väiksemad nõukogudest, valiti kaitse asemel üllatusrünnak. Miks venelased seda ei uskunud, kuigi BARBAROSSA plaan oli neil teada juba eelmisel aastal ? Nad ei uskunud, sest saksa jõud olid liiga nõrgad pealetungiks, puudusid talvevarud (näis petteplaanina) jms.
    Tuleb hoopis välja, et Hitler päästis läänemaailma punasest terrorist, mida naljahambad idademokraatiaks nimetanud on.
    On tehtud dokumentaalfilm LEDOKOL- saab tõmmata.

    Omalt poolt: Ja internatsionaali saab kuulda ja näha nii saksa kui vene keeles. Vahe on sõnades ja mundrites, raudsaapad ja kirsasaapad, käehoiakud.....sisuliselt üks ideoloogia ja marsib sama armee...

    Hitler poleks Vene abita nii kaugele jõudnud, aga kas Euroopa tõesti soovis ja soovib "Stalini päikest", mille all olemine pani ühe aastaga eestlased unustama 700 aastat saksa orjaööd....
    Vabadussõjas oli põlisvaenlane Saksa-, mitte Venemaa!

  • Ilmar

    Margit-Mariann! Räägin sulle pisikese saladuse. Olen su komme lugenud, need on väga-väga head! Tõsiselt, oled andekas! Oh, oskaks vaid ise nii kirjutada! Paraku...
    Nüüd see pisike saladus. Istud kenasti ja veendunult rahvuslaste pingil, vaata nüüd paremale! Kui sa nüüd tõused ja hakkad mööda pinki, osutatud suunas edasi liikuma... siis, ohh kuidas sa üllatud! Luban sulle suurt avastamisrõõmu! On sul julgust seda teha?
    Tunnistan oma argust, argpükslust kõike iganes millega sa mind õnnistad..., ole vaid kena ja järgi osutatud suunda!

  • Margit-Mariann

    Ilmar!

    Paremale vaatamisest, loomulikult tean, et seal on toimunud "ümberrivistumise" ehk perestroivanije tulemusel väga palju kameeleone, endisi punaseid, koputajaid ehk sortse ja ebajumalateenreid jne., kes laulavad laulu vastavalt võimule. Kõnts, kes ujub pinnal iga võimu ajal.
    Parteitu bolševik on hullem kui parteilasest bolševik!
    Ja oma punamineviku ilmsikstulekut kardavad need kõige hullemini....
    Veel hullemini kui punased omi sigadusi....

  • Margit-Mariann  - episood ajaloost, kaege, kes muliseb:

    Kaitseminister Mart Laar avas Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone seinal mälestustahvli, millega mälestatakse kaitseliitlasi, kes 1941. aasta 10. juulil alustasid Riia mäel asunud toonase Kaitseliidu maja hõivamisega Tartu vabastamist Nõukogude okupatsioonivägedest. (ehk siis algas Tartu suvesõda)

    Kaitseminister Laar ütles tahvli avamisel, et Tartu ülestõus oli otsekui valguskiir kahe totalitaarse okupatsiooni vahel. «Tartus võideldi 1941. aasta suvel Eesti vabaduse ja mitte millegi muu eest. Meenutame kõiki, nii partisane, tuletõrjujaid kui ka koolipoisse, kes andsid selles võitluses kõige kallima - oma elu.»

    Mälestustahvli õnnistas sisse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, samuti kõneles avamisel endine poliitvang ja vabadusvõitleja Enn Tarto.

    Sel suvel möödus 70 aastat 1941. aasta suvesõjast, mil mitmes Eesti piirkonnas kukutasid kaitseliitlased ja metsavennad nõukogude okupatsioonivõimu ning taastasid enne sõda kehtinud Eesti võimu veel enne pealetungivate Saksa vägede saabumist. Eestlaste lootused omariikluse taastamisele siiski ei täitnud ja sügiseks asendus Nõukogude okupatsioon kogu Eestis uue, Saksa okupatsiooniga.

  • Margit-Mariann  - punased kaebasid preestrile metropoliidile

    Kuressaare abilinnapea Tiina Talvi küsis Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku pealt metropoliit Stefanuselt konsultatsiooni korras, kas Kudjape kalmistul septembri lõpus avatud 1941. aasta Kuressaare massimõrva ohvrite mälestusristi tahvli õnnistamata jätmine oli õige tegu.
    REKLAAM

    «Metropoliit Stefanus vastas minu saadetud töömeilile, kus ta mõistab hukka kõik totalitaarsed riigikorrad, avaldas kurbust viimasel ajal toimunu üle, toetas isa Andrease ettepanekut ning usub, et põhjalikum teave ristil on asja sisuliselt lahendanud ja rahu tagasi toodud,» lausus Meie Maale Kuressaare abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Tiina Talvi.

    Talvi sõnul pole linnavalitsus metropoliit Stefanusele ametlikku kirja saatnud, kuid ta pöördus meili teel seoses mälestusristi paigaldamise protseduuriga konsultatsiooni saamiseks.

    Meie Maa andmetel oli kirja saatmise viis metropoliit Stefanust häirinud ning mingit eksimust ta mälestusristi tahvli õnnistamata jätmisel Kuressaare Püha Nikolai koguduse preestril isa Andreasel ei näinud.

    Isa Andreas lausus, et ta vestles antud teemal metropoliit Stefanusega ning Pärnu ja Saare piiskopkonna piiskopi Aleksandriga, kes talle etteheiteid ei teinud.

  • Ilmar

    Ära Mark Solonini kirjutatut loe! Raiskad lihtsalt oma aega, raha ja vastuseid, oma küsimustele, sa sealt ei leia. Vastupidi, saad uue annuse uusvalesid. Ei soovita. Minu lemmikuks on Viktor Suvorov ja seda kahel põhjusel - käsitleb teemat ausalt ning lihtsalt ning teiseks, sarjab kõigest jõust Adolf Hitlerit! Väärt lugemist, soovitan!

  • Olev Vallimaa  - Sedapsi siis, Ilmar :)

    Solonin ja Rezun täiendavad üksteist suurepäraselt, Mark lihtsalt enam detailides...muud ei midagist.

  • Margit-Mariann

    SOTSIALISTLIKU REVOLUTSIOONI KÄSIRAAMAT
    Dokumentide kogumik Eesti okupeerimisest 1940. aastal
    Koostanud Liivi Uuet ja Erich Kaup, Eesti Riigiarhiiv 456 lk
    Kujundanud Villu Tammer
    1940. aasta suvel okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi. Seaduslik valitsus kukutati ja Eesti liideti NSV Liidu koosseisu. Okupatsiooniaastatel hakati neid murrangulisi sündmusi nimetama sotsialistlikuks revolutsiooniks.
    Mis aga tegelikult oli sõnapaari „sotsialistlik revolutsioon” taga?
    Käesolev dokumendikogumik algab NSV Liidu noodiga 28. märtsist 1939, milles diplomaatiliselt, kuid ähvardavas toonis teeb suurriik teatavaks oma erihuvid Eestis, ja lõpeb 16 kuud hiljem „töötava rahva vennalikku perre” vastu võetud Eesti NSV konstitutsiooniga 25. augustist 1940.
    Dokumendid viitavad aga üsna vähe sellisele sotsialistlikule revolutsioonile, mis vastavalt marksistlikule-leninlikule õpetusele kasvab välja laiade rahvahulkade vääramatust tahtest.
    Tõeline sotsialistlik revolutsioon oli ähvarduste, välisjõu ja sõjalise okupatsiooniga alustatud ja valedega lõpule viidud poliitiline vägivald.

  • Enn Oja

    Ma pole küll old pioneer ega järgnäva astme punane aga vaenlast tundes oskan minagi Margitile vastata et igasugune ähvardamine, ävitamine, vallutamine ja ümberkujundamine oligi 'lajjade rahvaulkade vääramatu tahe', vaene 'keskkomitee' oma õnnetu juhi Jossihviga vaid kajastas seda ja viis raske südamega ellu. Üksikud mittenõustujad osutusid aga pädävate arstideotsusel raskesti aigedolevat.
    Taolist rahva "tahet" onn elluviidud ka meil Iraagis ja Ahvanistaanis. Pole oluline et vormiliselt teistmoodi aga sisu sellest ei muutu - lurjus jääb lurjuseks elu lõpuni!

  • Ilmar

    Kas Paide kõnekoosolek veel kestab? Või kui see on juba lõppenud, siis kuidas kulges? Kas mingi alusdokument-põhikiri ka vastu võeti? Ilmselt oli palju rahvast?

  • V.

    Rahvast üllatavalt palju. Ladus kulg. Põhikirja mitte - sala organisatsioon.

  • Margit-Mariann  - Martin Helme suurest eurovalest!

    Kas on mõnda sigadust, mida ei õnnestuks mahutada solidaarsuse ilusa viigilehe taha? Solidaarsus oli see suureline sõna, millega meile eestlastele tehti selgeks, et peame oma raha andma Kreeka valitsusele, kes maksab sellega ära oma protsendid Saksa ja Prantsuse pankadele, et saaks võtta veel rohkem võlgu. Ikka ja jälle manitseti, et ei sobi nüüd, kui teistel sitt leivakotis, olla kitsi, sest me oleme ise ka kõvasti europajast läätseleent lürpinud.

    Aga pidagi! Kas mitte kreeklased (ja iirlased ja portugaallased ja prantslased ja üldse kõik ülejäänud) pole seda solidaarsust sealt meist tükk maad kauem nautinud? Aastakümneid enne seda juba toetusrahasid saanud, kui meie liidu liikmed olime? Ja kas pole mitte nende solidaarsed toetused silmapaistvalt mittesolidaarselt suuremad meie omast nii praegu kui ka järgmise eelarvperioodi jooksul, mis paljastab halastamautl, kui naeruväärsed olid jutud "laua taha" saamisest ja otsustajate hulgas olemisest? Ning kas ei tekkinud vana Euroopa suured võlad mitte ainult ajal, kui Eesti polnud euroliidus, vaid lausa ajal, kui neil endil polnud samuti euro kasutusel? Sellise solidaarsuse kohta on meil olemas Suure Peetri ja Väikse Peetri muinaslugu.

    Ent solidaarsusest tuututajad panevad oma õõnsa jutuga puusse veel palju põhimõttelisemal tasemel. Kogu ilutseva solidaarsuse ja euroopalike väärtuste retoorika taustal oli algusest peale kõigile selge, miks kaks kolmandikku eestlasi toetas meie astumist Euroopa Liitu. Me astusime, et saada teiste raha. Mitte tasuta lõunat, oh ei. Vastu pidime andma oma iseseisvuse, allutama oma riigi kõik struktuurid, poliitikad ja majanduse otsast lõpuni euromonstrumile, aga seda kõva raha eest! Tehing oli ülilihtne: meie anname ära oma vabaduse, vastu saame raha. Ja nii seda kõik alati mõistsidki. Eesti valija käitus loomuomaselt rehepapilikult ja oli endaga maru rahul.

    See ei olnud kunagi usutav tehing. Juba 2003. aastal hoiatasid eurovastased, et taoline vahetuskaup ei hakka tööle k...

  • Margit-Mariann  - Martin Helme suurest eurovalest

    See ei olnud kunagi usutav tehing. Juba 2003. aastal hoiatasid eurovastased, et taoline vahetuskaup ei hakka tööle kahel lihtsal põhjusel. Esiteks selle pärast, et juba kümme aastat tagasi oli selgelt näha Euroopaliku heaolumudeli kriisi, mistõttu oli juba siis selge, et taolisi suuri rahasüste, nagu said Kreeka, Iirimaa, Portugal jt, ei ole meil iial loota. Eriti arvestades, et korraga liitus terve kari vaeseid idaeurooplasi. Nii ongi läinud. Jah, me oleme saanud miljardeid. Aga me oleme samal ajal ka maksnud ühiskatlasse miljardeid, mis teeb meie bilansi palju nukramaks, kui europropaganda tahaks näidata. Veelgi olulisem on aga, et me saame kogu aeg oluliselt vähem toetusi, kui saavad isegi poolakad, tšehhid või lätlased, rääkimata siis prantslastest, itaallastest või kreeklastest. Meile makstavad toetused võivad küll esmapilgul tekitada mulje, et meile voolab raha sisse, tegelikult oleme me aga ühe suure süsteemi osa, kus teistele voolab veel palju rohkem raha sisse. Millest siis ka praegune võlakriis, muide. Ja meie roll on olla ebavõrdses konkurentsis turult välja söödavateks. Selleks, et protsess ei paistaks liiga halastamatult välja, visatakse meile purukesi ja lubatakse kirjutada pseudoprojektikesi külakiigede või teeme ärade asendustegevuseks. Tootmine aga süüakse välja, ostetakse üles ning meid kõiki muudetakse - nendesamade eurotoetuste abil - omanikest töövõtjateks, allhankijateks ja tarbijateks üha väheneva konkurensi tingimustes.

    Teine ja tegelikult tähtsamgi põhjus oli aga selles, et olles kord juba ära andnud otsustuse enda elu ja riigi poliitika kohta käivates küsimustes, andsime sama liigutusega ära ka otsused oma rahakoti üle. Nagu eurovastased algusest peale tulutult selgitasid, pole võimalik, et keegi teine langetab meie saatuse kohta käivaid otsuseid meile kasulikumalt ja paremini, kui me ise. Seda lihtsat tõde mõisteti, kui sooviti saada iseseisvaks Venemaast, eiratakse aga fanaatiliselt, kui jutt käib sakslastest. Veelgi enam, pole võim...

  • Margit-Mariann  - Martin Helme suurest eurovalest

    Veelgi enam, pole võimalik, et kui sa annad ära oma vabaduse, siis hakkavad kohalikud poliitikud võtma arvesse kohalike elanike arvamust. Poliitikud nuusutavad õige kiiresti välja, kelle heakskiidust sõltub nende edasine püsimine võimu ja sellega kaasnevate hüvede juures. Tänaseks peaks isegi kõige tuhmimale inimesele selge olema, kelle heaks ja kelle heakskiiduga valitseb meie praegune võimuklikk Eestit. Eesti rahva arvamus ei oma mitte mingit tähtsust ja just "euroopalike väärtuste" eest võideldes oleme me ilma jäänud oma demokraatiast, võimude lahususest ning kõigi võrdsusest seaduste ees. Kokkulepe anda ära vabadus ja saada vastu raha oli alati parimal juhul üleminekufaas, halvimal juhul algusest saadik küüniline vale. Loobusime vabadusest raha eest, jäime aga ilma nii vabadusest kui rahast, boonusena ka oma demokraatiast.

    Muidugi, eks paljud hääletasid euroliidu poolt ka Venemaa kartuses, kuid siingi on kõik eurovastaste hoiatused tõeks osutunud: mingit pääsemist idanaabri mõju alt pole toimunud. Vastupidi, Venemaal ja EL-il on kattuvad huvid ning meie osaks on neid huvisid rahuldada järeleandmistega oma rahvusriigi arvelt.

    Viimaste nädalate sündmused on selle kõige halastamatumalt esile toonud. See, kuidas riigikogu rikkus enda reglementi, meie põhiseadust, Euroopa Liidu põhiseadust ehk Lissaboni lepingut ja loomulikult eesti rahva soove, selleks, et täita väljastpoolt tulnud käsku maksta võõrast võlga näitab, et meil ei ole enam oma riiki. Vaba riik ei maksa võõraid võlgu. Ja jah, samamoodi ei ole enam vabad riigid ka Soome, Saksamaa, Holland, Suurbritannia ja kõik teised. Euroopa Liit on jõudnud välja sellesse riikluse faasi, mida kõik meie poliitikud on alati eitanud: liitriigiks. Seegi eitus oli alati kas teadlik vale või põhjendamatu soovmõtlemine. Need, kes teostavad hetkel Eestis võimu, on näidanud, et nad on võõrvalitsejad. Meie parlament, mida võis veel presidendivalimiste ajal nimetada haledaks kummitempliks on nüüd lihtsalt kari ära...

  • Margit-Mariann  - Martin Helme suurest eurovalest

    Need, kes teostavad hetkel Eestis võimu, on näidanud, et nad on võõrvalitsejad. Meie parlament, mida võis veel presidendivalimiste ajal nimetada haledaks kummitempliks on nüüd lihtsalt kari äraandjaid.

    Kätte on jõudnud see aeg, kus selgub, et rehepaplik otsus anda ära vabadus ja saada vastu raha ei kehti. Kreeka abipakett oli alles algus. Summad muudkui suurenevad ja valitsuse võtted erimeelsust vaigistada muutuvad aina jõhkramaks. Ma tahaks näha kõiki europooldajaid, kes sõimasid eurovastaseid radikaalideks ja hirmujuttude külvajateks põlvili langemas ja andeks palumas. Teie eksisite kõiges, mida lubati ja loodeti. Meil oli algusest saadik õigus. On aeg oma viga tunnistada ja kurssi muuta. Sest eesti rahvas ei ela lihtsalt üle liikmelisust Eroopa Liidus ning väljasuremine, nagu me nüüd igal sammul näha võime, on palju valusam, alandavam ja närusem, kui loodetud mõnus lahustumine üheks suureks rikkaks õnnelikuks europereks.

    www.syndikaat.ee

  • Ilmar

    Tundub, et Paide kõnekoosolek kulges mööda vana, äraproovitud teed pidi. Arvatavasti midagi uut, sellist ajalugu muutvat ideed sealt ei sündinud. Räägiti asjadest, mida kõik juba ammu teavad, ilmselt esitati hunnik fakte-statistikat ja räägiti pikalt võimalustest, mis tagaksid demokraatia arengule uusi võimalusi. Kõigil oli tore, õnnestus isegi vaimustuda, valitses kontrollitud erutus, sõlmiti uusi tutvusi ja valitses muidu tore tunne.
    Rõhutan - mind seal polnud. Fantaseerin lihtsalt... infi toimunust pole ja eks siis minu kujutlusvõime täidab seda tühikut. Jah, rahval lihtsalt meeldib aeg-ajalt koos olla ja maast ning ilmast lobiseda.


  • Ilmar

    Lugesin seda eee.syndikaat.www avaldust. Õnneks ei oska midagi öelda ega isegi kommenteerida seda. Täieline vaakum pööningul.
    Huvitav, kellele v. millele see Euroliit loodi? On nagu miski, aga ei oska kuidagi selle rakendust või kasulikkust välja mõelda. Meenutab kangesti universaalset ülikonda, mis mitte kellelegi selga ei sobi,... kord siit pigistab ja sealt ripub. Aga seljas see peab meil olema ning selles tööd teha on vaja. Harjuge ometi ära! Teisiti lihtsalt pole võimalik! Loodi ülikond ju kõige paremate inimlike parameetrite, standardite alusel... , raha ja töötunde kulus metsikult! Ei ole lihtsalt võimalik, et ei sobi! Ja mis siis kui ei sobi? Ega ei saagi kõigile sobida, aga fakt on see, et loodi see... kõige õigemate, kõige paremate ideaalide alusel! Vott! Mis te tahate sõda või? Mis teil viga on? Kuna Kreekat tuleb abistada nii või teisiti, siis see on loomulik, et kellegil selles ülikonnas hakkab paljas taguots paistma. Ja mis siis, las paistab - paistab vähemalt õieti! Ja kui vaja, hakkab veel midagi paistma!

  • Pritsess

    Paides Kuluturikeskuses toimus Slaavi Kultuuriühingu eestvedamisel Kartulifestival, kus toimusid kartulite teemalised loengud, näitused, töötoad ja kartuliroogade degusteerimine ning kontserdid.

    Päev algas Evika loenguga kasulikust kartulist. Põllumajandusteadlane Viivi Rosemberg ütles, et loengule tulnute hulgas oli mitmeid neidki, keda huvitas just kartulikasvatus. Järgmisel aastal on ta valmis ettekanneteks nii kartulikasvatajatele kui kartulitarbijatele.

    Kartulifestivalil oli menukas EMVI Taimebiotehnoloogia Instituudi EVIKA kartulisortide väljapanek ja nõustamine. Esindatud oli üle 30 sordi, millest üle poole olid slaavi päritolu vähemtuntud sordid. Uuematest sortidest müügi läbi kõik seemnekartuliks pakutud peetpunased kartulid Blue Congo ja Väike verev. Järgmisel aastal lubas Evika kindlasti taas kohale tulla, seekord aga sootuks teiste kartulisortidega, kaasates enam uusi ja rahvaselektsioonsorte.

    Kultuurikeskuse fuajees toimunud töötubades meisterdati pärlikeesid, tehti kartulitrükki, joonistati puidule, valmistati kartulisalatit. Oma väljapanekutega olid kohal Kohtla-Järva ja Pärnu rahvakunstimeistrid. Toimusid ka mängud lastele. Poeesiatund ja laste kontsert. Kontserdil said suurima aplausi osaliseks Pärnu tantsutrupid ja Kohtla-Järve lauluansambel

    Kultuurikeskuse parklas Oktoobrilaadal olnud kartulimüüjad jäid müüginumbritega rahule. Talvekartulite pakkujaid oli kokku seitse, pakutavaid sorte aga hulga enam. Hästi läksid peale Laura, Pritsess, Maret, Reet, Arielle, Vineta. Kartulitoitude degusteerimislaual sai maiustada väga erinevate kartuliroogadega. Pakuti ka teed ja salatit

    Laadamelus toimus läbi päeva vahva kartulimäng, kus osavõtja pidi käe otsas kaaludes ära arvama kartulikoti kaalu. Kõige täpsemad arvajad said kobedad kotitäied kartulit auhinnaks.

  • uu, infot

    Oli vast harras usupühapäev? Näituseks korraldusmiis Väärtnõu Mati on EELK Paide koguduse juhatuse liige ja aktivist kogunisti lutrikiriku tänukirja laureaat anno 2010.

  • Margit-Mariann  - Eesti põllumeeste meeleavaldus 12. 10

    Põllumehed protestivad Euroopa Liidu ühise põllumajandus- poliitika vastu

    12. oktoobril kogunevad põllumehed Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kutsel meeleavaldusele Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ees Tallinnas.

    Samas leiab aset Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi õigusaktide eelnõude tutvustamine, reformi teavitusüritus viiakse samaaegselt läbi kõigis ühenduse liikmesriikides, Eestis tutvustab seda Sören Kissmeyer-Nielssen Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadist.

    Reformikava, mida 12. oktoobril esitletakse, ei rahulda Baltimaade põllumehi ning ei järgi Euroopa Liidu solidaarsuspõhimõtet. Ühisel turul ei ole võimalik toota, kui põllumajanduse sisend- ja kokkuostuhinnad on ühenduse riikides sarnased, toetused erinevad aga mitmeid kordi.

    Eesti põllumehed saavad liikmesriikide keskmisest üle kahe korra väiksemaid toetusi.

    Kes oma põllumeest ei toeta, hülgab oma rahva!

  • Pritsess

    Sören Kissmeyer-Nielseni, Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Peadirektoriaadi maaelu arengu programmide üksuse juhataja, ülesastumisest tasuks välja tuua mitmed huvitavad nopped.

    Tema sõnul seisavad meie ees kolme liiki väljakutsed järgmisel perioodil ning nendeks on majanduslikud (toidujulgeolek, hindade volatiilsus, majanduskriiside ohjamine), keskkonnaalased (vähendada CO2 emissiooni, parandada maakasutust ja vee ning õhu kvaliteeti, säilitada looduse mitmekesisus ja tõsta taastuvenergiaallikate kasutamist) ja territoriaalsed (maapiirkondade elujõulisuse suurendamine ning EU põllumajanduse mitmekesisuse eest seismise) väljakutsed.

    Need reformid peaksid täitma järgmisi eesmärke:

    1. Tagama elujõulise toidu tootmise – tuleb panustada farmi sissetulekute suurendamisse ning vähendada nende kõikumist, tõsta sektori konkurentsivõimet ja tema osa väärtusahelas ning kompenseerida looduslike kitsendustega alasid;

    2. Jätkusuutlik looduslike ressurside juhtimine ning kliima muutuste aeglustamine – garanteerida avalike kaupade pakkumist soodustingimustel, edendada rohelisemaks muutumist läbi innovatsiooni ja kergendada kliimamuutusi

    3. Tasakaalus territoriaalne areng – toetada maaelu elujõulisust ja tööhõivet, promoda riskide hajutamist, toetada sotsiaalset ja strukturaalset mitmekesisust maapiirkondades.

    Kuna selle esineja esitlus oli kõige pikem, sisukam ja huvitavam EU ühist tulevikku silmas pidades, siis teen tema esitlusest veel ühe väljavõtte. Ta tõi välja poliitilised instrumendid, millega kõike neid eelnevaid eesmärke saavutada ning need jagunevad kolme rühma: otsetoetused, turumeetmed ning maaeluareng.

    1. Otsetoetused – ressursside ümberjagamine, paremini suunatus toetuse vajajatele ning muutused senistes põhimõtetes on järgmised: mahetootmise otsetoetusi suurendada, paika panna toetuste ülempiir, väikeste farmide toetamine, tähtsustada eripärase looduskeskkonnaga alasid

    2. Turumeetmed – rohkem turule ja tootmisele orienteeritud, mi...

  • Margit-Mariann  - Veelkord EFSF-st ja ESM-ist

    Üks koosolekul esinejaid oli majandusdoktor Ivar Raig, kes ettekande "Eesti ja Euro" lõpus jõudis tõdemuseni, et EFSF ja ESM rahasüsteemidega liitudes on rikutud Põhiseadust, kuna sellist volitust EL liitumisel ei ole rahvas andnud. EL liitumisleping, mida rahvas hääletas, selliseid süsteeme ei tunne ega sisalda ja seega ei saa ka neid hiljem sinna juurde panna.

    Ivar Raig tõi välja järgmised tulevikustsenaariumid Eesti jaoks:

    Jätkata Saksamaa kiiluvees.
    Toetada Soome europoliitikat.
    Ühineda Slovakkia ja teiste uute liikmesriikide europoliitikaga.
    Lahkuda Eurotsoonist ja EL-ist pärast Suurbritannia jt. lahkumist.
    Teha Rootsile ettepanek lubada Eestis võtta kasutusel Rootsi kroon.

    Tänases PM väitluses põrmustas Viljar Veebel raamatupidaja tasemel oleva käsutäitjast "rahandusministri" sm. Ligi, kellel puudus argumentatsioon, analüüs ja vastused (see-eest ümmargust dogmaatilist ideoloogilist mulli puhuda jätkus....)

  • Enn Oja

    Margit eksib koos Ivariga ja ka Tedre Indrekuga. Nimelt väljändas rahvaäälätuse küsimuse 2. osa piisavalt selgelt et 'tulgu pärast mejje EL-i pääsämist mis tuleb' ehk pimesi võeti enda kaela kogu se tulevane sopp.
    Me võime oma põhisäädusest mökitada siis kui tegemist on puhtalt oma sisemise vähätähtsa küsimusega aga kui valtkond väljub mejje piirest sis kehtivad meile ülemad Prüsseli käsud. Tedre esinemine oli pehmeltööldes ebapädäv või teenis ainult valdavalt võhiklikus siseringis kannusteteenimise uve.

  • Enn Oja

    Soovitan natuke aegaraisata ning mahavõtta Elase eelarve:
    http://www.minfin.gr/budget/2011/proyp/index.html
    Vaadake tulusid ja võlga. Ja siis küsige et kui mejje peame lubama eraldada 2 miljardit ja Tojtslant 212 miljardit, teised samuti omad kümned miljardid sis Elase võlg (21 miljardit) saaks kaetud mitme kortselt! Ja küsige siis edasi: kuhu sis ned ülejäänd SAJAD(!) miljardid kaovad?
    Kas peame kinniplekkima ka teiste veel suuremad võlad või kasutavad klikiriigid ära olukorda ning kavatsevad akata looma palju suuremat ühiskassat et üleminna NSVL-i valitsemisvõttele 'kõik Maskvaasse kokku ja siis käib iga üks ise kerjamas'.
    Osa tuleb altkämaksudenäol (= "toetused") küll tagasi aga ikkagi - Euroopa Sotsjalistlike Vabariikide Liit on ehedal kujul olemas.
    Kas Andrus või Jürgen oskavad seda selgitada? Või tahavad? Või julgevad kui peremees piitsanäitab?

  • Enn Oja

    Sisseminge sellealt:
    ΕΙΣΗΓΗΤΙΚΗ ΕΚΘΕΣΗ

  • Ilmar

    ... ja nii tegi Joosep egiptlased vaarao orjadeks. Ainult preestrid ei müünud oma maad, sest said sissetuleku vaaraolt. Orjadest egiptlastele pandi peale aga kohustus, anda viiendiku oma saagist vaaraole maksudeks.

    Ilus lugu Moosese esimesest raamatust. Huvitav, kas see kõik kordub taas uuesti? Jah, kõigest hoolimata, inimesed ei muutu. Ikka see sama religioon, aga Egiptuse asemel tänane Euroliit ja vaaraoks Brüssel, ning viimaste preestriteks... kõiksugu euro- ja külvivolinikud. Peputäis komissare kah otsa. Viivitamatult tuleb Euroliidust lahkuda, ja enne Inglismaad!
    Haige värk, oh kui haige!

  • Margit-Mariann

    Enn, liitumine EFSF-iga on vastuolus Brüsseli ülima seadusega (sisuliselt Põhiseadusega) ehk Lissaboni lepinguga, mis ei näe ette teiste riikide võlgade maksmist ülejäänud riikide poolt.
    Ja kuidas teised riigid suudavad ja tahavad endi eest seista ja isegi euroga liitumisele ei öelda ning meil käib mingi dogmaatiline "sest me liitusime EL-iga, peame vastu võtma kõik, mis kaela tuleb" ehk leppima kõigega kui paratamatusega.
    Vääramatud ja paratamatud on loodusseadused.
    Me ei pea olema Brüsseli kutsikas.

    Õigeid ja paratamatuid otsuseid tehti nõukogude ajal partei poolt ja need ei olnud vaieldavad ega kaheldavad. Nüüd ei peaks enam olema õiget ja vale mõtlemist ega ka paratamatuid (pöördumatuid) otsuseid....üle rahva pea ja rahva eest. Päts juhtis vaikival ajastul riiki ülalt alla dekreeditega ehk käsulaudadega. Kas meil on taas "vaikiv ajastu" ja Pätsi stiil ning rahva kohtlemine ja paratamatuse ette tõukamine....?

  • Margit-Mariann  - SLOVAKKIA SAATIS PÕRGU!

    Slovakkia valitsus osutus euroalas esimeseks, mis kukkus vastuseisu tõttu ühisrahabloki võlgnike väljaaitamisele – eile hilisõhtul hääletas riigi parlament maha EFSFi võimendamise plaanid.

    Pärast tunde kestnud vaidlusi sai EFSF 150-liikmelises parlamendis vaid 55 poolthäält, mistõttu kukkus kokku ka Iveta Radicova koalitsioonivalitsus.

    Arvatakse, et Bratislava poliitdraama ei tohiks EFSFi volituste laiendamist siiski kaua kinni hoida, kuid asetleidnu osutab ilmekalt protsessi pingelisusele.

    Väga võimalik, et Slovakkia parlament korraldab nädala lõpu poole kordushääletuse, kui kolmele poolt hääletanud võimuerakonnale tõttavad appi ka opositsioonilised vasakpoolsed SMER parteist.

    «Loodame, et mingil moel võetakse EFSFi võimendus nädala lõpuks ikkagi vastu,» ütles parlamendile Slovakkia rahandusminister Ivan Miklos.

    Brüsselis jälgiti slovakkide tuliseid debatte põnevusega põimitud iiveldustundega. Euroametnikud ei väsinud samas väljendamast veendumust, et muudatused lükatakse lõpuks parlamendist läbi – kuigi protsess on kujunenud palju koledamaks, kui nad karta oskasid.

    «Slovakkia kriisi» isa on Richard Sulik, Vabaduse ja Solidaarsuse partei paindumatu liider, kes kinnitas: «Ma olen pigem Brüsseli paaria, kui häbenen hiljem oma laste eest, kes oleks minu süü tõttu sügavates võlgades.»

    Sulik ei nõtkutanud põlvi ei Radicova ega teiste ees, kes rõhutasid korduvalt, et kaalul on Slovakkia usaldusväärsus euroala liikmena.

    Radicova sõnutsi helistas talle Portugali peaminister Pedro Passos Coelho, kes tunnistas, et võib «Bratislava kriisi tõttu südamerabanduse saada» ja rõhutas, et EFSFi laiendamine on Portugali riigirahandusele võtmelise tähtsusega.

    Portugali ja Iirimaa suhtes on slovakkidel kaastunnet küll, kreeklaste suhtes – kes nende sõnutsi on oma hädades ise süüdi – on nende südamed aga suletud.

    «EFSFi võimendamine on mõeldud peamiselt välismaiste pankade päästmiseks, mida tehtaks Slovakkia arvelt,» ütles Sulik.

    Radicova kabineti va...

  • Margit-Mariann  - Slovakkialt EI, kukkus valitsus...

    Radicova kabineti vahetab ilmselt välja uus koalitsioon, välistatud ei ole aga ka varajased valimised.

    Copyright The Financial Times Limited 2011.

  • Margit-Mariann  - Ja Eesti seis, IMF ootab 3 miljardit krooni!

    IMF ootab lähiaastail Eestilt üle 3 miljardi krooni sissemakseid

    Valitsus ja Eesti Pank ei tea senini, kumb neist peaks maksma järgmise aasta jaanuariks ära enam kui pool miljardit krooni, suurendamaks Eesti osalust Rahvusvahelises Valuutafondis.

    Tegemist on juba 2008. aastal Eesti ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) vahel kokku lepitud maksega, mille riigikogu mullu heaks kiitis. Täpne maksesumma on 32,6 miljonit eurot.

    Sellest üks neljandik ehk 8,2 miljonit eurot tuleb igal juhul tasuda konkreetses valuutas – kas USA dollarites, eurodes, Jaapani jeenides või Briti naeltes. Ülejäänud osa võib IMFile maksta rahas või anda selle summa peale välja valitsuse võlakirja.

    «Kvoodi suurenemise sissemakse on tegemata, selle peame ära tegema hiljemalt järgmise aasta jaanuaris,» nentis Eesti Panga pressiesindaja.

    «Reaalraha pole Eesti siiani vastavalt varasematele kokkulepetele veel maksnud,» ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

    Eesti senine osalus on kaetud üksnes võlakirjadega.

    Nii rahandusministeeriumi kui ka Eesti Panga esindajad kinnitasid eile, et nad ei tea praegu, kumb selle raha peab maksma. Küsimuse otsustamiseks alles alustatakse sügisel omavahel läbirääkimisi. Riigieelarve ja Eesti Panga eelarve seisavad eraldi, kuna keskpank on valitsusest sõltumatu.

    Jaanuaris maksta tuleva summaga Eesti kasvavad kohustused IMFi ees aga ei piirdu. Eelmisel aastal leppisid IMFi liikmesmaad kokku, et riikide kvoote, st osalust tuleb veelgi suurendada; see kokkulepe pole veel jõustunud. Kui aga liikmesriigid selle heaks kiidavad, siis peaks osalust suurendavat reformi hakatama läbi viima 2012. aasta IMFi aastakoosolekuks ja vastavad sissemaksed tuleb teha tõenäoliselt 2013. aastal.

    Too makse on juba märksa kopsakam – Eesti kvoot suureneb veel 170,6 miljoni euro võrra ja jõuab välja 277 miljoni euroni.

    Seega tuleb Eestil aastatel 2012–2013 IMFi lisaks maksta 203,2 miljonit eurot ehk vanas rahas ligi 3,18 miljardit Eesti krooni...

  • Margit-Mariann  - 3 miljardit krooni IMFile

    Seega tuleb Eestil aastatel 2012–2013 IMFi lisaks maksta 203,2 miljonit eurot ehk vanas rahas ligi 3,18 miljardit Eesti krooni. Keskpanga andmetel kehtib ka hilisema makse puhul põhimõte, et neljandik tuleb kohe sularahas ära maksta ja ülejäänu osas võib välja anda võlakohustuse.

    Riikide kvoodid moodustavad suurema osa IMFi raharessursist, mida kasutatakse üle maailma majandusprobleemides riikide hädast välja aitamiseks. Sealhulgas osaleb IMF ka eurotsooni võlakriisi sattunud riikide, nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugali abiprogrammides, seda ühe kolmandikuga kogusummast. Samuti on nad suuresti tegevad olnud Läti abiprogrammis.

    Kuid IMFi kinnitusel on rahavajaduse kõrval oluline ka riikide otsustusõiguse parem kaalumine fondis: kes teeb suurema sissemakse, saab ka suurema hääleõiguse otsuste langetamisel. Teiseks sõltub riigi kvoodi suurusest ka see, kui palju tal endal on võimalik IMFilt laenu küsida.

    Ligikaudu 3,2 miljardi krooni loovutamine IMFi käsutusse lisab pingeid Eesti riigirahandusele, mis saab niigi vähemalt teoorias kaela väga suuri kohustusi euroalas loodavate päästefondide katteks.

    Loodava Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) lepingu jõustudes võtaks Eesti kohustuse tagada viimase teostatavaid tehinguid maksimaalselt ligikaudu 2,5 miljardi euro eest.

    Rahandusministeeriumi kinnitusel Eesti garantiid tegelikult sellesse suurusjärku kuidagi ei jõua – rahandusminister Jürgen Ligi teatas riigikogus arupärimisele vastates, et reaalne antav garantii võib ulatuda ligikaudu 120 miljoni euroni. Selle käikuandmine tuleks aga kõne alla ainult siis, kui EFSFi toetust saavad riigid ei suudaks oma laene tagasi maksta.

    EFSF on aga ajutine lahendus, mille asemele 2013. aastal astub Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM).

    ESMi on Eesti lubanud maksta viie aasta jooksul 149 miljonit eurot, aga kokkuvõttes võivad meie kohustused osutuda siiski märksa suuremaks.

    Eesti osalus IMFis kasvab

    Praegune osalus

    74,1 mln eurot – kaetud Eesti valitsuse võ...

  • Margit-Mariann

    Eesti osalus IMFis kasvab

    Praegune osalus

    74,1 mln eurot – kaetud Eesti valitsuse võlakirjadega

    2008. aastal kokku lepitud lisa

    +32,7 mln eurot, tasemele 106,8 mln eurot – tähtaeg jaanuar 2012, makse tegemata

    2010. kokku lepitud lisa

    +170,6 mln eurot, tasemele 277,4 mln eurot – jõustumata, kuid tuleb tasuda ilmselt aastal 2013

  • Ilmar

    See on ikka üks kole ja inetu asi, kui kulutatakse nii palju maksumaksja raha, kuna on vaja erapngad päästa! Aga, mis siis saab, kui on vaja inimelusid ohverdada? Ikka selle ülla ja õige idee nimel - päästmaks püha lehma nimega Eoroliit ja viimast toetavad demokraatiat!? Afganistaanis juba teenivad meie poisid ja tundub, et pole kavatsustki neid sealt varem ära tuua. Ja mille nimel nad seal on? Et sotsialistli Hiina Rahvavabariik, saaks seal odavalt maavarasid kaevandama hakata!!! No mida kuradit?
    Kust kulgeb see piir, millest edasi hakkab pihta tavaline kuritegu? Ehk oleme selle juba ammu ületanud? Ühiskonnas süvenev hirm on juba iseenesest selge märk sellest, et elame ja oleme riigis, mida juhivad retsidivistid! Valitud riigikogu meenutab ikka enam ja enam küülikuid, kes on hirmust halvatud... kuna tajuvad millegi hirmsa kohalolekut. Vastik lihtsalt.

  • Margit-Mariann  - Põllumeeste meeleavaldusest

    Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ees toimus täna põllumeeste ja talupidajate meeleavaldus ELi reformikava vastu, mille kohaselt jäävad Eesti põllumeestele eraldatavad toetused selgelt alla ELi keskmise taseme.

    Reformikava, mida täna esitletakse, ei rahulda Baltimaade põllumehi ning ei järgi Euroopa Liidu solidaarsuspõhimõtet, leiavad põllumehi ja talupidajaid ühendavad organisatsioonid.

    Organisatsioonide teatel hakkaksid Eesti põllumehed uue kava kohaselt saama võrreldes ELi 27 liikmesriigi keskmisega toetust üle kahe korra vähem.

    «Meile teadaolevalt on liitumisel fikseeritud täismahus finantspaketti arvestades toetuse määr 2009. aasta andmetel kasutuses oleva põllumajandusmaa järgi Eestis 115 eurot hektari kohta. Samas on see näiteks Kreekas 390 ja Hollandis 460 eurot hektari kohta, ELi keskmine on aga 270 eurot hektari kohta,» seisab põllumeeste ühispöördumises.

    Meeleavaldusele oli kogunenud sadakond inimest.

  • Ilmar

    Need meeleavaldused Euroliidu mingite tegemiste ja otsuste vastu on muutunud nii tavalisteks, et sellega lihtsalt harjub ära. Põllumehed peaksid ainult ühte näppu Euroliidule näitama.
    Üks näpp, üks sõna ja üks mõte, ütleb ja määrab rohkem kui uus, järjekordne, plaaniline meeleavaldus.
    Mis toetus? Ei saa ise hakkama või? Küsige siis juba lapsetegemisetoetust... naabrimehelt!

  • Margit-Mariann

    Meeleavaldused olid Brüsselis ja Riias. Nõuti võrdseid konkurentsitingimusi, sest vastasel juhul meie punakatkust räsitud maaelu jalule ei tõuse ja talud kiratsevad ehk tootmine suretatakse välja. Sel moel on eesti kaup kallim kui eurooplase oma. Ja vaeseks tehtud rahvas ostab odavamat....või ostab talunike käest otse, vastavad toiduringid on internetis olemas. Isegi Lõuna-Eesti oma. Mille kaudu saab otse talunikelt kaupa tellida.
    Sul võib ju maa olla, aga kolhoosiorjaks tehtud taluperemehel puudus ressurss, et osta talutehnikat jne. Mille eest sa majandad või tootmist arendad? EV- lõpul tõusid talud jalule tänu põlvkondade tööle, millega loodi alus ja ühistegevusele....see hävitati ühe ööga...+ sõda + taluperemeeste "kulakuks" tegemine, +25.03.1949, + süsteemi vastaste inimeste taludest välja ajamine enne ning hiljem ja järgnev punaorjaöö "Stalini päikese all".....
    Ehk talupidamine ei tasu ära. Mis ongi sellise poliitika taotlus. Ja nüüd on häda, et inimesed lahkuvad maalt, lapsi ei ole, vallad ei saa hakkama.....

  • Margit-Mariann

    Selle tulemusel nt. rukkikasvatus väheneb, sest ostetakse sisse odavamat vilja. Et inimesed suudaksid leiba osta....
    Oma rukkist tehtud leib poeriiulil on varsti rariteet, sest jääb hinna tõttu letile, sest eurokerjused pole ostujõulised....

    Aga mäletate loosungit "Eesti talud tagasi!"

  • Margit-Mariann  - komm PM-st

    Läheks ka ja situks sinna erroliidu töhtede keskele ühe paraja laari ! Ma kuulen ikka ja jälle. Me oleme kuhugile teel. Kuid ükskord kui jõuame sinna. Palju meid järgi on veel. Keegi ei küsi meilt iial kas tahame sinna minna. Kui palju see maksma läheb ? Kas suudame maksta hinna? Mee oleme EESTLASED ! Ja see maa jääb meile ! Mee oleme EESTLASED ! KURAT! See maa jääb meile ! Mis hinnaks see hävinev rahvas ja maha müüdud kodumaa. Valime vabaduse tee. Muud kohta siin olla ei saa. Selle öö libedane võitlus. Sammugi tagasi ei astu. Oma kodusid ära ei anna. Ei anna ja võitleme vastu. Mee oleme EESTLASED ! Ja see maa jääb meile ! Mee oleme EESTLASED ! Kurat! See maa jääb meile ! Meid on vähe ja võitlus on raske. Kui ka surema peame. Sureme vähemalt uhkelt. Põhjust me ette teame. Püstipäi me võtame vastu. Mida saatus toob me teel. Oleme uhke ja vaba rahvas. KURAT ! See maa jääb meile ! Mee oleme EESTLASED ! Ja see maa jääb meile ! Mee oleme EESTLASED ! KURAT! See maa jääb meile ! Mee oleme EESTLASED ! Ja see maa jääb meile ! Mee oleme EESTLASED ! KURAT! See maa jääb meile ! See maa jääb meile ! See maa jääb meile !

  • Margit-Mariann  - Mati Väärtnõu eurotoetustest

    Eesti ei ole Euroopast midagi rohkem saanud kui ükskõik milline teine riik, kes täna eurotsoonis ei ole ja seetõttu panustama ei pea garantiissse. Sarnaselt Eestile on saanud ka Kreeka: millegipärast saab ta veel ja keegi ei tõstata seda saamise küsimust.

    Teiseks saamise eeldus ei olnud see, et maksame tagasi, vaid saadud vahendid läksid sektorisse, mis ei tooda lisaväärtust ehk siis töötlev tööstus, mis annab tegeliku sissetuleku ei saanud pennigi sellest rahast. Garantiid aga teenindab sektor, mis toodab lisaväärtust. Raha saamise eest loovutas Eesti oma turu, lasi kapitalil maksustamata välja joosta ja lõpuks on see raha jõudnud juba ringiga EL doonormaadesse tagasi tööstustoodangu ostmise näol. Raha saamise üheks tingimuseks on, et vajaminevad tooted ostetakse EL-st.

    Nii, et ei ole millegi eest tänulik olla! Me oleksime võinud vajaminevad asjad kõik ise ehitada laenuraha eest kui oleks ette teada olnud, et see raha tuleb tagasi maksta kõigil. Veelkord, seda tingimust ei olnud ja seega ka rahakasutus toimus stiilis mõisa kõis las lohiseb.

    Lõpuks arvud: saanud oleme tänaseks 3,2 miljardit eurot, millest tagasi on makstud 1,2 miljardit eurot. Seega momendil on vahe väiksem kui EFSF ja ESM kokku. Aastani 2013 saame veel 2 miljardit eurot juurde, kuid kuna see raha lisaväärtust ei loo, siis ka see meid ei aita. Siis jääks võimalus, et raha maksavad tagasi need, kes selle said. Lõpuks ka ajaline mõõde: raha on saadud pikaajaliselt, aga tagasimakse toimub praktiliselt kohe kui garantiid realiseeritakse.

  • Margit-Mariann  - Andres Lindmäe, Delfis, Ivar Raigi artikli all:

    Olen üheselt "päästepaketiga" ühinemise vastu. Esiteks sellepärast, et asi läheb lõhki nagunii. Teiseks sellepärast, et ei ole asi Kreekas ega Kreeka päästmises. Asi on maksumaksja raha lüpsmises pangadusoligarhia kätte ja riikide hävitamises uue maailmakorra nimel. Päästmisega ei ole siin mingit tegemist - kas keegi teist nimetaks päästmiseks töö kaotanule ja kodulaenu maksega hätta jäänule SMS-laenu kaelamäärimist?

    Hetkeolukord majanduses on kriminaalse "hõredast õhust võlapõhist ja intressi kandvat katteta raha tekitatava rahandussüsteemi tulemus.
    Kusjuures planeeritud tulemus - strateegia ja taktika on kirjas juba ühes üle saja aasta vanuses dokumendis, millest pärineb ka järgmine (mitte vast sõna sõnalt aga piisavalt täpselt) tsiteeritav lause: "Majanduskriise meie valmistame maailmale mitte millegi muuga kui raha kokkutõmbamisega liiklemisest... Iga laen tõestab riiklikku võimetust ja riigiõiguse tundmatust. Laenud ripuvad Damoklese mõõgana valitsejate peade kohal, kes selle asemel et laenata oma alamailt ajutist laenu, lähevad sirutatud käega pankureilt armu paluma. Välislaenud on verekaanid, mida kuidagi ei saa riigikehast lahutada, kui nad ise ära ei kuku või kui neid riik väevõimuga ära ei heida. Kuid riigid ei kisu neid ära, vaid jätkavad nende juurdeistutamist oma haigele kehale, nii et nad hukkuvad vabatahtliku verepuuduse kätte." Mõistatage ära, kustkohast need laused pärit ja lugege, paljud majanundus- ja rahandusasjad hakkavad paistma teises valguses.

  • Ilmar

    Väga hea, Margit! "ME OLEME EESTLASED, KURAT! SEE MAA JÄÄB MEILE!"
    Talupidaja saab toetuse ainult oma riigilt! Teisiti ei saa ollagi. Seadus, millega luuakse alus ja eelis talupidajatele/põllumeestele. Ainult oma riik suudab ja saab seda tagada. Euroliit on silmapaistnud ainult raiskamisega, puhas rumalus sealt midagi oodata, sealt midagi loota. Huvitav, kui palju tuleb meil taas pettuda, et see teadmine meile kohale jõuaks? EUROLIIT EI KÄITU HEAPEREMEHELIKULT. Ei oma varaga ega teiste varadega. Sest ta pole omanik, ta on tavaline poliitlumpen. Ja õel!

  • Enn Oja

    Se laaberdajate rahastamine saab meile selgemaks kui tuua näidä siit samast Eestist.
    Näitäks Viimsi vald võtab võlga ning kulutab raha et siga kaa ei söö. Siis algab ädakisa ja seda lällamist akkavad kinnimaksma vaesemad vallad nagu Piirissaare ja Õru.
    Viimsit muidugi ei uvita kust se raha tuleb, pääasi et saab aga edasilällata. Piirissaare ja Õru on maru vihased ja sõimavad Toompääd nagu oskavad. Neil onn vel minna eurokohtusse aga meid ei võta ka marsslased jutule.

  • Ilmar

    Kogu mängu ilu selles seisnebki, et võttes suure laenu... ajad lähinaabrid kadedusest kärssama. Kahjuks pole nad sinust viletsamad ja vastavad üsna pea sama või veel suurma laenuga. Ja siis kärssavad kõik, susinaga.
    See sama rahastamine-toetamine! Ole mihkel, osuta-tõesta, meeldi-poe ning papp ongi koduõuel! Kardan, et tänapäeval oskab juba iga loll põhjendada endale toetusraha küsimist. Saab aga see, kelle avaldus vähe moekam-trendikam on.
    Ja nad nimetavad seda veel turumajanduseks! Ei tea kas varem oli ka "turumajandus", kui ülikonnad käisid endale Moskvast soodustusi lunimas. Mõni ülikond lausa elaski Moskva-Tallin(n) rongis. Millega see kõik lõppes? Tõmblustega!

  • Margit-Mariann  - Henn Põlluaas tänases Delfis

    Piinlik lugu president T. H. Ilvesega

    President Ilvese teise ametiajaga päädinud „presidendivalimised“ tõstsid taas päevakorda küsimuse presidendi valimise õiguse andmisest rahvale. Kõik läbiviidud küsitlused näitavad, et enamik eestlasi soovib võimalust ise riigipea valida.

    27. augustil 2011 ETV saates “Foorum” korraldatud küsitluse kohaselt soovib seda tervelt 92 protsenti vastanutest.

    Riigikogu ei ole kahekümne aasta jooksul kordagi olnud suuteline presidenti valima, kui mitte arvestada esimest, Lennart Meri huvides loodud erikorra järgi toimunud valimist ja nüüdset, mil Toomea Hendrik Ilvesest sai president mitte sisuliste valimistega vaid siseringi diili läbi. Rahvale valimisõigust anda ei kavatsetagi — see olevat väidetavalt vastuolus parlamentaarse riigi põhimõtetega.

    Kehtiva presidendi valimise korra üks autoritest Jüri Adams teatas Kuku Raadios, et inimestes, kes tulevad välja jutuga, et üleminek presidendi otsevalimisele “oleks ikka õigem ja kasulikum ja demokraatlikum, mina näen nendes inimestes sisuliselt ikka nii-ütelda postkommunistliku võimusüsteemi siinseid agente, kes tahavad meid muuta samasuguseks“ ja tahaksid, et me “loobuksime meie praegusest riigikorraldusest ja valiksime samasuguseid või läheksime samasugusele riigikorraldusele, mis on meist idapoolsetes riikides”.

    Väide, et kui rahvas valib presidendi otse, siis polevat tegu parlamentaarse riigiga on jabur ja teadlik vale. Parlamentaarse vabariigiga on tegemist juhul, kui riigivalitsemine on parlamentaarselt üles ehitatud. Põhiseaduse järgi on Eesti just selline riik. Vähemalt peaks olema.

    See, kas presidenti valitakse otse või kaudselt ei muuda midagi. Euroopas valib rahvas presidendi Austrias, Soomes, Leedus, Poolas, Prantsusmaal, Islandil ja Portugalis. Kas keegi võib väita, et tegemist pole demokraatlike ega parlamentaarsete riikidega? Et neis valitseb samasugune riigikorraldus kui idapoolsetes riikides? Muidugi mitte, presidendi valimise viis ei ole seotud riigikorr...

  • Margit-Mariann  - Henn Põlluaas tänases Delfis diilipresidendist ja

    Piinlik lugu president T. H. Ilvesega

    President Ilvese teise ametiajaga päädinud „presidendivalimised“ tõstsid taas päevakorda küsimuse presidendi valimise õiguse andmisest rahvale. Kõik läbiviidud küsitlused näitavad, et enamik eestlasi soovib võimalust ise riigipea valida.

    27. augustil 2011 ETV saates “Foorum” korraldatud küsitluse kohaselt soovib seda tervelt 92 protsenti vastanutest.

    Riigikogu ei ole kahekümne aasta jooksul kordagi olnud suuteline presidenti valima, kui mitte arvestada esimest, Lennart Meri huvides loodud erikorra järgi toimunud valimist ja nüüdset, mil Toomea Hendrik Ilvesest sai president mitte sisuliste valimistega vaid siseringi diili läbi. Rahvale valimisõigust anda ei kavatsetagi — see olevat väidetavalt vastuolus parlamentaarse riigi põhimõtetega.

    Kehtiva presidendi valimise korra üks autoritest Jüri Adams teatas Kuku Raadios, et inimestes, kes tulevad välja jutuga, et üleminek presidendi otsevalimisele “oleks ikka õigem ja kasulikum ja demokraatlikum, mina näen nendes inimestes sisuliselt ikka nii-ütelda postkommunistliku võimusüsteemi siinseid agente, kes tahavad meid muuta samasuguseks“ ja tahaksid, et me “loobuksime meie praegusest riigikorraldusest ja valiksime samasuguseid või läheksime samasugusele riigikorraldusele, mis on meist idapoolsetes riikides”.

    Väide, et kui rahvas valib presidendi otse, siis polevat tegu parlamentaarse riigiga on jabur ja teadlik vale. Parlamentaarse vabariigiga on tegemist juhul, kui riigivalitsemine on parlamentaarselt üles ehitatud. Põhiseaduse järgi on Eesti just selline riik. Vähemalt peaks olema.

    See, kas presidenti valitakse otse või kaudselt ei muuda midagi. Euroopas valib rahvas presidendi Austrias, Soomes, Leedus, Poolas, Prantsusmaal, Islandil ja Portugalis. Kas keegi võib väita, et tegemist pole demokraatlike ega parlamentaarsete riikidega? Et neis valitseb samasugune riigikorraldus kui idapoolsetes riikides? Muidugi mitte, presidendi valimise viis ei ole seotud riigikorr...

  • Margit-Mariann  - Henn Põlluaas diilipresidendist ja presidendi "va

    See, kas presidenti valitakse otse või kaudselt ei muuda midagi. Euroopas valib rahvas presidendi Austrias, Soomes, Leedus, Poolas, Prantsusmaal, Islandil ja Portugalis. Kas keegi võib väita, et tegemist pole demokraatlike ega parlamentaarsete riikidega? Et neis valitseb samasugune riigikorraldus kui idapoolsetes riikides? Muidugi mitte, presidendi valimise viis ei ole seotud riigikorraga ega tekita mingit diktatuuriohtu — tema võimupiirid on põhiseadusega paika pandud.

    Loe edasi www.delfi.ee
    või http://hennpolluaas.blogspot.com

  • Margit-Mariann  - Rahvuslaste triumf! Shveitsi Rahvapartei toetus 30

    E(NS)V meedias "Paremäärmuslikuks" tembeldatud rahvuslik-konservatiivne Šveitsi Rahvapartei (SVP) võib 23. oktoobril toimuvatel föderaalvalimistel saada ligi 30-protsendilise toetuse, milleni pole ükski teine partei riigi lähiajaloos küündinud, selgub värskest küsitlusest.

    Kümme päeva enne valimisi on SVP positsioon tugevam kui kunagi varem, selgub Šveitsi avalik-õigusliku televisiooni SSR-i tellitud küsitlusest, vahendab The Local.

    SVP võib saada 29,3 protsenti häältest, mida on 1,3 protsenti rohkem kui kuu aega tagasi avaldatud küsitluses antud toetus.

    SVP selja taga on teised peamised erakonnad võrreldes septembriga toetust kaotanud. Sotsialistliku partei toetus on 19,9 protsenti (septembris 20,5 protsenti) ning rohelisi toetab 9,3 protsenti (septembris 9,5 protsenti) valijatest. Liberaalse vabade demokraatide partei toetus on langenud 15,6 protsendilt 15,2 protsendile ning kristlik-demokraatliku partei toetus 14,5 protsendilt 14,2 protsendile.

  • Ilmar

    Hoiame siis Helveetide Rahvaparteile pöialt! Loodan väga, et Euroopa teeb kannapöörde ja võtab suuna oma põliste pärisväärtuste poole.

  • Margit-Mariann  - Wall Street vallutab Tallinna. Aeg on ärgata!

    Maailma rahvaste ülestõus
    719 linnas ja 71 riigis, meeleavaldus Tallinnas 15 oktoobril kell 12.00 vabaduse väljakul.
    Kell 11.30 Eesti Panga ees, 12.00 Vabaduse väljakul ja hiljem Toompeal http://15october.net/

    Saad toetada allkirjaga aadressil: http://www.avaaz.org/en/the_world_vs_wall_st/?
    kuhu on kogunenud juba üle maailma enam kui 600 000 toetusallkirja.

    Üle kogu Maailma 719 linnas - 71 riigis toimuvad meeleavaldused, kus nõutakse võimu rahvale. Vaja on otsedemokraatiat nii kohalikul kui maailmatasandil. Meie tahame otsustada millised meie riigid peaksid olema, praegu otsustavad seda pangad, ülemaailmsed finantsinstitutsioonid, diktaatorid, turud ja suuriikide valitsused.

    Võitleme koos tõe, vabaduse, õiguste ja demokraatia eest VABADUSE VÄLJAKUL!

  • Margit-Mariann

    Teder hoiatas, et Eesti kaugeneb parlamentaarsest demokraatiast ja leidis, et eesti rahvas on piisavalt tark, et päästepaketti arutada. Ühtlasi hoitas ta, et otsustega ei tohi kiirustada, võib valesti minna.....ja kõneles, kui oluline on inimeste kaasamine ja selgitamine, mis summa läheb, milleks läheb, kuhu läheb, kust summad tulevad, mis maksud tõusevad, laenud jne...

    aga noh, vägivallariigis kõnelda demokraatiast, isegi parlamentaarsest...arutelust, väitlusest on kohatu.
    EL riikidel pole pisimatki otsutusõigust.
    Muide, Henn Põlluaasa artikli all presidendist delfis oli üle 100 kommentaari, hetkel on neid alles 6. Tsensuur, meelsus-ja mõttetsensuur töötab!

  • Margit-Mariann  - Matti Ilves diilipresidendist

    Paljud vaatlejad on avaldanud arvamust, et president Ilves tegutseb teisel ametiajal märksa julgemalt Eesti heaks ja sekkub järjest rohkem sisepoliitilistesse küsimustesse. Pean aga kohe ütlema, et see on täiesti asjatu lootus, sest tema huvid ei ole paraku enamuses Eestiga seotud. Need on hoopis globaalsed eesmärgid ja ka ideed ning korraldused, millest ta juhindub tulevad väljastpoolt. Ilvese ainus siht siin on kindlustada provintsi sujuv liikumine Euroopa Ühendriikidesse. Selline eesmärk on nüüd ka avalikult välja kuulutatud ja Eesti osalemine seal tähendab meie väikesele rahvale kindlat hääbumist.
    Eriti tähelepanuväärne on see, et kõik kartellipoliitikud näivad olevat lepinud sellise perskpetiiviga ja meie meedias ei ole isegi tõstatatud diskussiooni selles küsimuses.
    Mäletan aga hästi, kui oli päevakorral astumine Euroopa Liitu siis lubasid kõik poliitikud rahvale, et meie ei nõustu kunagi EL-u muutumisega liitriigiks ja sellest on nad rääkinud ka palju hiljem. Nii kui nüüd näeme, oli tegemist rahva lihtlabase petmisega.
    Toodud fotol on presidendikandidaat (esimese valimiskampaania ajal) näitamas eestlastele käega saatana märki. Einar Laigna kirjutas siis:
    "Küsimus tuleneb asjaolust, et välistel märkidel ja sümbolitel on kindlad tähendused. Kas näidatakse kellegi-millegi tunnustamiseks pöialt või siis vulgaarselt trääsa või sõrme – võimalusi on palju. Kehakeeles väljenduvad spontaanselt seisundid ja suhtumised, kogu inimisik, tema välimus ja käitumine on märkide keel, mis sisaldab olulist informatsiooni.
    Siit tulebki küsimus, mis ajendatud pildist 30. augusti Eesti Päevalehe neljandal leheküljel. Kellele ja miks näitab presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves käega saatana märki?! Saatana märgi tegemisel kujutavad äärmised ülestõstetud sõrmed sarvi ja keskel on pöial nagu keele näitamine. Kuna selline käeasend ei ole lihtne ega loomulik ja nõuab teadlikku sõrmesättimist, siis saab selle märgi tegemine olla ainult teadlik ja harjutatud.
    Samas võib s...

  • Margit-Mariann  - Matti Ilves diilipresidendist

    Samas võib selle märgi näitamine olla spontaanne ja harjumuslik, sarnaselt erariides ohvitseridele, kes tänaval kohtudes tõstavad automaatselt käe tervituseks. See on sisseharjunud ja automaatne.
    Seega tahaksin küll teada, miks austatud presidendikandidaat näitab märki, mida oleme mitmetel kordadel näinud tegevat ka USA presidenti. Ma tean, et see küsimus kutsub esile minu isiku vastased rünnakud, nagu ka eelmine artikkel. Täites Eesti Vabariigi kodaniku ja ohvitseri kohust, olen selleks valmis."
    Vastus on tegelikult lihtne, Ilves on tõenäoliselt vabamüürlane! President Bush junior on massoon ja ei varjagi seda, saatana märgi näitamine on aga vabamüürlastele omane. Nüüd on meil selge, kelle huve president Ilves teenib. Samuti on üks tippglobalist Zbigniew Brzezinski nimetanud Ilvest meie organisatsioonile kasulikuks tööriistaks.

    http://rahvuslane.blogspot.com

  • Margit-Mariann

    Elame poliitilise eurovägivalla ajal.....

  • Margit-Mariann

    Ja kuidas siis pealesunnitud totalitaarses euroorwellis kõlab Indrek Teder: Riigivalitsemist üritatakse põhiseadusest kõrvale tõrjuda...

    "Kõige olulisemad otsused meie riigis peavad sündima riigikogus. Oleme põhiseaduse järgi parlamentaarne demokraatia: nii otsustas rahvas põhiseaduse üle toimunud rahvahääletusel. Põhiseaduse rikkumine on see, kui parlament muutub maňana parlamendiks ehk kohaks, kus ei toimu sisulisi arutelusid, vaid pelk asjade otsustamise täitevvõimu kätte usaldamine ja otsustamatus ning kus käib sedakaudu enese vastutusest vabastamine," kritiseeris Teder.

    Õiguskantsler märkis finantsstabiilsusfondiga liitumise kontekstis, et rahandusminister tuli riigikogu ette ja üritas saadikuid veenda, et viimased loobuksid enne iga konkreetse garanteeritava abikokkuleppe sõlmimist selle tingimuste ja mahu üle debateerimast.

    "Teisisõnu üritati teid kõrvale tõrjuda miljonite ja võimalik, et ka miljardite eurode üle otsustamisest," sõnas Teder.

    "Selline surve parlamendi rolli vähendamisele eksisteerib alati ja ma palun teil sellele survele mitte järgi anda. Parlamentaarne demokraatia on ülioluline põhiseaduslik väärtus ja seda tuleb järgida ka majanduslanguse perioodil," lisas ta.

  • Margit-Mariann  - Genotsiidile roheline tuli!

    11.oktoobri k.a. hilisõhtul hääletas Slovakkia parlament maha liitumise EFSF-ga, osutudes selle sammuga esimeseks riigiks Euroopa Liidus. „Slovakkia kriisi” isa oli Richard Sulik, Vabaduse ja Solidaarsuse partei paindumatu liider, kes kinnitas: „Ma olen pigem Brüsseli paaria, kui häbenen hiljem oma laste eest, kes oleks minu süü tõttu sügavates võlgades.” http://www.nommevalitsus.org/?p=8520
    Ei möödunud kaht päevagi... ja juba täna kiitis seesama Slovakkia parlament kordushääletusel liitumise EFSF-ga heaks http://www.nommevalitsus.org/?p=8521
    Sisuliselt on toimunud farss parimaks tõendiks, et EL liikmesmaadele pole jäetud pisimatki iseotsustamise õigust ning kõik on Brüsseli kontrolli all. Millele see kulissidetagune kontroll põhineb, seda võib vaid oletada. Tõenäoliseim neist on muidugi „luukeredele” tuginev šantaaž, kuid kahtlemata ei saa ka välistada rahalist teerulli, sest nagu Ivo Schenkerberg 500 aastat tagasi ütles: „Me kõik oleme müüdavad hinged!” Kuid põhimõtteliselt oletused polegi olulised.
    Oluline on kibekiire kordushääletuse läbiviimine iseenesest, selle võimalikkus üleüldse, sest kõigel toimunul pole juures demokraatia lõhnagi. Ja iseenesest on see hea, sest vähemalt teoreetiliselt peaks ta avama silmi ka neil sinisilmsetel, kes ikka veel loodavad ja usuvad Euroopa Liitu ning oma õiguste ja huvide eest seismisele EL-siseselt. See pole võimalik. Ei ole põhimõtteliselt võimalik.

    13.oktoober 2011

    Ahti Mänd

    Allikas:
    http://www.nommevalitsus.org/?p=8522

  • Ilmar

    Õnnitluse ja veel kord õnnitlused! Kirjutage oma demokraatia korstnasse! Kui ise poliitikaga ei tegele, tegeleb poliitika sinuga! Orwelli "84" hakkab enam kuju ja ilmet võtma.

    Ja... tundub, et Isreal ja viimasele kuuluv USA-nimeline koloonia, valmistuvad koos Iraani ründama. Arvatavasti nädala v. kahe pärast. Meie, kõigest jõust lömitav poliitbüroo kavatseb ka ilmselt omapoolse panuse anda. Esimene, töö- ja vaevahigi, on ohverdatud ja teiene... tuleb seekord tasuda vist meie verega?

    Sest nüüd on nii, et volitatud ametnikud teavad meist paremini, kuidas olla ja mida teha. Oleme kogu rahvana muutunud müügi- ja vahetusühikuks.

  • Anonüümne

    22.augustil toimus Eestimaa Rahvaliidu (ERL) ja Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL) ühisjuhatus Tallinnas, kus koostati koostööprotokoll, milles muuhulgas sätestati, et “Juhatused valmistavad ette programmi alusteesid, mida käsitletakse uue erakonna tegevusalusena ja moodustavad toimkonnad, mis esitavad mõlema organisatsiooni üldkoosolekule programmi ja põhikirja”

    17.septembril peeti Eestimaa Rahvaliidu volikogu koosolekut Eskus, kus kiideti heaks koostööprotokoll Eesti Rahvusliku Liikumisega ning juhatusele tehti ülesandeks valmistada ette loodava erakonna programmi projekt.

    5.oktoobril oli ERL ja ERL ühisjuhatus Tallinnas, kus otustati aluseks võtta Rahvaliidu programm ning kinnitati programmi ettevalmistusgrupp : esimees Enn Braun ja aseesimees Henn Põlluaas

    9. oktoobril toimus Rahvaliidu esindusel Paides kõnekoosolek "Kuidas edasi, Eesti?".

    16.oktoobril saatis Henn Põlluaas esialgse programmivariandi

    19.oktoobril toimus ERL ja ERL Ühisjuhatus Tallinnas, kus arutleti ja parandati programmi üle.

    29.oktoobril saatis Henn Põlluaas ülevaadatud programmi järjekordsele ülevaatamisele juhatuse liikmetele

    9.novembril peeti ERL ja ERL ühisjuhatuse koosolekut Tallinnas. Töötatakse läbi kogu programm, tehakse parandusi. Lõpuks kinnitatakse uue erakonna programm ning loodava erakonna kaks nimevarianti.

    27. novembril toimus Tallinnas koosolek, mis oli jätk Paides toimunud kokkusaamisele.

    27.novembril toimus Eestimaa Rahvaliidu volikogu Põltsamaal, kus kiideti heaks programmi projekt ja nimevariandid ning otustati need edastada maakonna- ja linnaorganisatsioonidele hinnangu andmiseks.

  • LUZOlsen28  - respond

    According to my own exploration, thousands of people on our planet receive the business loans at well known creditors. Thus, there's a good chance to get a financial loan in every country.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.