SI uudised

Maa sünnipäeval kogunetakse Paluküla hiiemäel

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Wed, 09 May 2012 07:56:56 GMT

SI-56

Neljapäeval, 17. mail tähistab Härjapea koda Paluküla hiiemäel maahingaust. Kogunemine kell 19 mäe veerul. Kõik hiiesõbrad on oodatud.

Maahingaus on maa sünnipäev, mil maa ja kõik elav puhkab. 17. mail ei peaks tegema töid, mis on seotud maa ja maast kasvavaga. Maahingausest lähemalt http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=486&op=lugu

Palukyla hiiemäest http://palukyla.maavald.ee

Allikas: Olev Kull
Kontakt: 5298327

Hõimuõhtud soome-ugri muusikast ja etümoloogiast

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 07 May 2012 12:53:43 GMT

SI-55

Kolmapäeval, 9. mail kell 17 toimub hõimuklubi õhtu „Soome-ugri muusika maailma muusika kontekstis“ ning 16. mail kell 17 hõimuklubi „Kust on pärit eesti sõnad?“. Mõlema asukoht Eesti Keele Instituudi suur saal (Roosikrantsi 6, Tallinn). Korraldab Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi, osavõtt on prii.

9. mail vaatleb Tartu Ülikooli vanemteadur, etnoloogiadoktor Aimar Ventsel soome-ugri rahvaste muusikat nii Euroopa kui ka kogu maailma muusika kontekstis. Tänavusel Eurovisoonil esindavad Venemaad udmurdi memmed Brangurti külast, kuidas neil võiks seal minna ja mis on selle fenomeni tagamaad? Kuidas on eestlastel, soomlastel ja ungarlastel eelmistel Eurovisioonidel läinud? Kuulame soome-ugri rahvaste muusikat.

16. mail toimub äsja valminud „Eesti etümoloogiasõnaraamatu“ esitlus. Koostajad Iris Metsmägi, Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar tutvustavad sõnaraamatut ning Udo Uibo räägib etümoloogia-alase uurimistöö põnevatest tagamaadest.

Allikas: Jaak Prozes
Kontakt: info@fennougria.ee, 6445119

Jüri Lina film Hispaania kodusõjast jõuab Eestis linale

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 04 May 2012 06:43:53 GMT

Loe edasi...

Pikett Mihhail Kõlvarti tegevuse vastu

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Thu, 03 May 2012 09:40:29 GMT

SI-53

Esmaspäeval, 7. mail kell 16 kuni 18 toimub kodanikualgatuse korras Tallinna Linnavalitsuse ees pikett, mille eesmärk on läbiviija Urmas Vaabeli sõnul avaldada protesti abilinnapea Mihhail Kõlvarti tegevuse vastu, kes teeb Eestis jätkuvalt venestamispoliitikat.

"Olen saanud Mihhail Kõlvartilt kirja, et ta võtab mind vastu Tallinna Linnavalitsuses 7. mail kell 17.00. Järelikult oleks hea, kui toetaksite mind minu sõnumi "Lõpetagu Eesti-vastane tegevus" edasiviimises Mihhail Kõlvartile. Siis ta näeb, et ma ei ole üksi oma nõudmistega," märgib Urmas Vaabel, kelle sõnul takistab Mihhail Kõlvart oma tegevusega vene koolides üleminekut vene õppekeelelt eesti õppekeelele.

Ta soovib, et kohale tuleks palju rahvast,. kes näitaksid oma eitavat suhtumist Mihhail Kõlvarti Eesti-vastasele tegevusele.

Allikas: Urmas Vaabel
Kontakt: urmas.vaabel@mail.ee, 58239389

24. korda toimuvad orientalistikapäevad

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Wed, 25 Apr 2012 07:20:37 GMT

SI-52

27.-28. aprillil peetakse Tartu Ülikooli Philosophicumi ringauditooriumis (vana „keemia ring“, Jakobi 2) 24. orientalistikapäevad, mis seekord on konverents „Ida mõttelugu eesti keeles. tõlked ja tõlgendused“. Ettekanded.
Loe edasi...

Ersa keele päev

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 24 Apr 2012 06:12:39 GMT

SI-51

Kolmapäeval, 25. aprillil kell 19 tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös Ersa Kultuuriühinguga „Sjatko“ hõimuõhtute sarja raames Tallinna Vanalinna Muusikamajas (Uus tn 16c) ersa keele päeva.

Ersa keelest, kultuurist ja olukorrast Mordvamaal kõneleb kultuuriühingu esimees, Tallinna Ülikooli doktorant Natalia Abrossimova. Vanu traditsioonilisi laule ersa ja mokša keeles esitab folklooriansambel Kilejne.

Ersa kultuuriühingu Sjatko juures tegutsev folklooriansambel Kilejne (Kask) on loodud Tallinnas aastal 1997. Ansambli lauljad on ersa ja mokša päritolu, kõiki neid ühendab armastus rahvafolkloori ning ersa- ja mokšakeelsete laulude vastu. Kilejne repertuaaris on ka setu-, soome- ja eestikeelsed laulud. Ansambel võtab osa paljudest folklooriüritustest Eestis ning ka välismaal.

Ersa keele päeva tähistatakse 16. aprillil, ersa rahvusliku liikumise ühe liidri ja kirjakeele looja Anatoli Rjabovi (1894–1938) sünniaastapäeval. Tere tulemast! Šumbrat!

Allikas: Jaak Prozes
Kontakt: info@fennougria.ee

Eesti Üliõpilaskondade Liit sai juurde neli kõrgkooli

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 20 Apr 2012 06:09:38 GMT

SI-50

Eesti Üliõpilaskondade Liit valis endale neli uut täisliiget Kõrgema Usuteadusliku Seminari, Euroakadeemia, Tallinna Majanduskooli ja Tartu Kõrgema Kunstikooli. See toimus EÜLi volikogu istungil 15. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis.

42 tudengiga Kõrgema Usuteadusliku Seminari üliõpilasesinduse juht Risto Nigoli ütles, et nende esinduse jaoks tähendab liitumine koostöövõimalust. „Meie jaoks tähendab see seda, et me ei ole täitsa üksi. Meil on nüüd side teiste väiksemate koolidega, saame õppida, kuidas paremini olla vahemees kooli tudengite ja juhtkonna vahel,” sõnas Nigol.

EÜLi täisliikmeks saamiseks peavad kõrgkoolis toimuma iga aasta demokraatlikud üliõpilasesinduse valimised ning lisaks tuleb esindusel läbida vähemalt poole aasta pikkune kandidaatliikme periood.

"Täisliikme staatus annab kõrgkoolile võimaluse kaasa rääkida kõrghariduspoliitika riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning teha teiste kõrgkoolidega koostööd," sõnas EÜLi arendusnõunik Maria Jõela.

EÜL on üliõpilaste katusorganisatsioon, et esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi. Organisatsioon esindab kõigi Eesti tudengite huve, kuid liikmeskoolid saavad osaleda ka EÜLi ühiste seisukohtade kujundamisel. EÜLi kuulub nüüd 24 liikmeskõrgkooli, kus õpib kokku 63 000 tudengit.

Allikas: Maria Jõela
maria.joela@eyl.ee, 5398 1762

Loe edasi...

Komi põdramajandid on hädas metsikute neenetsi eraettevõtjatega

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Thu, 19 Apr 2012 11:21:29 GMT

Loe edasi...

Laffranque: kellel on viimane sõna inimõiguste kaitsel Euroopas?

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Thu, 19 Apr 2012 10:00:16 GMT

SI-48

Neljapäeval, 26. aprillil 2012 kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli aulas ülikooli Euroopa õiguse professori Julia Laffranque’i inauguratsiooniloengule „Kellel on viimane sõna inimõiguste kaitsel Euroopas?“

Inauguratsiooniloengut saab jälgida ka ülikooli välisveebi vahendusel. Loeng salvestatakse ja jäädvustatakse ülikooli videoportaalis http://www.uttv.ee.

Julia Laffranque’i loeng on professorite inauguratsiooniloengute sarja kahekümne esimene loeng Tartu Ülikoolis. Esmakordselt ametisse asunud professori inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja eesmärke kolleegidele, üliõpilastele, samuti avalikkusele väljastpoolt ülikooli. Professor peab ametisse astumise loengu oma esimese tööaasta jooksul.

Allikas: Kady Sõstar
Kontakt: kady.sostar@ut.ee

Nädalavahetusel toimuvad 11. korda Supilinna päevad

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 17 Apr 2012 11:52:02 GMT

Loe edasi...

Avatakse Alice Kuperjanovi mälestustahvel

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 16 Apr 2012 09:16:22 GMT

SI-46

Pühapäeval, 22. aprillil tähistatakse Tartus traditsioonilise kirikuskäimise ja surnuaial haudade külastamisega Naiskodukaitse mälestuspäeva. "Ebatraditsiooniliselt aga avame aadressil Eha 23a mälestustahvli Alice Kuperjanovi auks," märgib üks korraldajaist Triin Nooska.

Päevakava:
10.00 Jumalateenistus Peetri kirikus Narva mnt 104
11.45 Mälestushetked Tartu Raadi kalmistul Alice Kuperjanovi, Ida Mutso, Ebba Sarali haudade ning terroriohvrite mälestussamba juures
14.00 Alice Kuperjanovi mälestustahvli avamine Eha 23 a
15.00 Aktus korporatsioon Filiae Patriae saalis Struve 4

Allikas: Rein Vanja
Kontakt: rein.vanja@ut.ee

Kolmapäeval avatakse muinsuskaitsekuu ja antakse välja Karuteene medal

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 16 Apr 2012 06:21:35 GMT

SI-45

Kolmapäeval, 18. aprillil kell 13 toimub Tallinnas Katariina kirikus muinsuskaitsekuu pidulik avamine. Katariina kirik on üks vähemtuntud mälestisi Tallinnas, kuid väärib tunduvalt suuremat avalikkuse tähelepanu. Eesti Muinsuskaitse Selts palub kirikusse tulles soojalt riidesse panna.

Avamisel tunnustatakse tublimaid vabatahtlikke, kes aega ja jõudu säästmata on aidanud kaasa meie ajaloolise mälu hoidmisele ning andnud tubli panuse muinsuskaitseliikumisse. Välja antakse ka Karuteene medal kultuuripärandit oluliselt kahjustava teo eest.

Muinsuskaitsekuu toimub tänavu juba 28. aastat ning on seega muutunud heaks traditsiooniks Eesti kultuurikalendris. Tavapäraselt algab Muinsuskaitsekuu rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil ning kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail. Terve kuu vältel toimub mitmeid mälestisi ja kultuuriloolisi paiku tutvustavaid ekskursioone, heakorratalguid ajalooliste paikade korrastamisel ning säilitamisel, näitusi, õppekäike – kõiki ettevõtmisi juhivad oma ala parimad asjatundjad: ajaloolased, arheoloogid, kodu-uurijad, genealoogid, arhitektid, muinsuskaitsjad. Muinsuskaitsekuu ettevõtmisi toimub pea kõikides maakondades.

Allikas: Helle Solnask
Kontakt: helle@muinsuskaitse.ee

Silla: venelastest ja sakslastest

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Thu, 29 Mar 2012 09:29:30 GMT

Priit Silla ettekanne Langenud Vabadusvõitleja Päeva XVI aulakonverentsil 25. märtsil 2012
Tekst: Priit Silla
Venelastest
Loe edasi...

Ühe venelaste eest metsa pagenud perekonna saatus

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Wed, 28 Mar 2012 10:06:12 GMT

SI-43

25. märtsil avati Käru vallas metsavendade punkri kohal hauatähis. Koht asub Tamistu küla lähistel metsade keskel, jõe ja raba ääres. Praegu on see Järvamaa ja Raplamaa piiriala, ent 600 aasta vältel oli ka Liivimaa ja Eestimaa piir. 23. märtsil 1950 hukkusid seal metsavennad Jaan Minumets, Artur Uus, Helmi Uus ja Helmuth Uus.

Käru vallavalitsus ja eriti vallavanem Elari Hiis korraldasid suurepärase mälestussündmuse. Mihkel Haud korraldas kohale mälestuskivi. Osalesid kohalik Kaitseliit, kaitseväe meeskoor ja orkester, kaunile sündmusele lisasid külma ilma trotsides suure panuse Käru Noorkotkad ja Kodutütred.

Eha Metsallik kirjutab punkri-rahvast lähemalt.

Loe edasi...

Niklus: lisandus Jüri Kuke hukkumisele ja Langenud Vabadusvõitleja Päevale

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Wed, 28 Mar 2012 05:56:10 GMT

SI-42

Tekst: Mart Niklus, Jüri Kuke kaaskohtualune 1981. aastast, praegu rehabiliteeritud

Protestiks inimõiguste kisendava rikkumise vastu sovetiriigis alustas Jüri Kukk näljastreiki Tallinna vanglas juba 1980. aasta suvel. Kohtuliku arveteõienduse ajal 1981. aasta jaanuaris Tallinnas viibis ta sellises tervislikus seisundis, et teda poleks üldse tohtinud tapiteekonnale saata. Soovides tülikast süüdimõistetust vabaneda, saatsid ENSV justiitskurjategijad Jüri Kuke "kaelast ära" Venemaale, kus ta 27. märtsil 1981 Vologda vanglas hukkus.

Teadlase töölt vallandamise, arreteerimise, süüdimõistmise, tappi saatmise ja hukkumise asjaolusid on postsovetliku Eesti õiguskaitseorganid kangekaelselt keeldunud uurimast, kuna niiviisi satuksid ebameeldivasse situatsiooni mitmed praegugi haljal oksal istuvad tegelased.

Samal põhjusel on ka meie praegused riigivõimuorganid keeldunud Langenud Vabadusvõitleja Päeva (27. märts) riiklikuks tähtpäevaks kuulutamast - selle asemel propageeritakse mälestuspäevi küüditamise ohvritele (25. märts, 14. juuni), rahvusvahelist teatripäeva (27. märts) ja nn vastupanu päeva anonüümsele okupatsioonile (22. september). Pole juhuse asi, et ka Rahvusvaheline Inimõiguste Päev (10. detsember) vaikitakse Eesti Vabariigis trükitud kalendrites maha.

Allikas: Mart Niklus
Kontakt: martniklus@yahoo.com

IRL rahvuslased soovivad Toompealt langenud vabadusvõitleja päeva

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 27 Mar 2012 07:06:05 GMT

Loe edasi...

Tarto: Eestit päästis Punaarmee lausterrorist liiduvabariigi staatus

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 26 Mar 2012 08:29:08 GMT

Enn Tarto ettekanne Langenud Vabadusvõitleja Päeva XVI aulakonverentsil 25. märtsil 2012
Loe edasi...

Rahvuslased kutsuvad 25. märtsil Tallinnas leinaseisakule ja küünlapanekule

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 23 Mar 2012 12:03:50 GMT

Loe edasi...

25. märtsil süüdatakse Tartus Venemaale küüditatute mälestusküünlad

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 23 Mar 2012 08:09:12 GMT

SI-38

Märtsiküüditamise aastapäeval, 25. märtsil kell 18 on inimesed oodatud küünlaid süütama Tartu Raekoja platsil. Märtsiküüditamise käigus viidi 1949. aastal loomavagunites Venemaale üle 20 000 süütu inimese.

"Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all ning seisame selle eest, et küüditamised ei korduks enam kunagi," märgivad korraldajad MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskodade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit.

Alates 2010. aastast on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval küüditamisohvrite mälestuseks avalik küünalde süütamine, mis toimub käesoleval aastal kolmandat korda. Sündmuse läbiviimisele saab kaasa aidata ka annetusega MTÜ Tulipisara arvelduskontole 221051376083.

Kuna projekti rahaline toetus on vähenenud võrreldes eelmiste aastatega, siis paluvad korraldajad võtta kaasa oma küünla.

Allikas: Tanel Tsirgu
Kontakt: tanelt@tlu.ee, 53485136

Ederma: väliseestlastest ja nende tegevusest

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Thu, 22 Mar 2012 10:20:34 GMT

SI-37

Ettekanne peetakse Langenud Vabadusvõitleja Päeva aulakonverentsil 25. märtsil Tartus.

Tekst: Vello Ederma, USA

Enne, kui laskun väliseestlaste poliitilise tegevuse radadele üle möödunud sajandi, lubage mul tänu avaldada eesti kangelastele, kes seda võimaldasid.

Minu tänud siin kuuluvad eesti meestele, kes haarasid relvad, et takistada uut terrorit Eesti riigi ja rahva kallal. Kes ohverdasid oma elu või tervise, või pidid vaevlema Siberis. Just nendele kuulub väliseestlaste tänu.

Nende ohvrid Sinimägedes ja mujal tekitasid välismaal tegevusrikka kogukonna Eesti eest, õigel ajal ja õigetes kohtades. Nad andsid väliseestlastele võimaluse haarata kõnepuldid, raadiosaated, faksid ja kirjutusmasinad, et teavitada maailma Eesti ja tema rahva saatusest. Saatusest, mis oli neil aegadel sihilikult võltsitud. Kõik need võimalused olid ülima tähtsusega. Nad andsid meile, pääsnutele, ülesande, mida tuli täita. Meie kohus oli tegutseda Eesti tuleviku eest. Rääkida tõtt, sest eesti rahva suu sel ajal oli suletud.

Ja meie tegutsesime. Üheskoos lätlaste ja leedulastega. On küllalt neid, kes on püüdnud meie aktiivsust summutada või alavääristada, kuid faktid kõnelevad enda eest. Kui mu sugulased ja tuttavad on lugenud minu artikleid väliseestlaste tegevusest üle aastakümnete, nad on tihti mulle ütelnud, et nemad ei teadnud sellest kuigi palju, nad olid infosulus. Lisades, et nende info tuli peamiselt tänu lääne raadiosaadetele. Neid sõnu siin kirjutab isik, kes on

Loe edasi...

Soome-ugri keeltest armastuse ja murega

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 20 Mar 2012 07:06:43 GMT

SI-36

Kolmapäeval, 21. märtsil kell 17 kutsub Fenno-Ugria Asutus kõiki huvilisi Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule "Soome-ugri keeltest – armastuse ja murega".

Tallinna Ülikooli doktorant, luuletaja ja tõlkija Muš Nadii räägib udmurdi keelest ja selle kasutamisvõimalustest. Mari infoportaali MariUver toimetaja Vasli Nikolajev kõneleb mari keele kaasajastamisest ja mari keelest internetikeskkonnas. Tallinna Ülikooli doktorant Natalia Abrossimova tutvustab, milline on ersa keele olukord tänapäeval.

Keeleteadlaste hinnangul kuuluvad kõik uurali keeled Venemaal ohustatud keelte hulka. Armastus oma emakeele vastu paneb aga inimesi otsima teid, mis peavad võimaldama neile keeltele tulevikku.

Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga ning on jätkuks konverentsile "Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused". Hõimuklubi on tasuta, toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Allikas: Jaak Prozes
Kontakt: nfo@fennougria.ee

Tänavu toimub märter Jüri Kuke mälestuskonverents 25. märtsil

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 19 Mar 2012 07:29:43 GMT

12.15 Mart Niklus Konverentsi avamine. Süüdatakse küünlad. Mälestatakse Jüri Kukke ja 1949. a. märtsiküüditamise ohvreid

12.20 Aare Pällin Mõtteviisi muutusest rahvusliku vabadusvõitluse tunnustamisel

12.35 Urmas Aunin Riigikogu avaldus "Tunnustuse avaldamine Eesti kodanikele" ehk 30 aastat hiljem

12.45 Mart Niklus Kas ikkagi kõiki vastupanuliikumisest osavõtnuid peetakse meeles?

12.55 Igor Kopõtin Venelased vabadusvõitluses aastatel 1918-1944

13.15 Kalju Mätik Suurest valest ja suurest terrorist

13.35 Priit Silla Mineviku must vari

13.45 Toomas Varrak Vabadus see on lakkamatu plebistsiit

14.05 Vello Ederma Väliseestlaste tegevusest

14.25 Sergei Metlev Rahvusvähemused kui rahvusriigi tugevus

14.45 Uno Liivaku Ununev soveti keel sõnaraamatus

15.05 Bruno Javoiš 16. märts 2012 Läti Vabariigis

15.35 Vaheaeg, päevakohase näitusega tutvumine

16.00 Andres Herkel Poliitvangid, vangistatud poliitikud ja Euroopa Nõukogu

16.20 Enn Tarto Naiste saatus okupatsiooniaastatel

16.40 Jevgeni Krištafovitš Venemaa vabakonna taassünd ja suhted Eestiga

17.00 Toomas Kümmel Julgeoleku riskid tänases Eesti Vabariigis

17.10 Argo Loo Miks on Eesti Euroopa Liidu liiduvabariik

17.30 Jaan Hatto Mis võiks Eesti päästa?

17.40 Tõnu Kalvet Ajaleht "Rahvuslik Teataja" teel eesti rahvuslaste ühishäälekandjaks

17.50 Osvald Sasko Riigipiirist

18.00 Jaak Valge Peapiiskop Eduard Profittlich

18.15 Jekki Rjazin Võrdlemisi põgus pilk mälestustegevuse asutuslikele (institutiivsetele) tarvidustele ja võimalustele

18.30

Loe edasi...

MinuKool kaardihaldussüsteemi kaudu saab praegu ITIC kaardi soodustingimustel

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 16 Mar 2012 09:55:51 GMT

SI-34

Märtsi lõpuni pakutakse kõikidele MinuKool kaardihaldussüsteemiga liituvatele õppeasutustele ITIC õpetajakaarti soodustingimustel. MinuKooliga liitunud õppeasutuste arv on jõudnud sajani ning liitujate hulk kasvab jõudsalt.

„Kampaania töötasime välja, ennetamaks MinuKool kaardihaldussüsteemiga liituvate õppeasutuste suurt hulka 2012-13. õppeaasta alguses. Nimelt plaanime järgmise õppeaasta algusest kaartide väljastamise protsessi ühtlustada ja koondada andmed ühte registrisse. Seega hakkab kaartide väljastamine toimuma vaid läbi MinuKooli ning selleks, et liitumine ja kaartide tellimine sujuks õppeasutustele võimalikult edukalt, püüame osa tööst nüüd kevadel ära teha,’’ ütles MinuKool projektijuht Olger Tali.

MinuKooliga liitunud lasteaedasid, üldharidus-, kutse-, huvi- ja kõrgkoole leidub Eestimaa erinevaist paigust: nii saab nimetada mitmete teiste seas Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Tallinna Teeninduskooli kõrval ka näiteks Saaremaa Ühisgümnaasiumi, Võrumaa Kutsehariduskeskust ja Tori Lasteaeda. 100. õppeasutuse tiitli pälvis MTÜ Miikaeli Ühenduse Keeltekeskus.

„Kõige suurema lisaväärtusena näevad MinuKool kaardihaldussüsteemiga liituvad õppeasutused hetkel kahe- ja kolmeaastase kehtivusajaga ITIC õpetajakaartide taotlemise võimalust, mis on 121 ISIC väljastaja hulgas ainuvõimalik vaid Eestis,“ ütles Tali. „Pikema kehtivusajaga kaardid on kasutajale tunduvalt mugavamad ja soodsamad, lisaks säästame tootmata jäänud kaartide arvelt ka keskkonda.“

MinuKool kaardihaldussüsteem on Eesti Üliõpilaskondade
Loe edasi...

Marid on filmile võetud kui viimsed paganad Euroopas

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Thu, 15 Mar 2012 08:47:34 GMT

SI-33

Hiljuti valmis ingliskeelne dokumentaalfilm, mis tutvustab soome-ugrilaste hulka kuuluvat mari rahvast kui Euroopa viimaseid paganaid. 23-minutilises filmis näidatakse muu hulgas ühispalvuseks valmistumist ning sõna saab omausu vaimulik.

"Iidsetel aegadel tavatsesid enamike etniliste rühmade liikmed palvetada, nagu Mari Eli paganad teevad tänase päevani. Need inimesed on nii lojaalsed oma jumalatele, et nende usk elanud üle nii kristluse pealetungi kui kõik usundite keelamise nõukogude ajal. Nende tseremooniad meenutavad stseene Sigatüükas, kuid nende usujuht ootab midagi nagu Alan Rickman," on tutvustuseks lisanud filmi valmistaja, Venemaad tutvustavaid ingliskeelseid tõsielufilme tootev RTД.

Filmi saab vaadata http://rtd.rt.com/films/mari-el-yoshkar-ola-pagan

Allikas: Maavalla koda
Kontakt: koda@maavald.ee

Riik toetab huvikoolide õppevahendite uuendamist 115 tuhande euroga

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Wed, 14 Mar 2012 06:51:52 GMT

SI-32

Neljapäeval, 15. märtsil kell 12 toimub Eesti Noorsootöö Keskuses (Uuslinna 10, Tallinn) taotlejatele infopäev. Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2012. aastaks projekti „Varaait“ raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot. Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot.

Eestis tegutseb hetkel ligi 400 huvikooli, kes pakuvad huviharidust enam kui 68 tuhandele noorele. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

„Riigi toetus noorsootöö valdkonna arengule ja selle olulisele osale nagu huviharidus, võimaldab huvikoolides muuhulgas sisse viia samuti uuendusi ja noortega tehtavat väärtusliku tööd kaasajastada,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid.

Projektikonkurssi „Varaait“ korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Allikas: Jaanika Palm
Kontakt: Jaanika.Palm@entk.ee, 5563 5529

Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 13 Mar 2012 12:50:00 GMT

SI-31

Loe edasi...

Hõimuõhtul tähistatakse Ungari revolutsiooni aastapäeva

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 12 Mar 2012 11:16:52 GMT

SI-30

Kolmapäeval, 14. märtsil kell 19 toimub Tallinna Vanalinna Muusikamajas (Uus tn 16c) hõimuõhtu Ungari 1848. aasta revolutsioon folklooris ja rahvakunstis.

Õhtu külalisteks on Ungari Etnograafiainstituudi teadur ja rahvalaulik Katalin Szabó ning pillimees ja etnograaf, Ungari Pärandkultuuri Maja tarbekunstikogu juhataja Zoltán Szabó. Oma uurimistulemusi – Ungari ajaloo peegeldusi folklooris – on nad ansambli Carmina Danubiana liikmetena tutvustanud folklooriõhtutel, tele- ja raadiosaadetes ning olnud kaastegevad mitmete CD-plaatide väljaandmisel.

Ungari ajaloo üheks kuulsusrikkamaks sündmuseks on 15. märtsil 1848 alguse saanud vabadusvõitlus, mida meenutatakse nii rahvalauludes kui ka rahvakunstis. Ungari õhtu muusika- ja slaidiprogrammi vahendusel saame teada, kuidas on rahvussümboleid jäädvustatud etnograafilistel esemetel ning millisena on kujutatud toonaseid rahvuskangelasi. Kõlavad kaunimad revolutsiooniaegsed laulud torupilli, vilespillide ja ungari puupuhkpilli tárogató saatel ning mõned neist võib ka publik selgeks õppida.

Õhtu korraldatakse koostöös Ungari Instituudi, Ungari Suursaatkonna, Munkácsy-nimelise Eestimaa Ungarlaste Ühenduse ja Eesti Ungari Seltsiga, toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Sissepääs tasuta.

Allikas: Fenno-Ugria
Kontakt: info@fennougria.ee

Tänasel miitingul nõutakse Ansipi tagasiastumist

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 12 Mar 2012 09:44:43 GMT

SI-29

Esmaspäeval, 12. märtsil kell 18 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul miiting: Avalik kiri Eesti Vabariigi peaministrile. Korraldab Vabade Kodanike Ühendus. Avalikus kirjas peaministrile http://www.petitsioon.com/avalik_kiri_eesti_vabariigi_peaministrile on ülevaade Reformierakonna ja valitsuse suurematest valedest, vigadest ja nende traagilistest tagajärgedest viimase 13 aasta jooksul.

Kirja saatjad vastustavad Andrus Ansipit kui Reformierakonna esimeest ja peaministrit poliitilises vastutuses ning teevad peaministrile ettepaneku tagasi astuda. 8. märtsi seisuga on alla kirjutanud ligi 7000 inimest. Avalik kiri peaministrile asub petitsioon.com, kus jätkub allkirjade kogumine.
Allikas: Alar Sudak
Kontakt: 5287528, alar.sudak@gmail.com

Lageraie Maardu hiies, hiiepuusse löödud silt keelab metsafirma loata hiide minna

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 21 Feb 2012 10:28:15 GMT

http://si.kongress.ee/maardu-hiiemetsas-ei-tohi-praegu-teha-lageraiet.html Paraku oli OÜ Eremka jõudnud selleks ajaks maha võtta juba lahmaka tüki pühast metsast. 17. veebruaril leidis Saha külavanem jaanus Hiis hiiemetsa seest ligikaudu 2 hektari suuruse raielangi.
Lisaks kännuväljale võis pühapaigas näha puuvirnu ning metsamasina jäetud sügavaid rööpaid. Tee ääres hiiepuu külge löödud silt keelab metsafirma loata hiide minna ja seal viibida.

Kohalikud elanikud olid Hiiemetsal silma peal hoidnud juba mõnda aega, kuid metsa varjus toimunud pühapaiga rüvetamine jäi neile märkamatuks. Raiujad kasutasid pühapaika sõitmiseks vähekasutatud teed ning raiusid hiiepuid metsamasina tulede valgel arvatavasti öö varjus.

Hiiemetsa raiumiseks oli andnud OÜ Eremkale loa Keskkonnaamet, kes tugines Muinsuskaitseameti loale. Muinsuskaitseamet omakorda tugines arheoloogiamälestise peainspektori Ants Krauti otsusele jätta suurem osa hiiest arheoloogiamälestisena kaitstavast Maardu Hiiemetsast välja. Mispärast lubati teha lageraiet Rebala muinsuskaitseala väärtuslikuks tunnistatud vööndis, ei ole Muinsuskaitseamet selgitanud.

OÜ Eremka kavatseb Muinsuskaitseametilt saadud loa alusel hiiest langetada kokku 14,6 ha metsa kogumahuga 3500 tihumeetrit.

Ülesvõtted Maardu Hiiemetsa raiumisest
Allikas: Maavalla koda
koda@maavald.ee
Loe edasi...

Tallinnas iseseisvuspäeval miiting ja rongkäik

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 20 Feb 2012 12:44:28 GMT

Loe edasi...

Maardu hiiemetsas ei tohi praegu teha lageraiet

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 17 Feb 2012 07:36:10 GMT

SI-26

Neljapäeval, 16. veebruaril peatas Tallinna halduskohus Kultuuriministeeriumile alluva Muinsuskaitseameti loa, mis lubas teha lageraiet Rebala muinsuskaitsealal asuvas Maardu hiiemetsas.

OÜ-le Eremka antud väikesemahuliste tööde loa nr 8176 vaidlustas kohtus usuliste ühenduste liit Maavalla koda.

Maardu hiiemets on ka eraldi kaitse all loodusliku pühapaigana. Maavalla koda taotleb loa tühistamist, sest Maardu hiiemetsa piirid ei ole siiani õiguspäraselt määratud ning luba on antud pärimusliku hiie alale.

“Maardu hiiemetsa kaitsel on viimase 10 kuu jooksul tegutsenud hulk inimesi nii Maavalla kojast kui mujalt, kuid praegu oleme kahjuks jõudnud sellisesse seisu, et hiie kaitseks pole jäänud muud võimalust kui kohtusse pöörduda,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

2010. aastal müüs Keskkonnaministeerium metsafirmale OÜ Eremka kinnistud, millel asub kultuurimälestiseks tunnistatud Maardu hiiemets.

2. aprillil 2011 alustas OÜ Eremka Keskkonnaameti loal hiiemetsas lageraiet. Enne kui kohalike elanike ning avalikkuse pahameel hävitustöö peatas, jõuti lagedaks raiuda ligikaudu 3 hektarit haruldast sanglepikut.

Seejärel võeti Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertnõukogu ettepanekul Maardu Hiiemets pooleks aastaks ajutise kaitse alla piirides, mis kattus üldjoontes nii rahvapärimuse kui ka senise kaitsekorralduse andmetega.

Kuid 28. detsembril 2011 koostas muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut ekspertarvamuse, mille kohaselt Eremka OÜ-le kuuluvat maad ei ole vaja hiiena kaitsta. Muinsuskaitseamet väljastas selle alusel 25. jaanuaril 2012 Eremka OÜ-le loa, kuigi hiiemetsa kui kultuurimälestise piire
Loe edasi...

Diskussioon N Liidu dissidentluse ajaloost

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 17 Feb 2012 06:54:28 GMT

SI-25

Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 12 toimub Tartu Dorpati konverentsikeskuses avalik diskussioon "Nõukogude dissidentluse ajalugu".

Peaesinejateks on kuulus vene inimõiguslane ja endine dissident Ljudmila Aleksejeva.

Ljudmila Aleksejeva sündis 20. juulil 1927 Jevpatorijas, lõpetas 1950 Moskva Riikliku Ülikooli arheoloogina ja 1956 aspirantuuri majandusstatistika instituudis. Aastal 1952 astus ta Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. Pärast Stalini surma ja Beria vahistamist elas üle maailmavaatelise kriisi ja jättis kaitsmata kandidaadikraadi NLKP ajaloo alal. Ta heideti NLKP-st välja ja vallandati töölt kirjastuses. 1976 oli ta üks N Liidu elanike inimõigusi jälgiva Moskva Helsingi grupi asutajatest. 1977 emigreerus Ameerika Ühendriikidesse, kus avaldas kirjutisi inimõiguste olukorrast ja dissidentide tegevusest N Liidus. 1990 ilmus tema autobiograafia "Sula põlvkond". 1993 pöördus Ljudmila Aleksejeva tagasi kodumaale ning kritiseerib Venemaa võimuesindajate ebademokraatlike samme.

Teine külaline on Mart Niklus, Eesti vabadusvõitleja. Diskussioon on avatud kõigile huvilistele. Sünkroontõlge tagatud.

Allikas: Margit-Mariann Koppel
Kontakt: margit.mariann@gmail.com

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab Läti saatkonna juures riigikeele-alase piketi

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 14 Feb 2012 17:49:39 GMT

SI-24

Neljapäeval, 16. veebruaril kell 14 korraldab Rahvuslaste Tallinna Klubi Tallinnas Tõnismäel, Läti Vabariigi saatkonna juures piketi.

Pikett korraldatakse seoses 18. veebruaril 2012 Lätis toimuva rahvahääletusega, kus on arutusel ettepanek muuta vene keel Läti teiseks riigikeeleks.

RTK tegi 12. veebruaril avalduse, milles soovitas kõigil Läti patriootidel hääletada vene keele riigikeeleks saamise vastu. Avalduses juhiti tähelepanu sellelegi, et kui vene keelest peaks saama Läti Vabariigi teine riigikeel, siis muutuks vene keel seeläbi koheselt ka Euroopa Liidu ametlikuks keeleks.

Lähemat teavet piketi ja RTK kohta jagab piketi eestvedaja, jurist Aare Pällin (pallin@hot.ee, 56778916).

Allikas: Tõnu Kalvet
Kontakt: koplikalvet@gmail.com

Küünlapanek ja filmiõhtu Tiibeti toetuseks

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Wed, 08 Feb 2012 08:11:23 GMT

http://tibet.net/2012/01/26/statement-by-kalon-tripa-dr-lobsang-sangay-on-the-recent-killings-of-tibetans-by-the-p-r-chinas-government/ ja väljendatakse koos teiste rahvastega üle maailma solidaarsust Tiibeti rahvaga neile raskel ajal. Viimase paari aasta jooksul on 17 noort tiibetlast end avalikult põlema süüdanud, nõudes Tiibeti vabadust ja dalai-laama naasmist kodumaale. Möödunud kuul tapsid või vigastasid Hiina julgeolekujõud kümneid meelt avaldavaid tiibetlasi. Paljudes Tiibeti piirkondades kehtib faktiliselt jälle sõjaseisukord.
Loe edasi...

Hõimuklubi komidest ja nende kahest kirjakeelest

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Wed, 08 Feb 2012 08:00:18 GMT

SI-22

Kolmapäeval, 15. veebruaril kell 17 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6) hõimuklubi "Keeleliste tunnetega Komimaast".

Keeleteadlane Anu-Reet Hausenberg räägib oma teekonnast komide juurde ja väitekirja kirjutamisest. Samuti mõtetest, mis viisid komide kaugema ajaloo ja hingeelu tagamaade tunnetamisele.

Tartu Ülikooli doktorant Nikolai Kuznetsov mõtiskleb selle üle, miks on komidel kaks kirjakeelt ja kuidas nad kujunesid. Kas ühtse komi kirjakeele loomine on võimalik?

Kõik huvilised on oodatud, osavõtt on prii.

Allikas: Fenno-Ugria Asutus
Kontakt: info@fennougria.ee

Veldre: Vaesemate noorte ligipääs kõrgharidusele väheneb tunduvalt

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 03 Feb 2012 09:51:42 GMT

SI-21

Õppetoetuste eelnõu on vastuolus kõrgharidusreformi eelnõuga, kuna ei toeta reformi eesmärki, et tudengid saaksid õpingutele pühenduda ning õpiksid ja lõpetaksid ettenähtud ajas.

„Vaesemate noorte ligipääs kõrgharidusele väheneb tunduvalt. Selline toetus pole piisav, et tööl käimata õppida ning vanemate toetusele ei saa nad samuti loota,” sõnas Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) esimees Eimar Veldre, kommenteerides seda, et eelnõu järgi hakkab 135-eurost toetust saama vaid selline tudeng, kelle perekonna sissetulek ühe liikme kohta on väiksem kui 280 eurot ja kes õpib täismahus.

Samuti valitseb ebaõiglus tänaste tudengite suhtes, kuna toetusest jäetakse ilma kõik 2011. a sügisel sisse astunud bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse tudengid ning 2012. a sügisel sisse astuvad bakalaureuse, rakenduskõrghariduse ja magistriõppe tudengid.

„Kui eelnõu rakendub 2013. aastal ja vaid uutele tudengitele, siis 2012. aasta abiturientidel on mõistlik üks aasta oodata ja alles siis kõrgkooli astuda. Riigieelarvele tähendaks see aga täiendavat väljaminekut,” sõnas Veldre.

EÜLi hinnangul peavad õppetoetused hakkama kehtima koos reformiga ja kõigile tudengitele korraga ning toetus peab olema alampalga suurune. EÜLi ettepanekutega saab täismahus tutvuda SIIN

EÜLi hinnangul on toetuste eelnõu jätkuv puudus ka tudengi automaatne sidumine perekonnaga. „Kuni 26-aastast inimest jõuga perekonna siduda on vale.
Loe edasi...

"Euroopa stabiilsusmehhanism" toob Eesti alale eraõigusliku fondi võimu

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 03 Feb 2012 07:26:58 GMT

2012. aasta juulis on kavas jõustada Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). ESM näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, esialgse kapitaliga 700 miljardit eurot, millest Eesti osa moodustab 1,3 miljardit. Eesti Klubi prsident Mati Väärtnõu vaatleb seda Eestit ähvardavat auklikku taskut lähemalt.
Loe edasi...

Paju lahingu ohvrid ja leitnant Kuperjanovi hukkumise põhjustas oberst Kalm

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Wed, 01 Feb 2012 12:06:17 GMT

Loe edasi...

4. veebruaril peetakse Haanjas piksepüha

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 31 Jan 2012 07:07:59 GMT

SI-18

Piksepühä pidämine Haanihn puulpäävä, 4. veebruaril

8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga
10.00 Vaskna lättidõ man Piksega iihnolõva aastaga viläkasvatamisõ lepingu tegeminõ
19.00 Kontsert Haani rahvamajahn: Sepa Silver ja Ehina Kristiina
Päält kontserti tants Hainsoo Meelika iistvõttõhn.

Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämisõ ku avvostamisõ pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisõst Võhandu jyyhn, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ni anniga meelehn pitäq.

Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piät viil alalõ olõma. Lõpõtõdas ärq ketramine niq alostõdas kanga kudamisõga. Alostõdas lugunädäldõ lugõmist.

Rohkõmb saa tiidäq: Noormaa Tarmo 5087759, Vodi Kalmer 5655088

Allikas: Maavalla koda
Kontakt: koda@maavald.ee

Vabadussõja mälestussündmused lähiajal

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 27 Jan 2012 13:05:49 GMT

SI-17

31. jaanuaril kell 10 toimub Paju lahingupaiga memoriaalil 1919. aasta lahingus hukkunute 93. aastapäeva mälestustseremoonia. See oli leitnant Julius Kuperjanovi viimseks jäänud lahing, millega vabastati Valga läti küttidest ja muudest kommunistidest. Paju mõis oli Punaarmee viimane kaitsepositsioon Valga all. Seda kaitses 1200 läti punast kütti Emīls Vītolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eesti poolel oli 693 meest (partisanide pataljon ja Soome vabatahtlikud), 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata). Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit.

2. veebruaril kell 11 toimub Tartu Raadi kalmistul Vabadussõja kangelase leitnant Julius Kuperjanovi haual 93. surma-aastapäeva mälestustseremoonia. Hingerahu õnnistust pakub Kuperjanovi pataljoni kaplan. Kohapeal tasuta ajakiri „Isamaa Ajaloovihik“.

Allikas: Julius Kuperjanovi Selts
Kontakt: olev@kuperjanov.ee

Vabadussõja mälestussündmused lähiajal

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 27 Jan 2012 13:05:49 GMT

SI-17

31. jaanuaril kell 10 toimub Paju lahingupaiga memoriaalil 1919. aasta lahingus hukkunute 93. aastapäeva mälestustseremoonia. See oli leitnant Julius Kuperjanovi viimseks jäänud lahing, millega vabastati Valga läti küttidest ja muudest kommunistidest. Paju mõis oli Punaarmee viimane kaitsepositsioon Valga all. Seda kaitses 1200 läti punast kütti Emīls Vītolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eesti poolel oli 693 meest (partisanide pataljon ja Soome vabatahtlikud), 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata). Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit.

2. veebruaril kell 11 toimub Tartu Raadi kalmistul Vabadussõja kangelase leitnant Julius Kuperjanovi haual 93. surma-aastapäeva mälestustseremoonia. Hingerahu õnnistust pakub Kuperjanovi pataljoni kaplan. Kohapeal tasuta ajakiri „Isamaa Ajaloovihik“.

Allikas: Julius Kuperjanovi Selts
Kontakt: olev@kuperjanov.ee

Harvardi ülikooli sotsioloogiaosakonna rajaja autobiograafia ilmub tema emakeeles

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 27 Jan 2012 12:39:55 GMT

SI-16

Maailmakuulsa komi päritolu sotsioloogi Pitirim Sorokini 1963. aastal Ameerikas ilmunud autobiograafia "Pikk teekond" tõlgitakse komi keelde, teatab Komimaa soome-ugri portaal.

1889. aastal Komimaal Turja külas sündinud Sorokin õppis Peterburi psühhoneuroloogia instituudis ja Peterburi ülikoolis. Pärast veebruarirevolutsiooni sai ta esseeride üheks juhiks ja sattus bolševistlike võimudega vastuollu. 1922. aastal oli Sorokin sunnitud Venemaalt emigreeruma. Ta seadis end sisse Ameerika Ühendriikides, kus temast sai 1931. aastal Harvardi ülikooli esimene sotsioloogiaprofessor ja kateedrijuhataja. 1965. aastal valiti Sorokin Ameerika sotsioloogiaassotsiatsiooni presidendiks. Pitirim Sorokin suri 1968. aastal USAs Massachusettsis.

Sorokin on kirjutanud üle 30 raamatu, nende hulgas teosed "Sotsioloogia süsteem", "Revolutsiooni sotsioloogia", "Sotsiaalne mobiilsus". Ta on uurinud ka sürjakomisid, tegelenud etnograafia ja kulturoloogiaga.

Allikas: Fenno-Ugria Asutus
Kontakt: www.fennougria.ee

Kolmapäeval meeleavaldused Tallinnas, Tartus, Võrus, Pärnus ja Kuressaares

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 23 Jan 2012 12:54:09 GMT

Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 13 toimub tudengite meeleavaldus Tallinnas, Tartus, Võrus, Pärnus ja Kuressaares. Kuna tudengite seisukohtadega Toompeal ei arvestatud, nõuavad nad kõrgharidusreformi eelnõu teise lugemise katkestamist ja tagasisaatmist kultuurikomisjoni. Oodatud on kõik noored, õppurid, õppejõud, lapsevanemad, tööandjad jt, keda kõrghariduse tulevik puudutab. "Tule kohale ja võta sõber ka kaasa!" kutsuvad korraldajad.

13.00 Toompeal kõrgharidusreformi-teemaline meeleavaldus „Kõrgharidus korda!”. Lisainfo ja registreerimine http://www.facebook.com/#!/events/329672507064936/

Samal ajal toimuvad väiksemad satelliitmeeleavaldused ka teistes linnades:

13.00 Tartus, Haridus- ja teadusministeeriumi esises pargis http://www.facebook.com/events/280673705325199/

13.00 Võrus, Vabaduse platsil http://www.facebook.com/events/238669856209625/

13.00 Pärnus, Aida 5, Keskuse esisel platsil http://www.facebook.com/events/284085728319604/

13.00 Saaremaal, Kuressaare linnavalitsuse ees http://www.facebook.com/events/224709787612524/

Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit
http://www.facebook.com/#!/events/329672507064936

Loe edasi...

Riipalu 100. sünniaastapäeva puhul sõjaajaloo konverents

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Mon, 23 Jan 2012 06:56:23 GMT

SI-14

Laupäeval, 11. veebruaril kell 11 korraldatakse Kuremaa lossis Harald Riipalu 100. sünniaastapäeva puhul sõjaajaloo konverents. Tervitab Saare vallavanem Jüri Morozov. Sissejuhatusega esineb Rauno Võsaste, kelle raamatut (ilmunud 2010) Riipalust saab lugeda 1938. aasta põhiseadust järgiva Eesti Vabariigi valitsuse veebilehel aadressil http://www.nommevalitsus.org/?p=8180. Avaettekanne on Hanno Ojalolt "Eesti kaitseväe liitmine Punaarmeega ja häving 1940-1941".

Teised ettekanded:
Vello Malken: "Treffneristid Teises Maailmasõjas"
Marek Nisuma: "Eesti piirikaitserügemendid Peipsi järve rannakaitses 1944. aastal"
Heino Prunsvelt: "Harald Riipalu - ühe Rüütliristi kavaleri aumärgid"
Peeter Kaasik: "Eesti sõjamehed Nõukogude sõjavangistuses"
Hanno Ojalo: "Soomepoiste pataljoni viimased lahingud Jõgevamaal 1944".

Kuulatakse sõdurilaule Margus Põldsepa esitluses ja rindehunti Boris Takki ning on võimalik tutvuda sõjaaloo klubi "Front Line" näitusega. Kirjastus "Grenader" müüb raamatuid ja trükiseid.

Allikas: Rein Vanja
Kontakt: rauno@ferricrux.ee, 5174981

Hõimuõhtu: udmurdi laulud, mängud, pillilood ja tantsud

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 20 Jan 2012 11:44:54 GMT

SI-13

Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 19 toimub Tallinna Vanalinna Muusikamajas (Uus 16 c) Udmurdi õhtu. Sündmus on tasuta, kõik on oodatud.

Üles astuvad Irina Ptšelovodova, Nikolai Anissimov ja Jevgeni Bikuzin ansamblist Tšiptširgan. Alates 2004. aastast ansambli juhiks oleva keeleteadlase ja õppejõu Irina Ptšelovodova käest kuuleme ka udmurtide tänapäevasest olukorrast ja tegemistest.

Udmurdi Ülikooli juures tegutseva folklooriansambli Tšiptširgan asutasid 1975. aastal tuntud udmurdi folkloristid ja kultuuritegelased. Ansambli repertuaar põhineb iga-aastastel ekspeditsioonidel kogutud rahvaluuleainesel ja liikmete kodupaikade folklooril, saateinstrumentidena kõlavad traditsioonilised udmurdi rahvapillid nagu uzõgumõ, kubõz, argan. Oma tegevuses peavad noored udmurdid oluliseks udmurdi rahvamuusika populariseerimist, seetõttu kasutatakse esivanemate kultuuripärandi lahtimõtestamisel ka kaasaegseid rütme ja harmooniaid.

Kontserdile järgneb tantsuklubi udmurdi tantsudega.

Allikas: Fenno-Ugria
Kontakt: info@fennougria.ee

Tudengid: Kui kompromisse ei tule, teeme meeleavalduse

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Thu, 19 Jan 2012 08:37:17 GMT

SI-12
eimar.veldre@eyl.ee

Loe edasi...

Vabaduspartei õnnitles Hiina Vabariigi presidenti valimisvõidu puhul

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Wed, 18 Jan 2012 17:18:46 GMT

SI-11
Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu saatis õnnitluse Hiina Vabariigi presidendiks tagasi valitud Ma Ying-jeoule.

Mittekommunistliku Hiina järglase Quomintangi pooldajate partei esimees Ma Ying-jeou valiti Taivani saarel asuva Hiina Vabariigi presidendiks esmakordselt 2008. aastal ning tänavu 14. jaanuaril kordas ta oma valimisvõitu, kogudes esimeses valimisvoorus piisavalt hulgal hääli (51,5%).

Õnnitluses tuuakse ära ka tõik, et Hiina Vabariigil ja Eesti Vabariigil on 1937. aastal sõlmitud sõprusleping. Hiina Vabariigi aastakümneid kestnud vastupanu Pekingi kommunistlikule võimule sisendab lootust, et ka Eesti Vabariik, nagu ta oli enne 1940. aastat, võib mingil kujul jätkuda või koguni oma tegeliku eksistentsi taastada.

Allikas: Vabaduspartei teabetoimkond
Kontakt: www.vabaduspartei.ee

EÜL: õppetoetuste eelnõu ei ole kooskõlas kõrgharidusreformi eesmärkidega

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 17 Jan 2012 13:46:46 GMT

SI-10
Loe edasi...

Eesti Klubi valis uueks juhiks Mati Väärtnõu

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Tue, 17 Jan 2012 11:09:00 GMT

Loe edasi...

Hõimuklubi: Mordvamaa: elu, naer ja pisarad

mait@kongress.ee (Mait Raun) — Fri, 13 Jan 2012 13:28:39 GMT

SI-8

Kolmapäeval, 18. jaanuaril kell 17 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6) hõimuklubi "Mordvamaa: elu, naer ja pisarad". Osavõtt on prii ja kõik huvilised on oodatud.

On olemas küll mordvalased, kuid mordva keelt pole. Mordvamaal kõneldakse hoopis ersa ja mokša keelt. Muljeid Mordvamaast ja muudatustest sealsetes inimestes ning kombestikus viimase 20 aasta jooksul vahendab äsja Mordvamaal loenguid pidanud rahvaluuleteadlane Marju Kõivupuu.

Itkemine on iidne komme lauldes leinata, mida on teinud läbi aegade ka ersa naised. Itkud on südamevalu ja igavese lahkumise poeesia, kurbuse peegeldus. Äsja ilmunud DVD-d ersa itkudega tutvustab plaadi koostaja, Tallinna Ülikooli doktorant Natalia Ermakov.

Allikas: Fenno-Ugria Asutus
Kontakt: info@fennougria.ee