Presidendivalimised: ERL kutsub rahvast Toompeale, VKÜ täidab Tartu raekoja platsi Trüki E-mail
23. august 2011

SI-267

Esmaspäeval, 29. augustil toimuvad presidendivalimiste vastased meeleavaldused Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Kell 12 korraldab Tallinnas Toompea lossi ees meeleavalduse Eesti Rahvuslik Liikumine, et ajal, kui Riigikogus toimub presidendivalimiste esimene voor, nõuda rahvale õigust valida ise presidenti ja pöörata tähelepanu tõsisele demokraatia puudujäägile Eesti Vabariigis.

Täpselt samal kellaajal alustab Tartu raekoja platsil miitingut Vabade Kodanike Ühendus. Luba saadi raekoja-esisest suudlevate tudengite purskaevust Emajõe poole jääval alal kuni kella 16-ni ning VKÜ liitlasena osaleb miitingul ka ERL.

Kell 14 liitub Pärnu, kus Rüütli platsil, Eesti Vabariigi väljakuulutamist meenutava monumendi juures korraldab miitingu Vanglaplaneet.

Meeleavaldustele oodatakse kõiki inimesi, kes ei ole rahul demokraatia sumbumisega Eestis, kes tahavad teha ise Eesti tulevikku puudutavaid otsuseid ja kelle jaoks rahvas on endiselt riigi kõrgeim võim.

Allikas: Koguja Kroonikad
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (73)
  • pontius

    see üritus peaks varem algama.

  • Ahmed Rannaküla

    Ennustus:

    Tallinnas 20 meeleavaldajat

    Tartus 9 meeleavaldajat

    Pärnus 7 meeleavaldajat

    Vihma korral jääb meeleavaldus üldse ära!!!

    P.S. Ma pole mitte õel vaid nukker, et rahvuslikult meelestatud inimestel puudub oskus rahvast kaasata.

    Islam suudaks :) Allahu akbar!

  • Anonüümne

    Islam... Selle peale meenub innukas islamist Kanu Tõlvet, kes kirjutab siin nii nauditavalt

    http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/2011/08/matti-ilves-naftaso da-liibuas.html

  • Mari  - meeletute meeleavaldus

    mis jälle paduvihma upub ja korraldajad põõsasse peidab.

  • pilatus

    Mäng käib kõrgelt üle "massi" pea! Kõik see pealtnäha jant toimub koalitsiooni püsimise huvides kuna muidu on oht et IRL asendatakse. Miitingu korraldab IRL kampsunite kainestamiseks et nad vajutaksid Ilvese nuppu ega laseks valimist põllale. Koalitsiooni toetamist teilegi!

  • to pilatus  - sul on vist õigus

    Ene Ergma leiab, et Eesti võiks minna Soome teed ja valida presidenti otsevalimistel. Millise valiku teeb aga seekord riigikogu, selgub nädala pärast.

    “Olen veendunud, et Eesti inimesed teeksid hea valiku,” ütles riigikogu esimees Ene Ergma Delfile. Ergma on arvamusel, et Eesti võiks minna üle Soome süsteemile, kus president valitakse otsevalimistel.

    “Kuid selleks peab olema poliitilist tahet,” ütles Ergma ja lisas, et otsevalimine suurendaks ka inimeste huvi poliitika vastu.

  • Ahmed Rannaküla

    Inimesed on nagu pimedusega löödud... Ei muuda need otsevalimised midagi. Kui valimised suudaks midagi muuta, siis keelataks need kohe ära.

    Allahu akbar!

  • Patrioot  - Protest

    Aga tuleb minna. Muidu jälle kirutakse, et ei saadud hakkama, kuna rahvst vähe. Kui läbi lasete kukkuda, ärge pärast netis sõna võtke. Nurga tagant kirujad pole tegijad vaid argpüksid.

  • Ilmar Randmaa

    Toetan siin Ahmedi! Mitte midagi nende presidendi otsevalimistega ei muutuks. Usutakse endiselt naiivselt "hea tsaari" valimisse. Olge nüüd mõistlikud!
    Tegemist on klassikalise tühikargamisega, mis loob illusiooni millegi olulisega tegelemisest. Vastupidi - raiskame aega, tekitame asjatut tüli ja sogastame niigi sogast vett! See on rumal ja ei vii mitte kuskile!
    Mõistlikum on presidendi institutsioon kaotada. Säästame maksumaksja raha... käibemaksu ulatuses.

  • Libu

    Kuhu tuleb minna? Mis on hakkama saamise mõõdupuu? Kust mida ei tohi lasta läbi kukkuda?

  • Margit-Mariann

    Huvitav, miks on presidendi arvates rahva tahtega arvestamine populism...? On see riikliku vägivalla õigustus?

  • Enn Oja

    Väljänd 'rahva tahtega arvestamine' näitab kuidas ajaga sõnade tähändus moondub ning kõneldes me ei taipagi millist jama me suust väljaajame.
    1) Kui keegi 'ARVESTAB kellegi tahtega' sis ta võib vabalt seda ka mitteteha. Järälikult ei pea se keegi end osaks rahvast vaid rahvast ülemaks ehk rahva tahe ja rahva riik on kaks ise asja. 'Arvestamine' pole tähänduselt samane kohustisega isegi siis kui ta on kohustuslik.
    2) Kui aga räägime kellegi tahtest sis se tuleb ka öheselt väljaselgitada. Nt põhisääduseäälätus seda pold sest ei äälätatud üht ehk teist või teisi välistavat sätät vaid öhepajatoiduna ni meeldivat kuiga ebameeldivat. Eesmärgiks 'jah' väljapressimine et sellevarjus rahvas orjastada "sääduslikult".
    Samuti pold lisaks öhese tahte võimatusele sääduslik oma kahe mittekattuva osaga iseseisvusest loobumisäälätus (vormilt nn Euroliiduga liitumisäälätus). Päälägi oli tegemist 'pimeda' äälätusega sest 'jahh' anti ka selleääks millest pold ette vel aimugi.

  • Päälägi äälätusega selleääks

    Tänane miiting läks korda sellest võtsid osa tuhanded Tallinna, Tartu ja Pärnu tööinimesed.

  • Päälägi äälätusega selleääks

    Videod, pildid, tekst!

    http://rahvuslane.blogspot.com/2011/08/matti-ilves-tartu-raekoja-pl atsil.html

  • Margit-Mariann  - alternatiivvalimised

    Täna korraldati Tartus alternatiivsed presidendi valimised MTÜ Vabade Kodanike Ühendus ja Eesti Rahvusliku Liikumise poolt. Rahval oli võimalus anda hääl Ilvese või Tarandi poolt, samuti küsiti, kas soovite presidendi otsevalimist ja valimissüsteemi muudatusi riigikogu valimistel. Inimestel oli võimalik lasta kasti sedel jah või ei vastusega. Raekoja platsil algasid valimised kell 12 ja kestsid kella 16.00-ni.
    Valimised algasid rahva õige aktiivsel osavõtul, need pildid ja 2 lühikest videot Matti Ilvese blogis ongi tehtud alternatiivvalimiste algusjärgul.

  • Margit-Mariann

    Samast blogist soovitan lugeda Andres Raidi lugu - 20 aastat hiljem - kas isandate või orjade võim.
    Ning Nõmmevalitsuse veebilt 28.08 möödunud tähtpäevast - 70 aastat Tallinna vabastamisest.

  • Margit-Mariann  - Ahti Mänd kirjutab

    Tõsi, too vabastamine ei toonud kaasa vabadust ega Eesti Vabariigi taastamist, algas Saksa okupatsioon, kuid hoidis siiski ära stalinliku plaani küüditada valdav enamus eestlasi Siberisse – kavas oli Jossifil ju kohapeale alles jätta vaid 348 000 eestlast!

    Paradoksaalsel kombel teoreetiline Eesti Vabariigi taastamine 1941.aasta sügisel toonuks kaasa ligilähedase tulemuse, sest automaatselt oleks sellega kaasnenud Saksamaaga vastastikuse abistamise lepingu sõlmimine ning sõttaastumise Saksamaa liitlasena, mis omakorda tähendanuks kohest üldmobilisatsiooni ning tunduvalt suuremaid inimkaotusi Teise Maailmasõja päevil. Rääkimata tõsiasjast, et Eesti diplomaatidelt USA-s, Suurbritannias ja mujal oleks võetud nende akreditiivid. Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel oli küll Eesti suurriikidele peenrahaks nonde omavaheliste kokkulepete sõlmimisel, kuid ametliku liitlasena Saksamaa poolel sõdinuna polnuks neil seda pisukestki huvi peenraha vastu. Eesti riigitegelaste vastu oleks rakendatud analoogset sõjasüüdlase mõistet ja hukatud tuhandeid inimesi kollaboraatoritena nagu see sündis Prantsusmaal, Norras, Itaalias, Ungaris, Rumeenias, Hollandis... Ja ega Eesti poleks vabaks jäänud nagu eelpoolmainitud Euroopa riigid. Vene impeeriumi piirid kinnistusid ju Jaltas ja Potsadmis. Seega võib tagantjärele vaid tänada õnne Kolmanda Reichi poliitilise põikpäisuse eest tolles küsimuses.

    Kõige seetõttu väärib Tallinna vabastamise tähtpäev meenutamist ja mälestamist (nagu Eesti vabastamine tervikuna juulist detsembrini 1941).

    Eesti tänane meedia toonastele Suvesõja sündmustele tähelepanu pole pööranud ega tähtsust omistanud. Siiski võiks, sest ilma selleta ei saaks ta pühendada nii palju leheruumi Kremlimeelse Keskerakonna esimehe valimistele ega naeruväärsele E(NS)V presidendi „valimistele” või millele iganes, milleks teda kohustavad ettedikteeritud põhimõtted – eestlasi oleks lihtsalt tänaseks alles olnud parimal juhul 200 000, kellest pooled oleksid ka juba olnud ...

  • Margit-Mariann  - Ahti Mänd võtab kokku:

    Eesti tänane meedia toonastele Suvesõja sündmustele tähelepanu pole pööranud ega tähtsust omistanud. Siiski võiks, sest ilma selleta ei saaks ta pühendada nii palju leheruumi Kremlimeelse Keskerakonna esimehe valimistele ega naeruväärsele E(NS)V presidendi „valimistele” või millele iganes, milleks teda kohustavad ettedikteeritud põhimõtted – eestlasi oleks lihtsalt tänaseks alles olnud parimal juhul 200 000, kellest pooled oleksid ka juba olnud tõenäoliselt venestunud...

  • Kiitus

    Tublid poisid need Rämmel ja Tšižikov!

  • Enn Oja

    Telekastvaadates jäi silma ka üks asjalik nõue presidendi ametikoha kaotamisest. Ent nii se omavaheline kisma käibki et üks tahab kaodata presidendi ametikohta (mis on rahvariigis loomulik), teine nõuab sääduslikke valimisi (mis samuti on loomulik nõue), kolmas aga kukub õhinal ebasääduslikult valima mõtetut ametimeest. Võiks ikka enne kokkuleppi et üks kild ei töötaks teise või teiste vastu.

  • Margit-Mariann  - presidendi "valimised" oli pelk formalism

    Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand leib, et riigikogu jättis avalikkusele selgitamata põhjustel kasutamata oma võimaluse kandidaate võrdse põhjalikkusega küsitleda.

    "Seda oleks tulnud igal juhul teha, hoolimata ka sellest, et saadikute enamuse arvates võis tulemus ette selge olla," kirjutab Tarand Sirbis ning meenutab, et riigikogu juhatus on ka varasematel presidendi valimise kordadel leidnud võimalusi vältida kandidaatidele sõna andmist ja nende debateerimist riigikogu ees.

    "Sellega võtab ju riigikogu juhatus endale vastutuse selle eest, et kolme juhatuse liikme 98 kolleegi-valijat jäetakse ilma võimalusest ametlikuks otsevestluseks valitavatega," arvab Tarand, et debati korraldamisest hoidumisega annab juhatus märku, et eelistab tühja
    formalismi sisulisele tegevusele.

    Läte: www.delfi.ee

  • Ilmar Randmaa

    Kaarel Tarandi rehkendus võib ju õige olla, sest kui küsitleda formaalset kahte sisutühja presidendikandidaati, siis tulemuseks peaks kujunema... rohkem sisu formaalsustele! Tulenevalt jätab riigikogu kasutamata võimaluse anda formaalsusele rohkem sisu.

    Euroopa Liidus on mõttekam valida presidenti tema välimuse järgi. Nagu "Mister Estonia v. Miss" Oleks enam sisu ja huvi! Rahvas valiks ja volitatud kohtunikud otsustaksid.

  • Enn Oja

    Mida se rahvas siis enam valiks kui otsustavad kohtunikud?

  • Ilmar Randmaa

    Valiksid täpselt nii nagu "Eurovisioonis" v. "Tantsud tähtedega". Ei midagi keerulist! Valitakse president, siis välimuse, oma abikaasa ja sarmi järgi.
    Esindusdemokraatia missugune! Isegi raha oleks võimalik sellega teenida ja mitte vähe! Tasuks tõsiselt mõelda.
    Ikka imestan, et mida paganamat see riigikogu peaks küsima presidendikandidaadilt, sellise näilise esindusvõimu puhul, mis presidendile põhiseaduse järgi omistatud on? Äkki nad küsivad "kas olete piisavalt esinduslik, esindamaks Eesti vabariiki?" President on meil nö. formaalne, ilu pärast. See sama teledebatt ise oli juba piisavalt piinlik, vaja siis veel asju hullemaks ajada?

  • Ilmar Randmaa

    Unustasin lisamast, et ilmtingimata tuleb tulevane president leida parteitu eliidi keskelt! Et poleks kallutatud, et ei omaks mingeid poliitilisi veendumusi. Riigikogu ja valitsus oleksid väga õnnelikud!
    See on ju kummaline, et presidenti ametiaeg muudab POLIITIKU põgusalt "natuke mitte poliitikuks!"


  • Enn Oja

    Poliitiliste veendumuste või eelistustevaba saab ola vaid eluvõõras erak kuskil sügavas metsakolkas. Kaa ei tohi tal olla telekat ega raadiot, lugeda ei tohi ta ühhtegi lehte jne. Mejje veendumused on sadestund alateadvusesse, me ise ei tajugi kuidas me üht või teist tegelast eelistame. Kindlasti on eelistus ka minul aga selle väljändamist segab asjaolu et praegune klikk on võimul ebasääduslikult. See aga ei luba mul astuda järgmist sammu ning ebasääduslikena on nad kõik mu ees võrtsed.
    Nii et unistus erapooletust tegelasest tuleb kohe mahamatta, sellist ei saa tuntud tegelasteseas olemaski olla.
    Muumiat pole aga ikkagi vaja, tema omaind lähäb mõttetult kalliks. Kui se raha tänaval inimestelt kättänõuda sis saadaks 95% küsia pikalt.
    Arukas oleks riigivanem. Tema ülesandeks oleks valitsuse töö korraldamine ent mitte juhtimine ning tal poleks elukorralduslikes küsimustes otsustavat ääläõigust. Esindada pole sugugi vaja nii tihti ning selleks sobiks välisvanema nimeall sisuliselt esindusriigivanem. Seega oleks meil sisuliselt 2 riigivanemat, üks juhiks valitsuse tööd Eestis, teine esindaks väljas. Milleks sis vel muumia?

  • Ilmar Randmaa

    Meie "poliitilisi veendumusi" kirjeldab see sama presidendi valimine. Keda, mida, kuidas ja milleks? - mitte keegi ei saa aru, mitte keegi ei mõista!

    Mina ka ei saa aru.

    Väga vähestel meist on poliitilised veendumused.
    Kõik muu... on mulli-lõpuline.

  • Ilmar Randmaa

    Äsja toimus õpetajate meeleavaldus. Kõige olulisem, mis selle meeleavalduse eriliseks teeb - on tunnistus SUUREST HIRMUST! Just HIRM oli põhjuseks, miks paljud pedagoogid jätsid miitingule tulemata.

    Ja värskeltvalitud president, vahutas demokraatiast ja kasvanud sõnavabadusest!!! Mõistan - kui see demokraatia/sõnavabadus kasvab sellisel viljakal pinnasel nagu süvenev hirm!

    Meeleavaldus oli, haridusminister näitas oma nägu. President pole aga piuksugi teinud. Ei rutta meie hirme mahendama, tasakaalustama. Istub hiirvaikselt, nagu polekski teist.

    Rahvuslased! Ka hiirvaiksed, pole isegi teemaks. Vist hirmust?
    Anonüümsed kommentaarid, anonüümsed kommentaarid...

  • Enn Oja

    Tommil pole palgamuutmistes mingeid õigusi, nii ei saa seda ka temalt nõuda. Tema kohustiseks on ainult massimõrvarite ja rahvapetiste kättsuruda ja neile naeratada. Ahjaa, mõnele mõrvarile ka orden või medalkinki. Tubli mehena seda tööd ta ka teeb.

  • Margit-Mariann

    Kohalikel omavalitsustel, mis on nõrgad puudub tulubaas (põhjuseks töötus ja rahva lahkumine), mille najal tõsta palka. Haridusminister irvitas, kuigi riigieelarvest vist ikkagi õpetajate palgafondi raha eraldada saaks, haridusministeeriumi eelarvesse kui oleks tahe! Toimuv on eestlaste alavääristamine. Maaelule tehakse rahalise poomise läbi lõpp. Väikekoolid kinni, õpetajad lahti...lapsed tagasi ei tule, sest puudub keskkond kuhu tulla ja lapsi ei sünni, sest lastega emadel tööturule asja pole. Seega on tööl vallalised, peredeta vanatüdrukud. See on etnotsiid. Soomes olid maasikapõllul noored emad, kes sel moel teenisid lastele kooliriiete ja kooliasjade raha...Eestis pole neil tööd....

  • Margit-Mariann

    Muide, ühe kolleegi tütar oli just pakkinud koos mehega asjad, võtnud lapse ning koos äia ja ämmaga töötuse ja nälja eest Saksamaale läinud. Inimväärsem.
    Eestis likvideerisid nad viimseni kõik, kodud ja...

  • Enn Oja

    Kohalikes omavalitsustes töötab vaid mõni inime ning nende elamisväärsä palga tagab volikogu vallaeelarvekaudu ikkagi. Teisteasutiste palk pole vallavalitsuse teha, see sõltub ettevõtluse tulust.
    Õpsidele maksab palka ikkagi keskvalitsus riigieelarvest, valdadel on aga õigus oma äranägämisel lisamaksta. Enne masu sain isegi 1000kr kuus lisa, pärast läks se nulli ja lisaks alandatti 5% ka üle liiduvabariigi palka, kaotasin seega ligi 20% palgast.
    Keskvalitsus on aga väikäste maakoolidepäälä verine sellepärast et säälsäd õpsid väikästes klassides saavad samapalju kui linnades suurteklasside õpsid. Muidugi mõtleb Aavikso nagu kapitalistile kohane et paneme sis osa väiksäid koole kokku ja osa kinni, siis kasvab õpilaste arv klassis keskmiselt ning saab ka osa õpse lahtilasta mis omakorda annab võimaluse n-ö sisemiste varudearvelt tõsta palka teistel õpsidel. Ja loosung tõsta õpside palka ongi elluviidud.
    Loomulikult toob se kaasa osa vallandatud õpside lahkumise ja ni mõnegi pere lahkumise sest lapsel või lastel on mõtetult raske ning pikk koolipääv. Kohalejäävad üldiselt kinnisvaraga seotud pered, nende elamud on liiga odavad et nende müügist saaks kuskile arukasse linna (st mitte Kiviõlli ja mujale sinnakanti) vastu uue elamispinnaosta.
    Täna võib aga juba tõdeda et suuremosa lahkujaid lahkund ongi ning jäänd ka enamassti jäävad.
    Et lahkundon ka just ettevõtlikumad noored sis pole loota ka ettevõtluse kasvu ning paljusid valdu ootab piirissaarelik olukord kus ainult vanurid elavadki. Sisuliselt polekski se paha kui nt kehtiks tarbimismaks ning mujal ostes lähäks pool maksust tagasi vanuri oma valda. Täna seda tuge pole ning kõik sõltub keskvalitsuse altkäämaksust et järgmisel valimisel valitaks just neid.

  • Ilmar Randmaa

    Valimistel hääletades, jalgadega valides. Nii see Kohtla-Kungla kuhtus. Omavalitsuste rahamärsside põhja on jäänud vaid hiire sitt.

    Aridusvanem tuleks panna kõige kõhetuma valla toidule, siis oleks ta silmavaade selgem ja tegu toimekam. Pole see mingi ennemuiste jutt vaid igati mõistlik argipäev, mis popsirahva pisaraid epp usu. Kauged vägevad sortsid on kogu rahva ullusti kaetand ja suure irmu, nagu puugi, selga elama sättind.
    Istuvad sääl rehen all, puugid selän, vaikselt prahist-tühjast vigisedes.

    Laenukatkul tegu tegemisel, hoog raugematu, sest leidub veel vennikesi kellen jalad maan ja Sortsi manakattega lepa-eurod tallen.

  • Margit-Mariann

    Teaveks neile, kes eile, vastavalt Rein Vanja poolt lendu lastud teatele ootasid ETV-st õhtul sm. Rannamäe asemel Raidi ja Nikluse vestlust. Saade läks eetrisse hoopis Tallinna TV-s kell 19.30, tund aega. Tegu on vaba mõtte klubiga, "Mõtleme taas". A. Raidi sõnul polnud ükski teine kanal nõus seda temaatikat võtma, samuti vaba mõtte klubi.

    A. Raid: Tere! see oli TTV-s 19.30! Terve saade tund aega, see peaks olema ka kätte saadav TTV-s järelvaatamiseks. Seda temaatikat polnud nõus ükski teine kanal ette võtma , sama käib vaba mõtte klubi kohta.

  • Margit-Mariann

    Maavanem: omavalitsustel pole mandaati kooli sulgemiseks
    Omavalitsuste juhid on elanikelt saanud mandaadi oma kogukonna eest seismiseks, mitte naabervalla edendamiseks, seega ei olegi neil õigust otsustada koolide sulgemise üle, leiab Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
    Kommenteerides haridusminister Jaak Aaviksoo ettepanekut, et omavalitsused võiksid õpetajate palku koolivõrgu optimeerimise arvelt tõsta, märkis Kruuse Postimees.ee'le, et omavalitsused on patiseisus. Tema sõnul seisab iga omavalitsus oma kooli ja kogukonna eest, mitte ei vaata õpilaskonda kui tervikut riigis.

    Tema hinnangul pole vallavalitsustel moraalset õigust kooli kinni panna, nad suisa peavad seda väikese arvuga kooli ülal pidama, sest läheksid muidu oma kogukonnaga vastuollu.

    "Nad ei andnud mandaati selleks vallavanemale, et mine hakka edendama naabervalda," viitas ta sellele, et oma piirkonna kooli sulgemine ja laste naabervalda saatmine oleks poliitiline enesetapp.

    Kuna avalikus sektoris palgatõusu ette nähtud pole, on haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo seadnud eesmärgi leida raha õpetajate palgatõusuks vahendite ümberjaotamise teel, mis aga haridustöötajate liidu hinnangul on poolik lahendus.

    Haridustöötajate liidu juhi Sven Rondiku sõnul ei lahenda koolivõrgu korrastamine praegust küsimust: kuidas tõsta palku tuleval aastal?

  • Ilmar

    Jääb üle vaid nentida, et Tallinna televisioon peab jääma! Siis on sõnavabadus selles riigis enam-vähem tagatud! Muud vastuargumendid kaotasid oma tõsiseltvõetavuse.
    Etskae lillekesi - neile ei sobi A. Raidi teema!

  • Ilmar

    Nende omavalitsustega on üks krooniline häda ja viletsus! Nokk kinni, saba lahti ja siis vastupidi!
    Siin on ainult üks ainuõige lahendus - maaelu lõpp. See on ka keskvõimu varjatud eesmärk. Ah et jama? Olen nõus, aga miks siis toimivat-töötavat lahendit pole?

  • Margit-Mariann  - palgast

    Statistika teatab reipalt, et Eestis on palgad aastaga tõusnud üle nelja protsendi - meil läheb hästi, meil on majanduskasv! Samas on reaalpalk ehk see, kui palju teenitud raha eest osta saab, kukkunud juba kaks aastat ja üheksa kuud järjest. Seega pole me jõudnud 2008. aasta tasemele, vaid langeme sellest tasemest allapoole. Kusjuures unustatakse ära hinnatõusud, mis "palgatõusu" ära nullivad.
    Paljud õpetajad saavad täna märgatavalt vähem palka kui saadi aastal 2008.

  • Enn Oja

    Selliste umbluu andmetega saab ärapetta ainult lolle. Esitada on vaja täpsäd puhta palga andmed jõukusastmeti, vanuseti ja tööalati. Siis saaks juba mingi pildi, muidu klikk tõstab oma palku ja keskmine lendab kui linnuke.
    Siiski on loomulik seegi et rahva äraostmisvaimus klikk tõstab silmakirjaks ka vaesemaosa palku ent ilmselgelt alla keskmise. Klikk ei saa lõputult petta sest tal on vaja toita ka neid kelle arvel kasu saadakse. Samuti söödavad igasugused küsitlused ette rahva meelestatuse ning teravama vastuseisu äraoidmiseks antakse ka rahustavat pistist. See nipp on pärit juba SSSR-i ajast kui kagebistid rahvaseas nende suhtumistjälgisid ning siis paljuski ametiühingutekaudu rahuldustpakkusid. Nii löödi tööliskond lõhki ning mingit terviklikku vastuseisu tekki ei saantki. Täna asendavatki kagebistide uuringuid rahva rahaeest ministeeriumide ja erakondadetellitud küsitlused.

  • Ilmar

    Kommunistidel oli kombeks siduda oma alamaid kuritegudega. Siis polnud karta, et siis hakkavad ilmutama iseseisvat mõtlemist või veel hullem - süsteemi kritiseerima.

    Sama tehnika ka tänasel päeval - inimesed tuleb siduda kõikmõeldavate laenudega. Mida rohkem, seda parem! Arvestades viimaste ahnust, rumalust ja... kui sellest veel ei piisa, siis karmide seadustega! Sest laenuga seotud inimene on tunduvalt allaheitlikum, lojaalsem ja allub paremini igasugustele sigadusmanipulatsioonidele.

    See 4%`ne palgatõus on ilmselt signaaliks uutele laenudele, mis siis tuleb rahvale kaela suruda. Eriti õõvastav on see, et riik mängib siin pangale lakei-partneri rolli! Läbi kummaliste seaduste, sunnib-seob riik oma alamaid pangalaenudega.

    Võlg on võõra oma... riik ka!
    Võlglaste valitud/hääletatud?

  • Enn Oja

    Se võlaorjus on tegelikult teada kõigile aga ikka sellele libedale teele astutakkse, paljud lausa innuga. Ise pean selle põhjuseks eestlaslikku ahnust et ruttu ää elujuurdepääsäda. 2000ndate algul oletatti et rahakad töökohad säilivad ning palk isegi kasvab nagu pambus, lihtne mata lubas järäldada et miljon 250 kuupäälä võtab suurest palgast vaid 4000kr kuus, seda enim. Tulevikulelootes se võlaosa aga suhteliselt vähäneb ning ehk õnnestub ka sahkerdada või juhtub mingi pauk mis ültse võlast vabastab. Ka abielud olid rajatud liivale sest vaimsus pold ega ole enam see mis 100 või 200 aastat tagasi. Abielu purunemine kelle süül iganes lõi sageli puru ka roosa lootuse.
    Üks süüdlane on ka kool sest kui lapsed saavad mingi ettekujutuse sajandikest ehk protsentidest sis kasvavast kasvikust enamikus mitte. Väga vähäsed on vel paar aastat pärast keskkooli suutelised lahendama astmelisi võrrandeid, nii nad ei oskagi ettenäha kuidas lumepall võib kasvada.

  • Ilmar

    Rõhutan selle võlaorjuse juures riigi, kui jahimehele jahisaagi ETTEAJAJA rolli! Riik täidab tänapäeval Panga soove, reguleerides ja vahendades oma seadusandliku tegevusega rahva maksekäitumist soovitud suunas. Siit ka sellest tulenev "seaduskeele" loetamatus ja tont teab kust, miks, milleks, kellele seadused.

    Piltlikult öeldes - oleme ennast rahvana/rahvusena heauskselt allunud poliitilisele süsteemile, mis jätab vaid mulje-illusiooni demokraatiast. NSVL-ajal, me tegelikult teenisime SÕJAMAJANDUST - uskudes jutte "rahvamajandusest". Ja imestasime, et miks see ei toiminud. Täpselt sama nüüd - demokraati ei toimi, kuna... !
    Valides presidenti otse v. kaudselt - tulemuseks on ikka sama sitt!

  • Enn Oja

    Jahimees on osa riigist mis tervikuna ei saa seega olla osale endast seda osa välistades jahisaagi etteajajaks. Samamoodi on osa riigist pank nagu ka rahvaski ehk osa kui tervikust väiksäm ei saa olla suurem kui tervik.

  • Ilmar

    Riigis on juba nii palju laenuvõlglasi, et on tekkinud tõsine oht julgeolekule.

    Muidugi - ka endine NSVL tegeles igasuguste toitlusprogrammide, rahuliikumiste ja millega iganes - fakt on see, et kommarid valmistusid sõjaks! Ja meid aeti selle sõjamajanduse ahju.

    Ka meie demokraatlik riik tegeleb igasuguse ninni-nänniga, aga riigi ja tema valitsuse otseseks töötulemuseks on iiveldamapanev laenuorjus! Ja seda kõikjal, kus valitseb "demokraatia!"

    Uskuge mind - kõik jõud suunatakse võitluseks majandussurutisega, üksteise-teineteise abistamisprogrammidesse - kuniks meid puruvaesteks muudetakse. Siis tuleb sotsialism!

    Nõelud meestebarakis oma sokke ja mõtled homsest töönormist. Oled mõistlik ja saad aru, et majandus tuleb päästa ja sinu olukord on ju ajutine...

  • Ilmar

    Kas rahvas on masenduspuhkusel?

    Olen aus - presidendi institutsiooni säilitamine, selle raha ja selle panusega - on silmnähtavalt rumal!
    Ka momendil (mitte) toimiva riigi pidamine, selle rahaga, selle panusega - pole enam rumalus, vaid puhas rahvuslik enesetapp!
    Küsimus on selles, kas me oleme riigi jaoks v. riik on meie jaoks? Momendil oleme riigi jaoks ja riik ajab meid oma seadusloomega võlaorjusesse. Nii kaua, kui rahvuslased jahuvad siin tühjast-tähjast - meie ühiselt võetud võlg, läbi "kenade" intresside... kasvab geomeetrilises progressioonis! Võlg on võõra oma ja seda ei lahendata/kanta meeldivuspõhiselt vaid läbi sunni. SUND, kujuneb meie homse märksõnaks, kui me täna ennast ei liiguta.

  • Margit-Mariann  - Euroala võlakoorem kasvab

    2012. aastal moodustab euroala riikide võlakoorem juba 83,3% SKPst, tunnistas Euroopa Komisjon täna.

    Euroopa riikide võlakoorem kasvab kõikvõimalike kriisiprogrammide kiuste aina edasi, nendib Euroopa Komisjon täna avaldatud iga-aastases euroala riikide riigirahanduse aruandes, milles tuuakse välja olulisemad eelarvepoliitilised arengud ning keskendutakse jätkusuutlikkusele, vahendab aripaev.ee.

    2012. aastal peaks võlgu olema juba 83,3% SKPst. Võrdluseks – veel 2007. aastal oli see suhe üle 20 protsendipunkti võrra väiksem.

    Ega´s midagi, maksame solidaarsusega edasi?
    Sest riigina käituda ei julge?

  • Margit-Mariann  - Rahva valikutest kirjutab Raivo Orgusaar:

    Ma olin Riigikogu valimiste parteitu kandidaat ja minu kandideerimispiirkonnaks oli Kesklinn, Lasnamäe, Pirita.

    Kandideerisin meie inimvaenulike ja põhisedusevastaste valimisseaduste tõttu Eesti Iseseisvuspartei avatud nimekirjas, sest just see erakond tundus mulle pea et ainus, mille liikmed, ka tõsiselt mitte oma mammoona kogumise, vaid Eesti tegelike huvide eest, kõiki seaduslikke vahendeid kasutades ka seisavad!

    Mul on südamest kahju, et need inimesed, kes tõesti just Eestimaa heaks midagi korda soovisid saata, tõrjuti nii meie valitsuse poolt suukorvistatud meedia, kui ka enamuse valitsuse demogoogilistest valedest hüpnotiseeritud rahva poolt täielikult eemale!

    Me pakkusime oma rahvale vabadust IMF ja Euroopa Keskpanga oligarhide poolt loodud ja nende poolt juhitava Euroopa Liidu Eestivaenulikest ettekirjutistest,,,

    Me tahtsime kaitsta Eesti põllumehi, Eesti põlistoiduainete - liha, piima ja teravilja tootjaid Euroopa subsideeritud hindadega tootjate eest...

    Me tahtsime kaitsta inimeste tervist keemiliste väetiste kasutamse eest meie põllumajanduses,,,

    Me tahtsime pakkuda eestlastele võimalust osta kemikaalidega solkimata toiduaineid, keelustades inimeste immuunsüsteemi nõrgendavate ohtlike E - ainete kasutamise...

    Me tahtsime inimestele teadvustada, et nad on nendele samadele Euroopa Keskpanga alluvuses olevate ravimikartellide poolt kehtestatud ja konkurentsi piiravate piirangute ning E-ainetest nõrgendatud immuunsüsteemide tõttu sunnitud olema eluaegsed, aina süveneva ja pöördumatu sõltuvusega tabletinarkomaanid,,,

    Me tahtsime säästa meie elanikkonda nendesamade Euroopa ravimikartellide poolsest nuumamisest, vabastada nad omahinnast ligi 20 korda kallimalt müüdavate ravimite ostuorjusest, kehtestades elementaarsetele ja patenteerimata ravimitele riikliku ja kasumivaba piirhinna, mille kehtestamise oleks taganud Riikliku farmaatsiatööstuse rajamine, kuid meid naerdi lihtsalt välja...

    Me tahtsime vabastada estimaalased IMF ja Euro...

  • Margit-Mariann  - Meie soov ja rahva valik:

    Me tahtsime vabastada estimaalased IMF ja Euroopa Keskpanga laenuorjusest, rajades elanike endi säästudele ja riiklikele ressurssidele tugineva, riikliku ja kasumit mitteteeniva intressivaba kommertspanga ja säästa neid ettevõtlusesse investeeritava raha pealt meeletute intresside tasumisest,,,

    Me tahtsime luua Euroopa Keskpanga poolt õhustvõetavaid laene vältides, inflatsioonivaba rahanduse, kuid rahvas valis jätkuvad hinnatõusud...

    Me tahtsime lõpetada kõik need lugematud JOKK skeemid, millega meie kodumaad ülesostvad ja siin majanduses märatsevad välisfirmad maksuvabalt riigist raha välja pumpavad,,,

    Me tahtsime takistada aja tagasipöördumist kahe sajandi võrra ning säilitada meie esivanemate poolt verega vabaksostetud maa meie tulevastele põlvedele, kuid me ei suutnud kahjuks oma elanikke peatsest taaspärisorjastumisest säästa...

    Me tahtsime pakkuda elanikele imeodavat elektrienergiat, kuid rahvas eelistas seda endiselt kallimalt osta,,,

    Me tahtsime jätta eestimaalastele kuuluvad rikkused eestimaale, kuid rahvas soovis nende jätkuvat väljavoolu, tahtsime luua tingimusi kaasmaalste kodumaale naasmiseks, kuid rahvas valis hoopis sõltuvuse multikultuursest euroimmigratioonist...

    Me tahtsime luua kergemad ettevõtlustingimused just meie rahvuslikku kapitali kasutavatele ettevõtjatele, kuid seda ei peetud vajalikuks,,,

    Me soovisime kardinaalselt vähendada meie elanike maksukoormust, kuid inimesed hääletasid maksukoormuse paratamatu tõstmise poolt...

    Me tahtsime apolitiseerida riigiametrid, kuid rahvas pooldas nende aina süvenevat parteistamist,,,

    Me tegime oma rahvale ettepaneku, vähendada riigibürokraatiat ja valitsemiskulusid, kuid ka seda ei soovitud...

    Me pakkusime rahvale olematu demokraatia asemele otsedemokraatiat ja seegi neile ei sobinud,,,

    Me soovisime vabastada meie kodumaa välismaistest, elamisluba omavatest kurjategijatest, kuid rahvas ei soovinud millegipärast sedagi, soovisime teha põhjaliku kohtureformi, et meil pole...

  • Ilmar

    Riik peab oma kodanikke kaitsma. Kaitsma välis- ja sisevaenlaste vastu. Ka oma alamate rumaluse, ahnuse ning neist lähtuvate odavate laenude vastu. Sest ei saa, ei tohi laenata rohkem, kui kanda suudad. Eraisiku võetud kohustus teenindada võlga enam, kui viis aastat - on kuritegelik ja ebaseaduslik! Varem kaitses eraisikut usaldusisikutest käendajate ring, kes siis otsustas, kas tasub riske võtta v. loobuda käenduskohusest. Loomulikult, see kaitsering kaotati! Eraisik jäi oma ahnuse ja rumalusega üksi... ja Pank oligi kohe platsis! Mis siis saab, kui laenukohustlane ei osutu maksuvõimeliseks? Siis surutakse see sama võlg ühiskonna kanda st. minu-sinu-meie kanda. Kas ma küsisin seda? Ei küsinud. Aga milleks ma pean siis seda kandma? Ah, et rahvas ja riik küsisid! Pole siin minu soov ega süü, et rahvas, läbi valimiste-hääletuste, endale sunni-võlaorjust küsis! Ma ei taha seda ja mul on õigus ennast selle vastu kaitsta ja küsida seda ka teilt!
    Jääb ainult nentida, et olen sõjajalal kohtlase rahva ja tema riigiga! Kodanikuallumatus, on minu ainuke kaitse.
    Elan vaid korra ja ma ei taha, et seda - mingi ülioluline sotsiaalperse oma regulatsioonidega orjastama hakkab!

  • Margit-Mariann  - Raivo Orgusaar: tahe, soovid ja rahva valik III

    Me soovisime vabastada meie kodumaa välismaistest, elamisluba omavatest kurjategijatest, kuid rahvas ei soovinud millegipärast sedagi, soovisime teha põhjaliku kohtureformi, et meil poleks seadusest kõrgemalseisvaid isikuid...

    Me tahtsime reformida riigi meditsiinisüsteemi, vähendades ravijärjekordi ning hakates taas arstide ametit austama. Me tahtsime likvideerida põhjused, mis muudavad haiglad avalikeks kerjutseks, kuid rahavas ei vajanud kiiremat ravi ega paremat arstiabi,,,

    Me soovisime jätta meie kodumaa meie lastele, kuid rahvas soovis selle loovutada nendele, kel selle ülesostmiseks rohkem raha või kes neile rohkem lubadusi jaganud on...

    Me pakkusime rahvale ausat riigivalitsemist, kuid rahvas valis valed ja demagoogia, pakkusime neile läbipaitvat riigivalitsemist, kuid nemad valisid aina süneveva salastatuse,,,

    Me palusime rahval meenutada varasemalt täitmatajäetud valimislubadusi, kuid rahvas eelistas neid mitte mäletada...

    Me tahtsime säästa meie kodumaad kuritahtlike ning ressurse ülesostvate röövinvestorite eest,,,

    Me tahtsime taaselustada Eesti külaelu ja soodustada investeeringid just äärealadele...

    Me tahtsime kardinaalselt alandada inimeste makse, võimaldadades välisfirmade suurema maksustamise arvel neil töötada lausa tulumaksuvabalt,,,

    Me hoiatasime rahvast E-valimiste ebaturvalisusest, kuid rahvas pidas seda ainult meie riigile võimaldatavaks IT-imeks...

    Me soovisime lihtsamaid aruandekohutstusi oma väikeettevõtjatele, kuid nad eelistasid selle edasist keerukust,,,

    Me oleksime hüvitanud kahjud kõigile sundüürnikele ja ostnud neile riigi kulul samaväärse elamispinna, kuid nad eelistasid elada Edgari üürikorterites...

    Me tahtsime panna taas kehtima Eest Krooni, tuua tagasi Euroopa Keskpangale erapankuritest konspiraatoritele ärakingitud Eesti kulla, panna taas kehtima meie olematuks tehtud põhiseaduse, luua ka tegelikkuses võdsuse alusel eksisteeriva ühiskonna, panna taas au sisse sõnapidamise, säilitades meie Ees...

  • Margit-Mariann  - Raivo Orgusaar: tahe, soovid ja rahva valik IV

    Me tahtsime panna taas kehtima Eesti Krooni, tuua tagasi Euroopa Keskpangale erapankuritest konspiraatoritele ärakingitud Eesti kulla, panna taas kehtima meie olematuks tehtud põhiseaduse, luua ka tegelikkuses võrdsuse alusel eksisteeriva ühiskonna, panna taas au sisse sõnapidamise, säilitades meie Eesti omariikluse ja iseotsustamise, kuid ka seda meie rahvas enam ei soovinud,,,

    Meie rahvas ei soovinudki midagi, mis neile pikemas perspektiivis kasulik on, vaid valis selle, mis neile ainult täna ja hetkelist tulu toob, neile piisas vaid avatud piiride säilimise nimel, millest aga iganes, käitudes justkui 700 aastasest vangistusest pääsenud arukaotajad...

    Meie rahvas ei soovinud ise mõelda, vaid lasi seda teha olemasoleval klikivalitsusel,,,

    Meie rahvas ei valinudki paraku inimesi mitte nende poolt lausutud sõnade sisu, vaid nende osava sõnaseadmise, mitte inimeste tegude, vaid hoopis nende välimuse järgi...

    Kuid mul on tõesti kahju, et rahvas isegi ei kuulanud meid, valides edasise vaesuse või oleskledes hoopis oma mugavas heaolumullis, nad isegi ei vaevund aru saama, mida me neile tegelikkuses ka pakkuda soovisime, sest nad lihtsalt ei vaevunudki meid lõpuni ära kuulama ja kahjuks nad ei õppinud isegi midagi oma minevikust, vaid lootsid naiivselt samu inimesi valides, aina paremat ja helgemat tulevikku, kuid suutsid taaskord jälle astuda sama reha otsa, millele nad juba kordi ja kordi ennem ka astunud on!

    Kas see uni, millesse meie kaasmaalased pimesi ning valitsusse kiindununa hünotiseeritult ja ammu juba uinunud on, ka üsna pea, veel enne, kui juba päris hilja, ka otsa saab või ärgataksegi täielikku allesjäänud tühjusesse, leides ajaloo taaskorduses end oma kodumal jälle vaid pärisorjana, oleneb nüüd juba inimeste endi kainest analüüsimis- ja kaasamõtlemisvõimest,,,

    Õnneks ei puuduta kogu see eelnev tragöödia aga meie kõiki kaasmaalasi ja õnneks on nende arv, kes meid ära kuulates, meie ettepanekuid ka analüüsides ja neist, nende katteks oleva...

  • Margit-Mariann  - Raivo Orgusaar: tahe, soovid ja rahva valik V

    Õnneks ei puuduta kogu see eelnev tragöödia aga meie kõiki kaasmaalasi ja õnneks on nende arv, kes meid ära kuulates, meie ettepanekuid ka analüüsides ja neist, nende katteks olevatest selgitustest tegelikkuses ka aru said, juba poole rohkem, kui eelnevatel aastatel ja me loodame siiralt ning oleme selles ka kindlad, et nede arv hakkab ka edaspidi aina jõudsamalt ka kasvama!
    Meie, Iseseisvuslaste ridadesse koondunud vabadusvõitlejad, võitleme aga edasi, meid kullast relvadega pimestavate ning maailma ülesostvate pangandusoligarhidest anastajate vastu, kelle poole meie valitsus omaenese rahvast reetes aina sügavalt kummardub, tehes seda aina suuremate jõududega...
    http.//orgusaar.ee

  • Ilmar

    Tänud Margit-Mariann!
    Olen meeldivalt jahmunud. Ikka, kuidagi vähe rahvast siin! Ootan endiselt.

    Aega on vähe - on vaja rahvuslaste erakonnad, MTÜ`d üheks liita. Ahne ma pole - ühest toimivast erakonnast täiesti piisaks!

    Võtmesõnadeks: VÕLARINGIST VÄLJA! Loodan väga, et austet erakonnaliidrid selle endale teemaks võtavad.

    Aitab juba: sõna- ja ideevabadus tuleb tööle ajada! Muidu aetakse meid... sunnitööle!

  • Margit-Mariann  - europankade aktsiad kukkusid....

    Täna hommikul avanemise järel langesid Euroopa börsid oodatult tugevalt, kõige enam kukkusid aga Euroopa pankade aktsiad.

    Suurim langus - 10-12% - sai osaks Prantsuse pankadele, mis on enim Kreekaga seotud. Ka Saksamaa suured pangad Deutsche Bank ja Commerzbank kaotasid 7,5%, vahendasid välisallikad.

    Pankade aktsiate langus on kestnud Euroopa, Aasia ja Ameerika börsidel juba pikalt. Valuutaturgudel on euro USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes kõvasti kukkunud. Jeen on saavutanud viimase kümne aasta, dollar aga viimase poole aasta kõrgeima hinnataseme euro vastu. Kursi languse põhjus on võlakriisis Kreeka, mille sisemajanduse kogutoodang langes selle aasta teises kvartalis aastaga 7,3 protsenti.

    Euroopas on teiste seas muret suurendanud agentuuri Moody's teade, et Itaalia riigi ja Prantsusmaa suurte pankade laenureitingut võidakse alandada.

    "Europiirkond teeb kõik selleks, et ükski riik, nende seas ka Kreeka, ei jäta oma võlgu hooletusse. Nüüd tuleks rahulikuks ja külmavereliseks jääda," ütles täna Pariisis Euroopa Liidu siseturu- ja teenuste volinik Michel Barnier aktsiaturge rahustada püüdes.

    Kreeka valitsus teatas eile täiendavatest eelarvekärbetest ja uuest kinnisvaramaksust.
    Allikas: ERR
    Kas leidub veel eurouskseid?

  • Margit-Mariann  - Soome pnagajuht: tuleb valmistuda euro kadumiseks.

    Soome pangandusgrupi OP-Pohjola juht Reijo Karhinen arvab, et Soome peaks valmistuma võimalikuks euroala lagunemiseks paaril järgneval aastal.

    Paljud tegurid seavad kahtluse alla ühisraha eksistentsi, vahendab Yle Karhineni kirjutist pangandusgrupi väljaandes.

    «On õigustatud küsida, kas euroala jääb praegustes raskustes oma olemasolevas vormis püsima,» märkis Karhinen. Ta pidas võimalikuks, et praegusest eurost loobutakse ning Saksamaa juhtimisel moodustatakse uus rahaliit.

  • Ilmar

    Euro ei kuku! See on vahend meie lüpsmiseks. Selle kaudu saab teenindada võlaringi, milles me pea kaelani juba sees istume! Pole veel uppunud, saab ennast ja oma rahvast veel päästa. Iga sekund EURO`ga toodab meile sunnitööd - oleks aeg sellest juba aru saada!
    Euro tuleb viivitamatult kaotada! ... ka võlad!

  • Enn Oja

    € langus (ja ka tõus) ei puuduta neid kes selles euroruumis elavad. Kahjusaadakse siis kui mõne teise kasvand rahakursiga riikiminnakse. Isegi kasu on endiselt loota kui leitakse riik kus raha veel rohkem on langend, öhena tuleb pähä Lukassenka Pelaruss.
    Aga sest tobedusest tuleks loomulikult ruttu vabaneda. Üleminna oma rahale ning sularahata arveldusele. Raaliraha aitab kergesti raha suunata maksudena kuhu vaja, nt tarbimismaksuvõites pool tarbimismaksust ostja valla eelarvesse ja pool müjja valla eelarvesse. See tagaks ka nt piirissaarlase Tallinas ostmisel poole tarbimismaksu kandmist ka Piirisaare valla eelarvesse tagasi.

    Margit, mis elukas on 'protsendipunkt'? Protsenti tean, see on sajandikosa tervikust. Kas koolis lapsed akkavad nüüd kaa nii arvutama et kolmpunkti liita nelipunkti on seitsepunkti?

  • Margit-Mariann  - Hoiatuse andis Rootsi rahandusminister

    Rootsi rahandusminister Anders Borg hoiatas Rootsi televisioonis, et Kreeka ja Itaalia eelarveprobleemid võivad ohustada Euroopa pangasüsteemi, mistõttu soovitab ta pankadel, firmadel ja peredel valmistuda paariks keeruliseks kuuks.

    Kui finantssüsteemis peaks toimuma "õnnetus", siis võib see tõmmata ka Rootsi majanduse langusse, väitis ta, vahendas BNS.
    "Sellisel juhul peame rakendama jõulisi elavdamismeetmeid ning suunama vahendeid valdadele ja tööturule. Nii et meil tuleb olla ettevaatlik," hoiatas minister.

  • Ilmar

    Kunagu ammu oli rubla, oli nagu saadanas. Tõmblesid terve kuu tööd rabada, veremaitse suus. Palgapääval palk taskus, palk taskus... kulus kuskile ära. Midagi ei saanud selle eest osta. Letid olid pealt tühjad ja alt tutvuskattega aeg-ajalt täidetud. Ei jagand rahast miskit, aga kattetu rubla eest oli väga kahju oma vaeva ja aega kulutada. Ei tahtnudki pärast... lillegi liigutada.
    Sama selle euroga - ei usalda, ei rõõmusta. Liiati tulu-käibe-sotsiaal-kreeka-"lõuadpidada"-intressiga mind puruvaeseks tegev raha, mille pealt on isegi töörõõm ära kraabitud.

    Toob ainult võõristust, immigrante ja kõvasti hirmu.

  • Enn Oja

    Sõnad sobivad lahmimiseks suurepäraselt, arvud panevad aga paljutki tunded paika.
    Kui võtta aluseks 1980ndate algus sis keskmised palgad annavad rubla ja euro suhteks 1:4. ENSV-s sai iga tubli töömees kättä vähämalt 200rbl ehk 800€. Minu töökaaslased teenisid iga kuu puhtalt 400rbl=1600€, rekordimees russ Peipsiääräst aga 700rbl=2800€. Samapalju teenis Tartu ehitusmaterjalide tehases ka klaasisulatusmasinist. Palju sellised töömehed täna teenivad või teeniks?
    Kui võrrelda indu sis paljud elutarbekaubad olid tänastest suuremad. Nt liiter pentsu 0.55rbl=2.20€, on aga täna vel kolmandik odavam. Iljuti Vahemereääräskäjjäs nägin ka indu 1.50€.
    Elektri 1kvt 0.04rbl=0.16€, on aga 0.10.
    Pussipilet Tallinast Tartu 3.70rbl=14.80€, on aga 10.
    Ültse ei räägi teksastest mille eest tuli väljakäjja kuu palk. Tollane värvitelekas maksis 700rbl=2800€, praegu 10 korda odavam. Sama käib raadiotekohta.
    Kingad meestele keskmiselt 15rbl=60€. Praegu saab tavakäimasid võrratult odavamalt.
    Viinapudelid (40%) 2.52rbl=10.08€, 3.62rbl=14.48€, 4.12rbl=16.48€. Tunnistan et tänaseid indu ma täpsält ei teagi aga vist 4-6€ ehk ikka on. Muutkui joo.
    Vaid vähäsed asjad olid odavamad. Liiklus linnades, elamispind. Tallinas keskmiselt 0.05rbl=0.20€, täna on aga vist 4 korda kallim. Arstiabi ja kool olid tasuta.
    Mälätan ästi et 200-sest palgast jäi kenasti järäle (kui pold jota), sai suveti ikka mööda 'suurt kodumaad' ringisõidetud, Murmanskist Vladivastoki ja Almatõõni. 2a tagasi käisin Altais, kogu lugu läks 17000kr.
    ENSV-d nutavad täna paljud taga just sellepärast et kui raha oli vaja sis töökoha leitsid alati. Isegi üsna elukoha lähäduses sest kõik pold vel koondatud Tallina ning maal oli paljudel isegi palju parem elujärg, rohelusest ja vaikusest rääkimatta.
    Praegu rõhutame eriti NLKP survet mõtlevale inimesele aga palju neid ültse oli siis ja täna? 95% kindlasti rahuldusid pisikese preemiaga, korteriloaga, ajjamajakesega, viinapudeliga, peopanemisega, varsatamisega... Ega tänagi inim...

  • Enn Oja

    Ega tänagi inime muutundole. Valimaminnakse ikka tunnetepõhjal ning valiktehakse rohkem ikka kellegi vastu kui teise poolt. Jotasid, litse, vargaid pole sugugi vähäm, vaid mõne võimalused on miljonite ärastamiseks väiksämad. Ja mis põhiline - täpsält sama on mejje ahnus ja kadedus!

  • Ilmar

    OK! Olen nõus - lahmin sõnadega. Matemaatika kirjeldab ja võrdleb olnut-olevikku objektiivsemalt. Ei saa vastu vaielda - tõsi ju! Kogemata meenus - siis ma olin ka tublisti noorem! Huvitav, kui nüüd hinnad ja palgad nõukaajaga ühele joonele ajada... siis ma olen ikka 20 aastat vanem! Kurat! Nooremaks ei saagi? Kurb.
    Millest jutt oli?
    Eurost, rublast ja... võlast. Seekord ei lahmi - persse need kõik! Lihtsalt ei meeldi. Tunded loevad, usaldus loeb ja ema pai loeb.

  • Margit-Mariann  - Matti Ilves euroreferendumi ebaseaduslikkusest

    14. 09. 2003.a. viidi läbi rahvaküsitlus Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses, see on üks väheseid kordi, kus midagi on rahvalt küsitud. Meil teatavasti ei ole võimalik referendumeid korraldada rahvaalgatuse korras. Aksel Kirch, Eurouuringute Instituudi direktor kirjutas:
    " Septembris 2002 olid eestlased on koos lätlaste ja maltalastega kõige umbusklikumad ELi suhtes. Eurobaromeetri andmete kohaselt usaldas Eestis Euroopa Liitu 43 % ja ei usaldanud 37% küsitletutest (võrdluseks - kandidaatriikide keskmine usaldusnivoo oli 59%)."
    Et saada ikka kuidagi eestlaste "jaa", korraldati EL-u rahadega meeletu Euroopa Liitu pooldav propagandakampaania ja ajupesu. Vahetult enne rahvaküsitlust avaldas pooldava seisukoha veel Arnold Rüütel. Hoolinata sellisest tugevast survest rahvale hääletas Euroopa Liitu astumise vastu ikkagi üle kolmandiku referendumil osalejatest.
    Pealegi, see liitu astumine oli ebaseaduslik, Mait Raun ja sõbrad raamatus: “Kadunud maailm”:
    “14.septembri referendumi “jah” oleks õigustühine.
    Eelnõu paragrahv 1 ütleb: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eeesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Selle järgi on põhiseaduse aluspõhimõtted euroseadustest kõrgemal.
    Paragrahv 2 aga ütleb: Eesti kuulumisel euroopa liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selle järgi on euroseadused põhiseadusest kõrgemal.
    Kumb neist kahest lausest seisab teisest kõrgemal? Riigi alusdokumendi põhiseaduse paragrahv 3 ütleb kategooriliselt, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel – seega ei oleparagrahv 2 korrektne ja rahvahääletusele pandud eelnõu ei võimalda Eesti seaduslikku astumist Euroopa Liitu. Seega ka siis, kui võidab “jah”,kuulub see paratamatult tühistamisele.
    Ent tänavu (2003) 16. aprillil kirjutas president Rüütel koos blondi välisministriga Kreekas alla ühinemislepingule Euroopa Liiduga, eirates sellega j...

  • Margit-Mariann  - ebaseaduslik euroreferendum II

    Ent tänavu (2003) 16. aprillil kirjutas president Rüütel koos blondi välisministriga Kreekas alla ühinemislepingule Euroopa Liiduga, eirates sellega järsult meie põhiseadust, mille paragrahv 123 sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.
    Nende allkirjade tõttu asume Euroopa Liidu haardes juba praegu, ehkki rahvas ei ole andnud põhiseaduse sellesuunalisele muutmisele oma nõusolekut.”
    http://rahvuslane.blogspot.com

  • Ilmar

    Kannavad need paragrahvid, millel enam katet. Antud juhul, siis paragrahv 2. Ei hakka spekuleerima, millest see kate seisneb. Üks on kindel - prg.1 kaaluks enam, kui selle katteks oleks lihtsalt tahe ja julgus seda teostada!

    Ja eks sm. Rüütel on harjunud piinlike paratamatustega. Sm. Rüütel on tihedalt lõimunud oma poliitiliste tõekspidamistega, mille kandjateks on ülekaalukalt tema arad valijad.

    Pärisorjus, siin maal, kadus mitte pärisorjade tahtest, vaid häbist välismaiste külaliste ees!

  • Enn Oja

    Se §2 on loomulikult ülem. Samuti oli PS-ga vastuolus Arnoldi sõlmitud 'leping'.
    Paljut on püütud selgitada 2003.a rahvaäälätusega et nn 'rahva tahe' üvitas varasemad vead ja vastuolud. Aga kedagi ei uvitand tõik et rahvaäälätusel esitatud küsimus oli kahe osaline ning osaliselt mitte kattuvad, see omakorda oli vastuolus 'rahvaäälätuse sääduse' nõudega küsimuse ainitimõistmis vajadusest. Niiet 2003.a rahvaäälätus oli sisult ebasääduslik. Esitasin samasisulise küsimuse kunagi ka tollasele õiguskantslerile Jõksule ning temagi tunnistas et küsimus oli vigane aga olud ja mejje mõistus on sellised et puudub mõte seda vaidlustada. Samuti teenivat saadud tulemus eesmärki. Loomulikult oli ka rahvaäälätusküsimuse ametlikul vaidlustamisel klikil varuks neile sobiv riigikohtu 'tõlgend'.
    Põhimõtteliselt samas vaimus on meil ebasääduslikult "valitu" ka senised riigikogud ning keegi ei mõtlegi seda vaidlustada ega isegi tulevasi koosseise säädustada.

  • Ilmar

    Niiet rehen all saame ikka peksa, mistast et ebasääduslik, valus ja pärast äbi. Lihtsalt peab!
    On vaja, noh! Kuidas teisiti siis saab?

    Mis siis veel saab, kui me kõik äbiväärsest keretäiest loobuks?!

  • Margit-Mariann

    Hetkel on teema liitumine Euroopa stabiilsusmehhanismiga. Sel teemal kirjutab Ivar Raig PM-s, 2.09, et see nõuab rahvahääletust, vastavalt PSTS paragrahv 3-le, mille kohaselt ei saa võtta riigile lisafinantskohustusi referendumita! Selle paragrahvi nullib ära PS paragrahv 106, mille kohaselt rahaliste kohustustega seonduvat ja välislepingute ratifitseerimist rahvahääletusele ei panda. Sellest õiguslikust konfliktist ja vastuolust ta oma artiklis kirjutabki.
    Kasutatakse paragrahvi, mis on hetkel vajalik ehk poliitikutele meeltmööda ja võimaldab vajadusel eirata paragrahv 1, kui on vaja EL seadusandlus ülimuslikuks tõlgendada (paragrahv 2)ja võimaldab antud juhul eirata PS Täiendamisseadust, sest see on ebamugav ja massi lollitada PS paragrahv 106-ga. Ehk siis ratifitseerida PS-ga vastuolus olevad lepingud, vilistades PS paragrahvile 123. Ja kõik on sääduslik ehk JOKK. Ja et me oleme EL liikmed, siis täidame kõiki reegleid ja võtame paratamatult vastu kõik, mis kaela tuleb...oleme end ise objektiks, alluvana sõltuvussuhtesse seadnud, selmet olla riik!

  • Margit-Mariann  - õpetajate palkadest OECD:

    34 riiki ühendava OECD teatel on Eesti õpetajate palkade arvestuses viimaste seas, jäädes maha näiteks nii Tšiilist kui Mehhikost.
    Võrreldes 15aastase tööstaažiga õpetaja palka ning SKT-d elaniku kohta, edestab Eesti vaid Ungarit, Slovakkiat ja Indoneesiat.

    Samuti märkis OECD täna avaldatud mahukas analüüsis, et rahasummadena vaadates on õpetajate palgad riikide võrdluses väga erinevad.

    Luksemburgis saab 15aastase tööstaažiga õpetaja palka üle 100 000 dollari ning Saksamaal, Iirimaal ja Hollandis üle 60 000 dollari aastas.

    Pingerea viimased, näiteks Eestile järgnevad Ungari, Slovakkia ja Indoneesia maksavad aga õpetajatele alla 15 000 dollari aastas.

    Võrreldes palganumbrit õpetamisele kuluva ajaga, on Eesti samuti viimaste seas. Vaid Eestis, Tšiilis, Ungaris, Indoneesias, Mehhikos ja Slovakkias jääb see summa alla 30 dollari.

    Samas tõi OECD välja, et alates 2000. aastast on Eestis õpetajate palgad kõige enam kasvanud.

    Haridusministeerium rõhutas uuringut kommenteerides, et soovib koostöös kohalike omavalitsustega leida kokkuhoiuvõimalusi, et tõsta kvalifitseeritud õpetaja palka märgatavalt.

  • Margit-Mariann  - 7 EL liikmesriiiki ei soovi eurot

    Seitse Euroopa Liidu liikmesriiki, mis ühinesid aastatel 2004-2007, on mures kohustuse pärast võtta kasutusele ühisraha euro, mis on kirjas nende liitumislepingus, ning võivad korraldada referendumid liitumislepingu muutmiseks, teatavad diplomaatilised allikad.

    Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia teatasid, et eurotsoon, millega nad arvasid end ühinevat - rahaliit, võib muutuda väga kergesti hoopis teistsuguseks liiduks, mis kätkeb endas palju lähemat rahanduslikku, majanduslikku ja poliitilist ühendust, vahendab portaal EurActiv.

    Euroopa Liidu uued liikmesriigid on oma liitumislepingute järgi kohustatud euro kasutusele võtma. Sloveenia, Malta, Küpros, Slovakkia ja Eesti on seda juba teinud. Enne 2004. aastat ühinenud riikidel sellist kohustust ei ole.

    „Kõik seitse riiki teatavad ühiselt, et eurotsooni legaalse staatuse muutus võib muuta nende liitumislepingu tingimusi“, mis „võib sundida neid uut referendumit korraldama“ euro kasutuselevõtu küsimuses, ütles diplomaatiline allikas, kes on kõnelustele lähedal.

    Seitse pealinna nõuavad lisaks, et eurotsooni mitte kuuluvatel riikidel, kes tahavad oselada läbirääkimistel eurotsooni võimalike reformide üle, peaks olema õigus seda teha. Eurotsooni sees toimuvad vaidlused on tavaliselt sellest väljaspool olevatele riikidele suletud.

    „On loogiline, et riigid, kelle saatuseks on euroga ühineda, kohtuvad,“ ütles Poola Euroopa asjade minister Mikołaj Dowgielewicz.

    Enne eurotsooni kriisi tegid mitmed uued liikmesriigid, kes on olnud lähedal Maastrichti kriteeriumide täitmisele, näiteks Poola ja Bulgaaria, ambitsioonikaid plaane Euroopa ühisraha kiireks kasutuselevõtuks.

    Viimasel ajal on aga mitmed Poola ametnikud teatanud, et riik on eurotsooniga liitumise plaanid riiulisse pannud, kuni saab selgeks, milline tulevik Euroopa ühisraha ootab.

    Ungari andis aprillis mõista, et soovib saada võimaluse eurotsoonist välja jääda. Tšehhi euroskeptikust president Václav Klaus on öelnud, et Eur...

  • Margit-Mariann  - 7 EL liikmesriiki ei soovi eurot, II

    Ungari andis aprillis mõista, et soovib saada võimaluse eurotsoonist välja jääda. Tšehhi euroskeptikust president Václav Klaus on öelnud, et Euroopa Liidu rahaklubi on läbikukkumine ning Tšehhi peab saama püsiva vabastuse kohustusest sellega liituda.

    www.epl.ee

  • Ilmar

    OSCD teade ei saa eksida, See 15 000 dollarit, mis õpetajad aastapalgana saavad on ühtlasi ka nende endi enesehinnang.
    Pole valitsus selles süüdi, et haridustöötajatel see nii madal on!

  • Mait

    Kuna Rahvaliit on nüüd andnud volikogu tasemel selgelt teada nõusolekust poliitikassepürgijaid liitma ja ka oma nime muutma (põliseestlasteks, kristlikeks konservatiivideks vms), siis oleks ERL + VKÜ talle päris hea täiendus.

    Kaugeltki mitte ainult Reiljan, Tuiksoo, Dramnjan või Bõstrov ei seostu selle erakonnaga, kunagi kuulus Rahvaliitu ka näiteks Mart Helme. Seal on ees juba grupp eurovastaseid nagu Silberg, samuti teeb nendega koostööd e-Erakond, ja neil on mõju valdades, kus neid toetavad lihtsad inimesed.

    See seltskond võiks saada pudenevale IRL-ile tõsiseks konkurendiks ja tõmmata sealt kaasa veel teisi rahvuslikuma meelsusega isikuid.

    Auesimeheks aga on sündival suurerakonnal president Arnold Rüütel isiklikult, kes ei lasknud erakonnal välja surra, seega on tipptasemel kuvandilooja kohe alguses olemas.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.